Uudised erinevatest allikatest

Täpsustuvad julgeolekuriskiga seotud ülesandeid täitvate inimeste taustakontrolli reeglid

Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatseb täpsustada riigi julgeolekuriskiga ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise korda. Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski ja muudab sellistele ametikohtadele kandideerivatele või neil töötavatele inimestele selgemaks, milliseid andmeid nende kohta koguda saab. „Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud. Hetkel sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus tervilik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samuti ei võimalda praegune kord inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. Teisest küljest annab see riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täpsustuvad julgeolekuriskiga seotud ülesandeid täitvate inimeste taustakontrolli reeglid

Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatseb täpsustada riigi julgeolekuriskiga ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise korda. Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski ja muudab sellistele ametikohtadele kandideerivatele või neil töötavatele inimestele selgemaks, milliseid andmeid nende kohta koguda saab. „Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud. Hetkel sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus tervilik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samuti ei võimalda praegune kord inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. Teisest küljest annab see riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Avavangla vang ei naasnud vanglasse

Alates 5. jaanuarist hoiab karistuse kandmisest kõrvale Tallinna Vangla Maardu avavangla kinnipeetav Oleg Smirnov, kes ei tulnud tagasi arsti juurest. Oleg Smirnov on 46aastane, keskmise kehaehitusega, umbes 174 cm pikk. Ta on pikliku näo ja pruunide silmadega, külgedelt pöetud juustega ning tal on kuklal punupats. Tema paremal põsel ülalt alla jookseb arm ning ta mõlemad käed, rind ja selg on kaetud tätoveeringutega. Isik kandis siniseid teksapükse ja musta värvi jalanõusid, seljas pruunikat värvi õhukest jopet ning halli kõrge kaelusega sviitrit. Isik on karistatud varavastase kuriteo ja narkokuritegude eest 5aastase vanglakaristusega, mida ta asus kandma 2013. aastal.  Avavangla vang peab seaduse järgi ööbima vanglas, kuid käib järelevalveta tööl, koolis ja arsti juures. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Avavangla vang ei naasnud vanglasse

Alates 5. jaanuarist hoiab karistuse kandmisest kõrvale Tallinna Vangla Maardu avavangla kinnipeetav Oleg Smirnov, kes ei tulnud tagasi arsti juurest. Oleg Smirnov on 46aastane, keskmise kehaehitusega, umbes 174 cm pikk. Ta on pikliku näo ja pruunide silmadega, külgedelt pöetud juustega ning tal on kuklal punupats. Tema paremal põsel ülalt alla jookseb arm ning ta mõlemad käed, rind ja selg on kaetud tätoveeringutega. Isik kandis siniseid teksapükse ja musta värvi jalanõusid, seljas pruunikat värvi õhukest jopet ning halli kõrge kaelusega sviitrit. Isik on karistatud varavastase kuriteo ja narkokuritegude eest 5aastase vanglakaristusega, mida ta asus kandma 2013. aastal.  Avavangla vang peab seaduse järgi ööbima vanglas, kuid käib järelevalveta tööl, koolis ja arsti juures. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglateenistuse ametnikud võtsid kinni ühe Tallinna Vangla põgeniku

Täna kella 00.30 paiku võtsid Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud koostöös Viru Vangla ametnikega Ida-Virumaal kinni vanglast põgenenud Eduard Mihhailovi. Vahistatud Eduard Mihhailov põgenes koos Aleksandr Suhotskiga Tallinna vanglast 10. oktoobril. Vanglateenistus ja politsei otsivad jätkuvalt Aleksandr Suhotskit, kelle kohus vahistas seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36-aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Suhotskil on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Kõhul paremal küljel on tal umbes 5 cm pikkune arm. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse viivitamatult teatada politseile lühinumbril 112 või vanglateenistusele numbril 58 543 629.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglateenistuse ametnikud võtsid kinni ühe Tallinna Vangla põgeniku

