Uudised erinevatest allikatest

Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks naiste tervise ja väärikuse kaitse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille põhitähelepanu on suunatud naiste tervise ja väärikuse kaitsele ja millega küsitakse, kas kriminaliseerida sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine, ahistav jälitamine ning kehtestada üldised käitumisnõuded inimväärikuse, inimõiguste ning kohalike sotsiaalsete tavade kaitsmiseks. „Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti eelmisel aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, ahistav jälitamine. Kavandatavad muudatused ongi eelkõige seotud konventsiooni ratifisteerimisega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seejuures on kindlasti tegemist oluliste küsimustega, mis puudutavad naiste väärikust ja inimõigusi laiemalt,“ rõhutas Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud, kuid näiteks ei vasta Eesti praegused seadused konventsioonile selles osas, et karistatav pole sundabielule või naiste ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine. Lisaks soovib justiitsministeerium kriminaliseerida seksuaalteenuse ostmise inimkaubanduse ohvrilt. Seaduse väljatöötamiskavatsus sisaldab ettepanekut luua võimalus kehtestada teatud avalikes kohtades täieliku näokatte piirang, lähtudest avaliku julgeoleku ja ühiselu normidest. „Pärast analüüsi ekspertidega pean vajalikuks läbi viia ka arutelu näokatte piirangu küsimuses ja enne keeruliste praktiliste probleemide esilekerkimist on mõistlik neis küsimustes teatud konsensusele jõuda,“ ütles justiitsminister.  Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida erinevate osapoolte arvamust, kas ja kuidas vajavad need küsimused seadusandlikul tasandil eraldi reguleerimist.    Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks naiste tervise ja väärikuse kaitse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille põhitähelepanu on suunatud naiste tervise ja väärikuse kaitsele ja millega küsitakse, kas kriminaliseerida sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine, ahistav jälitamine ning kehtestada üldised käitumisnõuded inimväärikuse, inimõiguste ning kohalike sotsiaalsete tavade kaitsmiseks. „Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti eelmisel aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, ahistav jälitamine. Kavandatavad muudatused ongi eelkõige seotud konventsiooni ratifisteerimisega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seejuures on kindlasti tegemist oluliste küsimustega, mis puudutavad naiste väärikust ja inimõigusi laiemalt,“ rõhutas Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud, kuid näiteks ei vasta Eesti praegused seadused konventsioonile selles osas, et karistatav pole sundabielule või naiste ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine. Lisaks soovib justiitsministeerium kriminaliseerida seksuaalteenuse ostmise inimkaubanduse ohvrilt. Seaduse väljatöötamiskavatsus sisaldab ettepanekut luua võimalus kehtestada teatud avalikes kohtades täieliku näokatte piirang, lähtudest avaliku julgeoleku ja ühiselu normidest. „Pärast analüüsi ekspertidega pean vajalikuks läbi viia ka arutelu näokatte piirangu küsimuses ja enne keeruliste praktiliste probleemide esilekerkimist on mõistlik neis küsimustes teatud konsensusele jõuda,“ ütles justiitsminister.  Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida erinevate osapoolte arvamust, kas ja kuidas vajavad need küsimused seadusandlikul tasandil eraldi reguleerimist.    Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tarbija saab edaspidi eluasemelaenu kohta rohkem teavet

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud. Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. „Näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi. Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. „See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti,“ rääkis Reinsalu.  Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse. Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik. Eelnõuga paraneb nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus. Tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks. Eelnõuga võetakse üle nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tarbija saab edaspidi eluasemelaenu kohta rohkem teavet

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud. Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. „Näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi. Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. „See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti,“ rääkis Reinsalu.  Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse. Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik. Eelnõuga paraneb nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus. Tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks. Eelnõuga võetakse üle nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Taas selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis eile üle auhinnad parimatele kriminoloogialastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord teraapiavõimalusi vanglates, lähisuhte- ning seksuaalvägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Brit Tammiste sõnul on üliõpilastööde võistlus igal aastal uudseid ja mitmekesiseid ideid pakkuv ning võimaldab edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. Sel aastal laekus ka rekordarv töid – kokku hinnati 24 tööd väga erinevatelt erialadelt ja mitmetest ülikoolidest. „Veel mitmekesisem oli aga töödes käsitletud teemade ring. Näiteks olid konkursil esitatud tööd keskendunud  alaealiste õigusrikkujate, karistusõiguse, karistuste alternatiivide, vangistus- ning kinnipidamise regulatsiooni, kriminaalmenetluse analüüsi, kognitiivse neuroteaduse ning õigusmõistmise seoste uurimise jt teemadele. Taaskord on üsna mitu tööd pühendunud pere-, lähisuhte ning seksuaalvägivalla temaatikale,“ lisas Tammiste. 1000-eurose preemiaga auhinnati Malle Luige doktoritööd „Music Therapy in Prison. Group Music Therapy Program: Developing Emotional Skills“. 750-eurose preemia said kaks üliõpilastööd: Kaspar Oja magistritöö „Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis“ ning Monika Vändra magistritöö „Seksuaalvägivalla ohvrite esmase psühholoogilise nõustamise juhendi koostamine“. 500-eurose preemiaga auhinnati Reilika Saksi bakalaureusetööd „Eesti kanepikasvatajate uuring“. Aukirjaga märgiti ära Risto Jaaganti magistritöö „Kultuuri ja ühiskondlike tavade mõju Jaapani kriminaalõigussüsteemile“, Kristo Adossoni magistritöö „Üldine kurjategija kinnipidamisõigus“ Marika Boguni magistritöö „Juriidilise isiku karistamise eesmärgid ja nende realiseerumist tagavad meetmed“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Selle aasta peapreemia läks Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi omandanule. Teised preemia saanud ja aukirja saanud tööde autorid olid tööd kaitsnud Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Taas selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis eile üle auhinnad parimatele kriminoloogialastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord teraapiavõimalusi vanglates, lähisuhte- ning seksuaalvägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Brit Tammiste sõnul on üliõpilastööde võistlus igal aastal uudseid ja mitmekesiseid ideid pakkuv ning võimaldab edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. Sel aastal laekus ka rekordarv töid – kokku hinnati 24 tööd väga erinevatelt erialadelt ja mitmetest ülikoolidest. „Veel mitmekesisem oli aga töödes käsitletud teemade ring. Näiteks olid konkursil esitatud tööd keskendunud  alaealiste õigusrikkujate, karistusõiguse, karistuste alternatiivide, vangistus- ning kinnipidamise regulatsiooni, kriminaalmenetluse analüüsi, kognitiivse neuroteaduse ning õigusmõistmise seoste uurimise jt teemadele. Taaskord on üsna mitu tööd pühendunud pere-, lähisuhte ning seksuaalvägivalla temaatikale,“ lisas Tammiste. 1000-eurose preemiaga auhinnati Malle Luige doktoritööd „Music Therapy in Prison. Group Music Therapy Program: Developing Emotional Skills“. 750-eurose preemia said kaks üliõpilastööd: Kaspar Oja magistritöö „Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis“ ning Monika Vändra magistritöö „Seksuaalvägivalla ohvrite esmase psühholoogilise nõustamise juhendi koostamine“. 500-eurose preemiaga auhinnati Reilika Saksi bakalaureusetööd „Eesti kanepikasvatajate uuring“. Aukirjaga märgiti ära Risto Jaaganti magistritöö „Kultuuri ja ühiskondlike tavade mõju Jaapani kriminaalõigussüsteemile“, Kristo Adossoni magistritöö „Üldine kurjategija kinnipidamisõigus“ Marika Boguni magistritöö „Juriidilise isiku karistamise eesmärgid ja nende realiseerumist tagavad meetmed“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Selle aasta peapreemia läks Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi omandanule. Teised preemia saanud ja aukirja saanud tööde autorid olid tööd kaitsnud Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal 11 julget

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna 11 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2015. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Taavi Allikut, Vladimir Krasnovi, Gert Miltopit, Nikolai Kondratovit, Aile Tammistut, Kevin Uket, Ragne Kuusemäed, Valerija Musakkot, Emma Sventerit, 10-aastast Jelizavetat ja 9-aastast Ruslani. Lisaks andis justiitsminister kahele inimesele tänukirjad vapratele tegudele kaasa aitamise eest. „Julgus kuriteo nägemisel pead mitte kõrvale pöörata ja sekkuda ei ole igapäevane ning selliste inimeste tegusid tuleb tunnustada. Sellel aastal väärib erilist äramärkimist see, et aumärgi saajate hulgas on mitu väga noort inimest – kolm alla 18-aastast tüdrukut ja noorimad lausa 9-aastane poiss ja 10-aastane tüdruk. See näitab, et vapper olemiseks ei pea ilmtingimata olema suur ja tugev,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärkide üleandmisel. Riigi peaprokurör Lavly Perling tänas aumärgi saanuid õiguskaitseasutuste nimel ja julgustas tunnustuse saanuid oma lugusid edasi rääkima. „Meil kõigil on teilt midagi õppida. Teie vaprad teod julgustavad märkama ja hoolima,“ sõnas Perling. Kaks aumärgi saajat aitasid rasketesse liiklusõnnetustesse sattunud inimesi. Üks märgi saajatest pidas kinni 13-aastaselt tüdrukult mobiili röövinud mehe. Kolm tüdrukut nägid pealt peksmist, helistasid politseisse ja aitasid politseil sündmuskohale jõuda. Tänu 10-aastasele tüdrukule ja 9-aastasele poisile pidas politsei kinni korterivarga. Üks noormees peatas peksmise ja noarünnaku ning aitas politseil ründajad kinni pidada ja sündmust filmides vajalikku tõendusmaterjali hankida. Üks naine ajas laiali 14-aastast poissi peksnud ja röövida üritanud noortekamba ning aitas kannatanut politsei saabumiseni. Üks aumärgi saanud meestest aitas kahel korral väikest poissi, kelle ema oli üksi jätnud ja hoidis mõlemal korral ära selle, et lapsega rasket õnnetust ei juhtunud. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.                                                                                              Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist, kust on leitavad ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal 11 julget

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna 11 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2015. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Taavi Allikut, Vladimir Krasnovi, Gert Miltopit, Nikolai Kondratovit, Aile Tammistut, Kevin Uket, Ragne Kuusemäed, Valerija Musakkot, Emma Sventerit, 10-aastast Jelizavetat ja 9-aastast Ruslani. Lisaks andis justiitsminister kahele inimesele tänukirjad vapratele tegudele kaasa aitamise eest. „Julgus kuriteo nägemisel pead mitte kõrvale pöörata ja sekkuda ei ole igapäevane ning selliste inimeste tegusid tuleb tunnustada. Sellel aastal väärib erilist äramärkimist see, et aumärgi saajate hulgas on mitu väga noort inimest – kolm alla 18-aastast tüdrukut ja noorimad lausa 9-aastane poiss ja 10-aastane tüdruk. See näitab, et vapper olemiseks ei pea ilmtingimata olema suur ja tugev,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärkide üleandmisel. Riigi peaprokurör Lavly Perling tänas aumärgi saanuid õiguskaitseasutuste nimel ja julgustas tunnustuse saanuid oma lugusid edasi rääkima. „Meil kõigil on teilt midagi õppida. Teie vaprad teod julgustavad märkama ja hoolima,“ sõnas Perling. Kaks aumärgi saajat aitasid rasketesse liiklusõnnetustesse sattunud inimesi. Üks märgi saajatest pidas kinni 13-aastaselt tüdrukult mobiili röövinud mehe. Kolm tüdrukut nägid pealt peksmist, helistasid politseisse ja aitasid politseil sündmuskohale jõuda. Tänu 10-aastasele tüdrukule ja 9-aastasele poisile pidas politsei kinni korterivarga. Üks noormees peatas peksmise ja noarünnaku ning aitas politseil ründajad kinni pidada ja sündmust filmides vajalikku tõendusmaterjali hankida. Üks naine ajas laiali 14-aastast poissi peksnud ja röövida üritanud noortekamba ning aitas kannatanut politsei saabumiseni. Üks aumärgi saanud meestest aitas kahel korral väikest poissi, kelle ema oli üksi jätnud ja hoidis mõlemal korral ära selle, et lapsega rasket õnnetust ei juhtunud. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.                                                                                              Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist, kust on leitavad ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi