Populaarsemad...
Allika järgi
RSS
Uudised erinevatest allikatest
Kokku 108480 uudist / nadala jooksul lisandunud 43 / kuu jooksul 202
Balti justiitsministrid alustavad ühist tegevust okupatsioonikahjude nõude esitamiseks Venemaale
Täna allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahju nõude esitamise teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina. Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud. Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu. Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal. NB! Ühisavalduse tekst on eesti ja inglise keeles lisatud manusena. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Vanglaametnikud võtsid kinni avavanglasse mitte tagasi pöördunud Igor Karpi
Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Igor Karpi, kes ei pöördunud septembris tagasi Maardu avavanglaosakonda. 44-aastane Igor Karp peeti kinni eile õhtul kella 21 paiku Tallinna kesklinnas. Karp ei pöördunud avavanglasse tagasi 18. septembril. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Vanglaametnikud võtsid kinni avavanglasse mitte tagasi pöördunud Igor Karpi
Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Igor Karpi, kes ei pöördunud septembris tagasi Maardu avavanglaosakonda. 44-aastane Igor Karp peeti kinni eile õhtul kella 21 paiku Tallinna kesklinnas. Karp ei pöördunud avavanglasse tagasi 18. septembril. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister esitas riigikogule kümme ettepanekut õigusloome vähendamiseks
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogus õiguspoliitika arengusuundadest ülevaadet andes, et õigusloome mahtu peab jõuliselt vähendama ja uue seaduse võib vastu võtta vaid juhul, kui see tõepoolest vajalik on. Selleks esitas ta parlamendile kümme ettepanekut. „Olukord seaduste tootmisel on väljunud kontrolli alt. Kuskil peab tulema ette piir ja see hetk on Eestis kätte jõudnud ja õigusloome peab rahunema. Seadus on vaid üks võimalik vahend ühiselu probleemidega tegelemiseks ja alati mitte parim viis,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu tegi riigikogule kümme ettepanekut, kuidas õigusloome mahtu vähendada. Esiteks peab igale uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Edaspidi jätame justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetavate seaduste puhul väljatöötamise kavatsuseta seadused kooskõlastamata, välja arvatud kriisijuhud. Väljatöötamiskavatsus on tulevikus võimaliku uue seaduse sünni luba,“ rõhutas minister. Teiseks, peaks õigusloome mahu vähendamise küsimuses tegema õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tõsise parlamentaarse kuulamise ning sõnastama parlamendi õiguspoliitilise doktriini valitsusest tuleva õigusloome suhtes. Kolmandaks ei tohi uute seadustega kiirustada ja seaduseelnõu segase mõju korral tuleks nõuda valitsuselt uut mõjuanalüüsi. Justiitsministri hinnangul võiks järgmisel aastal muuta sada seadust vähem. Neljandaks, võiks riigikogu mõne eelnõu menetlusest välja lükata, hinnates selle ülereguleerimiseks. Viiendaks, peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskil peab ettevõtjate koormus vähenema. „Seda tuleb eriti nõuda just keskkonna, majandus ja rahandusvaldkonnas,“ lausus Reinsalu. Kuuendaks, tuleks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel rakendada ultima ratio põhimõtet. „Direktiivide ülevõtmisel tuleb selgelt nõuda, et oleks näha kontuur, kus kulgeb nõue direktiiv üle võtta ja kus tuleb sisse meie oma agarus,“ selgitas justiitsminister. Seitsmendaks kutsus Reinsalu üles jätma seadustest välja tehnilisi protseduure reguleerivaid muudatusi ja riigikogu küsima rohkem õiguskantsleri arvamust selle kohta, kui palju on vaja mingit küsimust minimaalselt seadusega reguleerida. Kaheksandaks tegi minister ettepaneku, et kõik riigikogu komisjonid valiksid välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust ja tegema neile mõjuhinnangu. „Kui selle tulemusel peab mingi seadusemuudatuse tühistama või seda muutma, siis on järelhinnang oma eesmärgi täitnud. Seda ka juhul, kui midagi muuta pole vaja.“ Üheksandaks tahab Reinsalu tutvustada riigikogule valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, kui see on kokku pandud, ning küsida riigikogu komisjonide hinnangut sellele. Kümnendaks, peab igal uuel reeglil olema oma mõte – kas suurendada ühiskonna jõukust, anda juurde vabadusi või näiteks vähendada kuritegevust. Justiitsminister esines täna riigikogus iga-aastase ettekandega õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister esitas riigikogule kümme ettepanekut õigusloome vähendamiseks
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogus õiguspoliitika arengusuundadest ülevaadet andes, et õigusloome mahtu peab jõuliselt vähendama ja uue seaduse võib vastu võtta vaid juhul, kui see tõepoolest vajalik on. Selleks esitas ta parlamendile kümme ettepanekut. „Olukord seaduste tootmisel on väljunud kontrolli alt. Kuskil peab tulema ette piir ja see hetk on Eestis kätte jõudnud ja õigusloome peab rahunema. Seadus on vaid üks võimalik vahend ühiselu probleemidega tegelemiseks ja alati mitte parim viis,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu tegi riigikogule kümme ettepanekut, kuidas õigusloome mahtu vähendada. Esiteks peab igale uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Edaspidi jätame justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetavate seaduste puhul väljatöötamise kavatsuseta seadused kooskõlastamata, välja arvatud kriisijuhud. Väljatöötamiskavatsus on tulevikus võimaliku uue seaduse sünni luba,“ rõhutas minister. Teiseks, peaks õigusloome mahu vähendamise küsimuses tegema õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tõsise parlamentaarse kuulamise ning sõnastama parlamendi õiguspoliitilise doktriini valitsusest tuleva õigusloome suhtes. Kolmandaks ei tohi uute seadustega kiirustada ja seaduseelnõu segase mõju korral tuleks nõuda valitsuselt uut mõjuanalüüsi. Justiitsministri hinnangul võiks järgmisel aastal muuta sada seadust vähem. Neljandaks, võiks riigikogu mõne eelnõu menetlusest välja lükata, hinnates selle ülereguleerimiseks. Viiendaks, peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskil peab ettevõtjate koormus vähenema. „Seda tuleb eriti nõuda just keskkonna, majandus ja rahandusvaldkonnas,“ lausus Reinsalu. Kuuendaks, tuleks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel rakendada ultima ratio põhimõtet. „Direktiivide ülevõtmisel tuleb selgelt nõuda, et oleks näha kontuur, kus kulgeb nõue direktiiv üle võtta ja kus tuleb sisse meie oma agarus,“ selgitas justiitsminister. Seitsmendaks kutsus Reinsalu üles jätma seadustest välja tehnilisi protseduure reguleerivaid muudatusi ja riigikogu küsima rohkem õiguskantsleri arvamust selle kohta, kui palju on vaja mingit küsimust minimaalselt seadusega reguleerida. Kaheksandaks tegi minister ettepaneku, et kõik riigikogu komisjonid valiksid välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust ja tegema neile mõjuhinnangu. „Kui selle tulemusel peab mingi seadusemuudatuse tühistama või seda muutma, siis on järelhinnang oma eesmärgi täitnud. Seda ka juhul, kui midagi muuta pole vaja.“ Üheksandaks tahab Reinsalu tutvustada riigikogule valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, kui see on kokku pandud, ning küsida riigikogu komisjonide hinnangut sellele. Kümnendaks, peab igal uuel reeglil olema oma mõte – kas suurendada ühiskonna jõukust, anda juurde vabadusi või näiteks vähendada kuritegevust. Justiitsminister esines täna riigikogus iga-aastase ettekandega õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna pärastlõunal Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis valitsuse liikluskomisjonile ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on jõuda vastava eelnõu vastuvõtmiseni enne riigikogu suvepuhkust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei hooma enamus meist joobes juhtimise probleemi ulatust Eestis. „Iga päev on Eesti teedel vahemikus tuhat kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud juhti. Elanikkonna uuringust tuleb välja, et peaaegu iga kümnes täisealine juhib vähemalt korra aastas alkoholi tarbinuna autot. Samas politsei tabab päevas 10-30 joobes juhti. Igaüks saab rehkendada, et tuhanded jäävad ikkagi teedele,“ selgitas Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on meil vaja jõuda selleni, et nii juhid ise, nende lähedased, kui ka muud kaassõitjad saaks aru, peaks meeles ja muudaks oma käitumist lähtuvalt teadmisest, et õnnetuse risk kasvab joobes juhi puhul hüppeliselt. Joobes juhtimise kriminaliseerimine ei ole riigi kius inimeste suhtes, vaid see on meie kõigi kaitsmine, ka juhtide kaitsmine nende endi halbade otsuste eest. „Liiklussurm on surm – nii lihtne see ongi. See, kes põhjustab teise inimese surma, peab selle eest ka vastutama,“ ütles justiitsminister. „Alkohol ja sõidukijuhtimine ei käi kokku, kuid alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja liiklusurmad on tänane reaalsus. Kui inimene on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei suuda liikluses ilma teisi ohustamata ja kahjustamata hakkama saada, peame leidma just sellise karistus- või mõjutusvahendi, mis retsidiivsust vähendaks. Selleks tuleb aga tagada, et karistussüsteemis oleks olemas käitumise mõjutamisele suunatud tegevused ja programmid,“ lisas ta. „Arvestades Eesti elanike arvu, on meie jaoks iga inimese kaotamine liikluses alkoholi tõttu topeltkaotus. Kui tahame oma rahvast hoida, peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri hinnangul on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. „Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu tahame välja arendada ja rakendada joobes juhtidele suunatud mõjutusprogrammi, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna pärastlõunal Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis valitsuse liikluskomisjonile ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on jõuda vastava eelnõu vastuvõtmiseni enne riigikogu suvepuhkust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei hooma enamus meist joobes juhtimise probleemi ulatust Eestis. „Iga päev on Eesti teedel vahemikus tuhat kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud juhti. Elanikkonna uuringust tuleb välja, et peaaegu iga kümnes täisealine juhib vähemalt korra aastas alkoholi tarbinuna autot. Samas politsei tabab päevas 10-30 joobes juhti. Igaüks saab rehkendada, et tuhanded jäävad ikkagi teedele,“ selgitas Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on meil vaja jõuda selleni, et nii juhid ise, nende lähedased, kui ka muud kaassõitjad saaks aru, peaks meeles ja muudaks oma käitumist lähtuvalt teadmisest, et õnnetuse risk kasvab joobes juhi puhul hüppeliselt. Joobes juhtimise kriminaliseerimine ei ole riigi kius inimeste suhtes, vaid see on meie kõigi kaitsmine, ka juhtide kaitsmine nende endi halbade otsuste eest. „Liiklussurm on surm – nii lihtne see ongi. See, kes põhjustab teise inimese surma, peab selle eest ka vastutama,“ ütles justiitsminister. „Alkohol ja sõidukijuhtimine ei käi kokku, kuid alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja liiklusurmad on tänane reaalsus. Kui inimene on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei suuda liikluses ilma teisi ohustamata ja kahjustamata hakkama saada, peame leidma just sellise karistus- või mõjutusvahendi, mis retsidiivsust vähendaks. Selleks tuleb aga tagada, et karistussüsteemis oleks olemas käitumise mõjutamisele suunatud tegevused ja programmid,“ lisas ta. „Arvestades Eesti elanike arvu, on meie jaoks iga inimese kaotamine liikluses alkoholi tõttu topeltkaotus. Kui tahame oma rahvast hoida, peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri hinnangul on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. „Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu tahame välja arendada ja rakendada joobes juhtidele suunatud mõjutusprogrammi, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsministeerium tahab vähendada korduvaid joobes juhtimisi
Justiitsministeerium tutvustas täna ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on karmistada karistusi ning muuta joobes juhile kohustuslikuks läbida vastav mõjutusprogramm. „Viimasel ajal on juhtunud mitmeid tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetusi, mille põhjustajaks on olnud joobes juhid. Sellised rängad surma või raskete vigastustega lõppevad õnnetused riivavad oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seetõttu on meie esimene ettepanek on, et kui kriminaalses joobes olev juht põhjustab raske liiklusõnnetuse, mis lõppeb tõsiste kehavigastuste või inimese surmaga, siis tuleb selle eest karistusmäära tõsta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2014. aastal mõisteti raske liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 28 inimest, neist 19 olid joobes. Tingimisi vangistusega karistati 22 isikut. Samuti on plaanis karmistada karistust korduva kriminaalses joobes juhtimise eest ning sätestada korduvatele rikkujatele kohustuslik šokivangistus. „Elu on näidanud, et tingimisi vangistused ja üldkasulik töö toimivad vaid n.ö korralikemate inimeste peal, korduvad roolijoodikud panevad aga neid tegusid toime ikka ja jälle. Seega ei tohi sellise käitumise korral enam kergema karistusega pääseda,“ rääkis Reinsalu. Lisakaristusena tahab justiitsministeerium näha ette kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise vähemalt 3 kuuks. Samaaegselt võiks ette näha ka võimaluse juhtimisõiguse säilitamiseks tingimusel, et isik paigaldab enda sõidukile alkoluku. Viimane ettepanek puudutab eelkõige neid isikuid, kellele sõiduki juhtimine on eluliselt oluline, näiteks seotud nende sissetulekuga. Uue väärteokoosseisuna soovib justiitsministeerium sätestada ka kaassõitja vastutuse, kui ta on teadlik juhi joobeseisundist. „Samas on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. See tuli välja ka suve alguses avaldatud uuringust. Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu pakkusimegi välja, et tuleb välja arendada ja rakendada joobes juhtide mõjutusprogramm, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister. Ennetava meetmena võiks saata kriminaalses joobes vahele jäänud sõidukijuhtidele kord aastas hoiatav meeldetuletus, et uuesti vahelejäämisel ootab neid šokivangistus. Lisaks on mõte võtta mõjutusvahendina kohtuotsust ootavalt kriminaalses joobes isikult ära autovõtmed või sõiduki registreerimisnumber, et takistada teda enne karistuse jõustumist uuesti joobes rooli istumast. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Järgmised 41672-41680 (kokku 108480)