Täna kella 00.30 paiku võtsid Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud koostöös Viru Vangla ametnikega Ida-Virumaal kinni vanglast põgenenud Eduard Mihhailovi. Vahistatud Eduard Mihhailov põgenes koos Aleksandr Suhotskiga Tallinna vanglast 10. oktoobril. Vanglateenistus ja politsei otsivad jätkuvalt Aleksandr Suhotskit, kelle kohus vahistas seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36-aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Suhotskil on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Kõhul paremal küljel on tal umbes 5 cm pikkune arm. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse viivitamatult teatada politseile lühinumbril 112 või vanglateenistusele numbril 58 543 629.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusabi pakkujaid

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse aastaks ajaks tasuta õigusnõu pakkujaid ja õigusnõustamise veebilehe Jurist Aitab haldajaid. „Tasuta õigusabi pakkumise peamine eesmärk on tagada vähekindlustatud isikutele juurdepääs kvaliteetsele õigusabile. Samuti on eesmärgiks tõsta elanikkonna üldist õigusteadlikkust. Nii nagu on vajadusel tagatud ligipääs arstiabile, peab ka õigusabi olema kättesaadav. Ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada järgmisel aastal, kuid on oluline, et inimesed saaksid jätkuvalt tasuta õigusnõu ka praegu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursiga otsitakse õigusabi pakkujaid, kes osutaksid teenust kolmes valdkonnas: erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikute õigusküsimused (toetussumma kokku kuni 35 000 eurot); laste ja lastega perede õigusküsimused (8000 eurot); üldine õigusabi osutamine ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamine (109 000 eurot). „Üldise õigusabi alla käib ka nii eesti- kui venekeelse veebilehe Jurist Aitab haldamine ning seal inimeste küsimustele vastamine kui ka silmast silma nõu andmine vähekindlustatud inimestele,“ selgitas justiitsminister. Osalema oodatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on keskendunud õigusnõustamisele ja suudavad tagada kvaliteetse teenuse. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel (285.03 KB). Konkursi võitnud mittetulundusühingute ja sihtasutustega sõlmitavate eraldise kasutamise lepingute üldtingimustega justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlus tuleb esitada meiliaadressile info@just.ee või postiaadressile Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn hiljemalt 11. jaanuaril 2016 kell 10.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusabi pakkujaid

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse aastaks ajaks tasuta õigusnõu pakkujaid ja õigusnõustamise veebilehe Jurist Aitab haldajaid. „Tasuta õigusabi pakkumise peamine eesmärk on tagada vähekindlustatud isikutele juurdepääs kvaliteetsele õigusabile. Samuti on eesmärgiks tõsta elanikkonna üldist õigusteadlikkust. Nii nagu on vajadusel tagatud ligipääs arstiabile, peab ka õigusabi olema kättesaadav. Ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada järgmisel aastal, kuid on oluline, et inimesed saaksid jätkuvalt tasuta õigusnõu ka praegu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursiga otsitakse õigusabi pakkujaid, kes osutaksid teenust kolmes valdkonnas: erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikute õigusküsimused (toetussumma kokku kuni 35 000 eurot); laste ja lastega perede õigusküsimused (8000 eurot); üldine õigusabi osutamine ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamine (109 000 eurot). „Üldise õigusabi alla käib ka nii eesti- kui venekeelse veebilehe Jurist Aitab haldamine ning seal inimeste küsimustele vastamine kui ka silmast silma nõu andmine vähekindlustatud inimestele,“ selgitas justiitsminister. Osalema oodatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on keskendunud õigusnõustamisele ja suudavad tagada kvaliteetse teenuse. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel (285.03 KB). Konkursi võitnud mittetulundusühingute ja sihtasutustega sõlmitavate eraldise kasutamise lepingute üldtingimustega justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlus tuleb esitada meiliaadressile info@just.ee või postiaadressile Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn hiljemalt 11. jaanuaril 2016 kell 10.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi