Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu rõhutas kohtutäiturite rolli elatisabi fondi juures

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval korralisel kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ameti- ja kutsekogul, et elatisabi fondi rakendamisel hakkab oluline roll olema ka kohtutäituritel. Minister Reinsalu rõhutas sõnavõtul loodava elatisabifondi olulisust, mille rakendamisel hakkab kohtutäituritel olema oluline roll, kuna menetlus põhineb täitemenetluse andmetel. „Fondist väljamaksete saamiseks peab olema kohustatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus. Kuna kohtutäituritele kaasneb töökoormus tõus, siis teeb ministeerium kohtutäituritega koostööd leidmaks vajalikud kompenseerivad meetmed,“ ütles justiitsminister. Lisaks tõi minister välja, et ministeerium töötab välja täiendavat meetmete paketti, mis aitaks elatisvõlgnikke oma kohustuste täitmisele suunata. Korralisel ameti- ja kutsekogul osalevad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid ning koja organid annavad liikmetele ülevaate eelmise aasta tegemistest.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu rõhutas kohtutäiturite rolli elatisabi fondi juures

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval korralisel kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ameti- ja kutsekogul, et elatisabi fondi rakendamisel hakkab oluline roll olema ka kohtutäituritel. Minister Reinsalu rõhutas sõnavõtul loodava elatisabifondi olulisust, mille rakendamisel hakkab kohtutäituritel olema oluline roll, kuna menetlus põhineb täitemenetluse andmetel. „Fondist väljamaksete saamiseks peab olema kohustatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus. Kuna kohtutäituritele kaasneb töökoormus tõus, siis teeb ministeerium kohtutäituritega koostööd leidmaks vajalikud kompenseerivad meetmed,“ ütles justiitsminister. Lisaks tõi minister välja, et ministeerium töötab välja täiendavat meetmete paketti, mis aitaks elatisvõlgnikke oma kohustuste täitmisele suunata. Korralisel ameti- ja kutsekogul osalevad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid ning koja organid annavad liikmetele ülevaate eelmise aasta tegemistest.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Eradetektiivinduse seaduse väljatöötamiskavatuse ettevalmistamisse kaasamine

„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“ punkti 11.11 järgi on pandud siseministrile ülesandeks reguleerida õigusaktides eradetektiivinduse valdkond, kaitstes isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Eradetektiivinduse seaduse väljatöötamiskavatsuse valmimise tähtajaks on seatud detsember 2017. aastal. Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome nõukoda: majanduskasvu tõstmiseks on vaja kogu valitsuse koostööd

Justiitsministri õigusloome nõukoda kiitis tänasel istungil heaks Eesti konkurentsivõimet sarnaselt julgeolekule laiapindselt käsitleva raporti „Konkurentsivõime 2.0“ raporti. Nõukoda andis sõnumi, et Eesti majanduskasvu tõstmiseks on vaja kogu valitsuse koostööd. Raportis sisaldub 70 ettepanekut, mis jaotuvad tööjõumaksude, ettevõtluskeskkonna ja õigusliku regulatsiooni vallas eesmärgiga parandada konkurentsivõimet. „Eesti majandusarengu ja SKP tõstmise seisukohalt on riigi konkurentsivõime kõige olulisem. Selleks, et konkurentsivõimet tõsta, on oluline, et valitsus käsitleks seda teemat laiapindselt ja ühtselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Jõukuse kasv tuleb sellest, kui inimestel on võimalik rohkem tööd teha ja see töö on produktiivsem,“ lisas ta.   Selleks, et majanduskasvu tõsta, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on Eestis praegu liiga kõrged tööjõumaksud ja sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi. Teiseks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat ja vähendama ettevõtjate halduskoormust. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Nõukoja esimees Jüri Raidla rõhutas kohalikele omavalitsustele kardinaalselt paremate maksunduslike võimaluste loomist ettevõtluse soodustamiseks ja edendamiseks. "Eestis ei ole ühtegi ruutmeetrit maismaad, mis ei oleks hõlmatud kohalike omavalitsustega. Eesti majanduskasvu taastamine ilma kohalike omavalitsuste motiveerimiseta on unistus, millele ei ole antud täituda," nentis Raidla. Samuti on Raidla hinnangul kohalikele omavalitsustele adekvaatse ettevõtlusega seotud maksundusliku motivatsiooni loomine oluline instrument võitluseks korruptsiooniga.   Majanduskasvu edendamiseks tuleb luua eraldi tegevuskava. Raportile on andnud sisendi ettevõtjate esindusorganisatsioonide, advokatuuri, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.   Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.   Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome nõukoda: majanduskasvu tõstmiseks on vaja kogu valitsuse koostööd

Justiitsministri õigusloome nõukoda kiitis tänasel istungil heaks Eesti konkurentsivõimet sarnaselt julgeolekule laiapindselt käsitleva raporti „Konkurentsivõime 2.0“ raporti. Nõukoda andis sõnumi, et Eesti majanduskasvu tõstmiseks on vaja kogu valitsuse koostööd. Raportis sisaldub 70 ettepanekut, mis jaotuvad tööjõumaksude, ettevõtluskeskkonna ja õigusliku regulatsiooni vallas eesmärgiga parandada konkurentsivõimet. „Eesti majandusarengu ja SKP tõstmise seisukohalt on riigi konkurentsivõime kõige olulisem. Selleks, et konkurentsivõimet tõsta, on oluline, et valitsus käsitleks seda teemat laiapindselt ja ühtselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Jõukuse kasv tuleb sellest, kui inimestel on võimalik rohkem tööd teha ja see töö on produktiivsem,“ lisas ta.   Selleks, et majanduskasvu tõsta, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on Eestis praegu liiga kõrged tööjõumaksud ja sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi. Teiseks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat ja vähendama ettevõtjate halduskoormust. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Nõukoja esimees Jüri Raidla rõhutas kohalikele omavalitsustele kardinaalselt paremate maksunduslike võimaluste loomist ettevõtluse soodustamiseks ja edendamiseks. "Eestis ei ole ühtegi ruutmeetrit maismaad, mis ei oleks hõlmatud kohalike omavalitsustega. Eesti majanduskasvu taastamine ilma kohalike omavalitsuste motiveerimiseta on unistus, millele ei ole antud täituda," nentis Raidla. Samuti on Raidla hinnangul kohalikele omavalitsustele adekvaatse ettevõtlusega seotud maksundusliku motivatsiooni loomine oluline instrument võitluseks korruptsiooniga.   Majanduskasvu edendamiseks tuleb luua eraldi tegevuskava. Raportile on andnud sisendi ettevõtjate esindusorganisatsioonide, advokatuuri, rahandusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.   Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.   Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kutsekoolide õpetajate palgafondi suurendatakse 6,4% võrra

Vabariigi Valitsus kiitis heaks määruse, millega suurendatakse kutseõppe koolituskoha maksumust ja mis toob kaasa kutsekoolide õpetajate palgafondi kasvu keskmiselt 6,4% võrra. Enam kui 1,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse toel tagatakse kutsekoolide õpetajatele nii keskmise palga kasv kui ka 958-eurone miinimumpalk. Juba 2014. aastal oli kutseõppeasutustes õpetajate keskmine palk 1006 eurot, mis oli 12% rohkem kui 2013. aastal. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi toonitas, et sarnaselt üldhariduskoolide õpetajate töötasule on vaja suurendada ka kutsekoolide õpetajate palka. Lisaks rahastamise kasvule aitab sellele kaasa koolivõrgu korrastamine. „Kui mõnes maakonnas on põhikoolilõpetajaid alla kriitilise piiri, tuleb ka koolivõrk üle vaadata,“ ütles minister. Kutsehariduse riikliku koolitustellimuse alusel rahastatakse koolituskohti. Ühe koolituskoha maksumus ehk õppuri pearaha on heakskiidetud määruse kohaselt 1565 eurot, mis on 177 euro võrra suurem kui 2015. aastal.  Taust • Kokku õpib käesoleval aastal kutseõppes üle 24 000 õppuri, nende hulgas on nii põhikooli lõpetanud noored kui ka täiskasvanud. • Riigieelarvest saab kutseõppeks raha 38 õppeasutust – 29 riigi kutseõppeasutust, 3 riigi rakenduskõrgkooli, 3 munitsipaal-kutseõppeasutust ning 3 eraõiguslikku õppeasutust. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Infopäeval selgitatakse keelekoolitajatele tegevusloa taotlemise vajadust ja korda

Täna, 17. veebruaril algusega kell 13 toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledzhis infopäev keeleõppe firmadele, kus räägitakse, miks on vaja taotleda tegevusluba ja kuidas seda teha. Infopäeval tutvustatakse täiskasvanute koolituse seadust, mis puudutab ka eesti keele kui teise keele tasemeeksamiteks ettevalmistuse pakkujatele esitatavaid nõudeid. Kõik eraettevõtted ja haridusasutused, kes pakuvad keelekursustel tasemeõpet (tasemed A2, B1, B2, C1), peavad taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusloa. Selline nõue jõustus eelmisel suvel ja selle eesmärk on kaitsta keeleõppijate huve – et nad saaksid keelekursustel kvaliteetset õpet. Tasemeeksamiks valmistudes soovitame õppida nende koolitajate juures, keda on riiklikult tunnustatud, st kellel on vastav tegevusluba. Ilma tegevusloata keelefirmad võivad edaspidi pakkuda küll keeleõpet, kuid neile õppijatele, kes sooritavad tasemeeksami, ei hüvitata keeleõppe kulutusi. Infopäeval annavad selgitusi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni esindajad. Ajakirjanikud on oodatud! Täiendav info: • Täiskasvanute koolituse seadus jõustus 2015. aasta 1. juulil ja see puudutab ka keeleõppe firmasid. • Tasemetel A2-C1 eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks peab koolituse korraldajal olema tegevusluba, kui koolitus on suunatud tasemeeksamiks ettevalmistamisele ja kui kursus on osalejatele tasuta, st riigi poolt toetatud, või kui osaleja soovib hiljem taotleda keeleõppe kulude hüvitamist. • Tegevusloa peavad taotlema ka täienduskoolituse korraldajad, kellel on hetkel kehtiv tegevusluba olemas. Enne täiskasvanute koolituse seaduse jõustumist erakooliseaduse alusel tööalase või vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks väljastatud koolitusload või tegevusload kehtivad kuni selle aasta 30. juunini. Seega peavad uue tegevusloa taotlema kõik täienduskoolituse korraldajad, kes pärast 30. juunit soovivad korraldada riigi poolt toetatud eesti keele täienduskoolitusi. • Tegevusloa taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemis www.ehis.ee (eraettevõtted saavad sinna siseneda riigiportaali www.eesti.ee kaudu). Ministeerium vaatab taotluse läbi kolme kuu jooksul, alates tegevusloa taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise päevast. Tegevusloa saamiseks peavad keeleõppe firmal olema nõuetele vastav õppekava ja õppekeskkond ning pädevaid õpetajaid. • Põhjalikum info keelefirmade tegevuslubade taotlemisest on kättesaadav Keeleinspektsiooni kodulehel. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ministeerium ootab tagasisidet uuele alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioonile

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks alushariduse ja lapsehoiu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Alusharidus ja lapsehoid võiks edaspidi olla ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – plaani kohaselt töötatakse lasteaedadele ning lapsehoidudele tänavu suveks välja ühtne seadus, mis võiks jõustuda 2017. aastal. Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: „Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustegevusele“. Sõimede ja lapsehoidude vahel erisused kaovad, lapsehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lapsehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kava kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades. Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi