Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: kuulutame sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu tutvustusel, et peame kuulutama sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. „Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel. „Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%). Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“ Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu. „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada. Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel. Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: kuulutame sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu tutvustusel, et peame kuulutama sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. „Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel. „Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%). Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“ Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu. „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada. Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel. Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Koolidevahelised lõimumisprojektid saavad taotleda kuni 8000-eurost toetust

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi, millega toetatakse koolidevahelisi haridusliku lõimumise projekte. Kuni 8000-eurost toetust saab taotleda ettevõtmisele, mis suunab koole rahvusliku mitmekesisuse väärtustamise ja eesti keele oskuse arendamise eesmärgil omavahel koostööd tegema. Selle aasta aprillist kuni detsembrini toimuvate ettevõtmiste sihtgrupiks on nii eesti keelest erineva kui  eesti kodukeelega õpilased. Toetuse saamiseks peavad projektist osa võtma vähemalt kaks kooli ja tegevuste planeerimisse tuleb kaasata ka õpilasi, 1.–3. klassis ka lapsevanemaid. Samuti tuleb tagada osalusvõimalus ka neile õpilastele, kes majanduslike või tervislike erisuste tõttu muidu ühistegevustest kõrvale jääma kipuvad. Lõimumisprojektidele võivad toetust taotleda koolid, avalik-õiguslikud asutused, omavalitsus- ja riigiasutused ning noorsootöö valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. Konkursi kogueelarve on 250 000 eurot. Konkursil osalemise tingimused Projektitaotlused tuleb saata 1. märtsiks e-mailile kersti.kiviruut@hm.ee Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Süüteoennetuse nõukogu: õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemissüsteem vajab muutmist

Süüteoennetuse nõukogu toetas eile toimunud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest. See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele. „Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ selgitas probleemi justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm. Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. „Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.“ Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist. Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab. Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.  Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Süüteoennetuse nõukogu: õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemissüsteem vajab muutmist

Süüteoennetuse nõukogu toetas eile toimunud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest. See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele. „Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ selgitas probleemi justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm. Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. „Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.“ Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist. Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab. Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.  Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Võru ja Põlva kohtumajade tööpiirkonnad ühendatakse

Alates 1. veebruarist ühendatakse Tartu maakohtu Võru ja Põlva kohtumajad üheks Võru kohtumajaks, moodustub ühine teeniduspiirkond ja koondutakse ühtse juhtimise alla. Mõlemas maakonnas jätkub õigusemõistmine senistes  kohtumajades. „Sisuliselt tähendab muudatus seda, et mõlemas maakonnas säilib õigusemõistmine ja asjaajamisteenistus senises kohtumajas. Samuti lahendatakse samas kohtumajas lõpuni  kõik seal menetluses olevad kohtuasjad.  Moodustatav ühine teeninduspiirkond võimaldab aga ühtlasemalt kohtuasju jagada ning vajadusel ka mõlema kohtumaja kohtunikel paremini spetsialiseeruda ning avaldab seeläbi positiivset mõju õigusemõistmise tõhususele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võru kohtumajas ja Põlva kohtumajas on kummaski ametis kolm kohtunikku, menetletakse nii kriminaal- kui tsiviilasju, kohtumajad asetsevad lähestikku ja on eraldi asjaajamisega. Kohtumajade juhtimise ühendamise tulemusel moodustub üks suurema teeninduspiirkonna ja kuue kohtunikuga kohtumaja, millele nimetatakse üks kohtumaja juht.  Edasiselt tekib võimalus, et kohtunik keskendub kitsamale õigusvaldkonnale (näiteks süüteo- või tsiviilmenetlus) ja kohtusse saabuvaid asju on võimalik jagada enama arvu kohtunike vahel. Läbi muutuse võiks lüheneda menetluste aeg ja olla tagatud lahendite kõrge kvaliteet. Ka kohtuga asjaajamine toimub läbi ühendatud kantselei, millesse on võimalik jätkuvalt pöörduda mõlemas maakonnas. Kohtusisese juhtimise parema korraldamise tulemusel on üks kohtunik senisest täiendavat juhtimisülesandest vabastatud ja saab keskenduda täielikult õigusemõistmisele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Võru ja Põlva kohtumajade tööpiirkonnad ühendatakse

Alates 1. veebruarist ühendatakse Tartu maakohtu Võru ja Põlva kohtumajad üheks Võru kohtumajaks, moodustub ühine teeniduspiirkond ja koondutakse ühtse juhtimise alla. Mõlemas maakonnas jätkub õigusemõistmine senistes  kohtumajades. „Sisuliselt tähendab muudatus seda, et mõlemas maakonnas säilib õigusemõistmine ja asjaajamisteenistus senises kohtumajas. Samuti lahendatakse samas kohtumajas lõpuni  kõik seal menetluses olevad kohtuasjad.  Moodustatav ühine teeninduspiirkond võimaldab aga ühtlasemalt kohtuasju jagada ning vajadusel ka mõlema kohtumaja kohtunikel paremini spetsialiseeruda ning avaldab seeläbi positiivset mõju õigusemõistmise tõhususele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võru kohtumajas ja Põlva kohtumajas on kummaski ametis kolm kohtunikku, menetletakse nii kriminaal- kui tsiviilasju, kohtumajad asetsevad lähestikku ja on eraldi asjaajamisega. Kohtumajade juhtimise ühendamise tulemusel moodustub üks suurema teeninduspiirkonna ja kuue kohtunikuga kohtumaja, millele nimetatakse üks kohtumaja juht.  Edasiselt tekib võimalus, et kohtunik keskendub kitsamale õigusvaldkonnale (näiteks süüteo- või tsiviilmenetlus) ja kohtusse saabuvaid asju on võimalik jagada enama arvu kohtunike vahel. Läbi muutuse võiks lüheneda menetluste aeg ja olla tagatud lahendite kõrge kvaliteet. Ka kohtuga asjaajamine toimub läbi ühendatud kantselei, millesse on võimalik jätkuvalt pöörduda mõlemas maakonnas. Kohtusisese juhtimise parema korraldamise tulemusel on üks kohtunik senisest täiendavat juhtimisülesandest vabastatud ja saab keskenduda täielikult õigusemõistmisele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Euroopa teadusministrid otsivad võimalusi innovatsiooni toetamiseks

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osaleb täna ja homme Amsterdamis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus tehakse ülevaade lõppenud raamprogrammist, räägitakse innovatsiooni-sõbralikust seadusandlusest ning teaduse ühiskondliku mõju suurendamisest. Euroopa Liidu teaduse seitsmes raamprogamm aastatel 2007-2013 kujunes Eesti teadlastele väga edukaks, Eestisse tuli investeeringuid üle 94 miljoni euro. Üks edulugusid on Tartu Observatooriumi teadlaste kosmoseuuringutega seotud projekt EstSpacE, mille tulemusena suurenes oluliselt Eesti kosmoseteadlaste nähtavus ja koostöö ettevõtlusega. Pärast EstSpacE projekti saatis observatooriumi raamprogrammi konkurssidel edu, Euroopa raha toel uuritakse nanosatelliitide kasutusvõimalusi Euroopas ning satelliitide võimalusi järvede uurimiseks, arendatakse veekeskkonna kaugseireks vajalikku metoodikat ja tehnoloogiat jpm. Euroopa Liidu eesistuja Hollandi ettepanekul ja lõppenud raamprogrammi taustal arutatakse, kuidas lähendada teadust erasektorile ja tööstusele, viia teadustulemused paremini lõppkasutajateni ning suurendada seeläbi teaduse ühiskondlikku mõju. Eesti huvi on näha edaspidi lihtsamaid ja osalusbarjäärideta rahastustingimusi, mis soodustaks uute liikmesriikide, sh erasektori osalust Euroopa teadusrahastuse programmides. Kui Amsterdamis tehakse raamprogrammi tulemustest ülevaade, siis sisuline vahehindamine ja õppetundide arutelu toimub Eesti eesistumise ajal 2018. aastal. Teise teemana arutavad ministrid, kuidas tuvastada ja kõrvaldada innovatsioonitakistusi ning milline peaks olema teadust ja innovatsiooni soosiv seadusandlus. Euroopa Komisjon soovib Hollandi eeskujul katsetada nn innovatsiooni kokkuleppeid, et konkreetsete juhtumite põhjal leida innovatsioonibarjääre kehtivas õiguslikus raamistikus. Kolmas teema on Euroopa ühtne start-up viisa. Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on oluline meelitada ligi start-up’ide loojaid väljaspoolt Euroopa Liitu. Start-up´idel on nii Eesti kui Euroopa majandusarengu ja konkurentsivõime tagamisel oluline roll, luues kõrge lisandväärtusega töökohti ja pannes aluse innovaatilistele lahendustele. Eesti on start-up’i positiivset mõju kogenud nii Skype’i kui Transferwise’iga. Start-up ehk idufirma on ettevõte, mille toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud ning eesmärk ongi leida uus ärimudel. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi