Uudised erinevatest allikatest

Tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud on edaspidi piiratud

Alates 1. oktoobrist jõustub seadus, millega piiratakse kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. „Riigi kohustus on inimesi kaitsta selle eest, et neid kui tarbijaid ei kuritarvitataks ja näiteks tarbimislaenude sissenõudmiskulud ei tohi olla laenuandjale selliseks võimaluseks. Homme jõustuv seadus on suunatud just sellele, et sissenõudmiskulud oleksid võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele, kuid poleks liigseks koormaks laenu võtjale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Alates oktoobrist peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Lepingu kestel võib võlausaldaja nõuda tarbijalt iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuse eest maksimaalselt 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võivad sissenõudmiskulud, sõltuvalt võlausaldaja nõude suurusest, ulatuda maksimaalselt kuni 30, 40 või 50 euroni. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister andis tasuta õigusnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna Vene Kultuurikeskuses toimunud Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel eakatele ja vähekindlustatutele tasuta õigusnõu. „On tõsine probleem, et madala õigusteadlikkuse ja madala sissetulekuga inimesed ei ole kursis riigi pakutava tasuta õigusabi võimalustega. Selleks on vajalik järgmiseks kaheks aastaks käivitada programm teadlikkuse tõstmiseks inimeste hulgas õigusabi võimalustest,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul said täna tasuta õigusnõu kõik, kes seda vajasid. Nõustamisele tulnud inimeste suuremad mured olid seotud eluaseme ja õigusvaidlusega. Sellel nädalal tähistatakse õigusemõistmise nädalat, mille vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas. Eile ja täna toimusid õigusnõustamised Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Narvas. Järgmiste päevade tasuta õigusenõustamise ajad on järgmised: 30. septembril kell 10–14 • Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a) 1. oktoobril kl 11–15 • Kuressaare kohtumajas (Lossi 2) Teistel aegadel saab tasuta õigusnõu silmast-silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres, Paides, Pärnus ja Viljandis (vt lähemalt www.otb.ee) ning internetis veebilehel www.juristaitab.ee. Lähemat infot õigusnõustamiste kohta leiab samuti aadressilt www.juristaitab.ee. Tasuta õigusnõu andmine kohtumajades toimub sel sügisel juba kolmandat korda. Kogu aasta jooksul annavad ÕTB juristid regulaarselt õigusnõu aga Pärnu, Viljandi, Paide ja Tartu kohtumajades. Vähekindlustatud isikutele tasuta õigusnõustamist toetab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister andis tasuta õigusnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna Vene Kultuurikeskuses toimunud Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel eakatele ja vähekindlustatutele tasuta õigusnõu. „On tõsine probleem, et madala õigusteadlikkuse ja madala sissetulekuga inimesed ei ole kursis riigi pakutava tasuta õigusabi võimalustega. Selleks on vajalik järgmiseks kaheks aastaks käivitada programm teadlikkuse tõstmiseks inimeste hulgas õigusabi võimalustest,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul said täna tasuta õigusnõu kõik, kes seda vajasid. Nõustamisele tulnud inimeste suuremad mured olid seotud eluaseme ja õigusvaidlusega. Sellel nädalal tähistatakse õigusemõistmise nädalat, mille vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas. Eile ja täna toimusid õigusnõustamised Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Narvas. Järgmiste päevade tasuta õigusenõustamise ajad on järgmised: 30. septembril kell 10–14 • Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a) 1. oktoobril kl 11–15 • Kuressaare kohtumajas (Lossi 2) Teistel aegadel saab tasuta õigusnõu silmast-silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres, Paides, Pärnus ja Viljandis (vt lähemalt www.otb.ee) ning internetis veebilehel www.juristaitab.ee. Lähemat infot õigusnõustamiste kohta leiab samuti aadressilt www.juristaitab.ee. Tasuta õigusnõu andmine kohtumajades toimub sel sügisel juba kolmandat korda. Kogu aasta jooksul annavad ÕTB juristid regulaarselt õigusnõu aga Pärnu, Viljandi, Paide ja Tartu kohtumajades. Vähekindlustatud isikutele tasuta õigusnõustamist toetab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: korruptsioonivastane võitlus nõuab pidevat tööd

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ülevaate sellest, milliseid täiendavaid samme tuleks korruptsioonivastases võitluses astuda. Justiitsminister rõhutas kohtumisel, et korruptsioonivastane võitlus nõuab järjepidevat tööd ja viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumid on näide senise töö viljadest. „Justiitsministeeriumi eestvedamisel viiakse igal aastal ellu korruptsioonivastase strateegia tegevusi. Lisaks sellele on aga veel mitmeid küsimusi, mis vajaksid arutamist ja muutmist.“ Näiteks tuleb Reinsalu sõnul korruptsioonivastases seaduses senisest selgemalt sätestada, et erasektori töötaja poolt korruptsioonist teatamise puhul laieneb teatajale sama kaitse kui avalikus sektoris. „Ka erasektoris peab töötaja, kes annab ettevõtte omanikule või uurimisasutusele korruptsioonikahtlusest teada, olema kindel, et tema isik jääb saladuseks. Nii ettevõtjad kui töötajad peavad olema ka teadlikud, et selline kaitse on seadusega tagatud. See muudatus on oluline ka riigi äriühingute tegevust arvestades, et ka sealsed töötajad julgeks korruptsioonist teada anda,“ märkis justiitsminister. Teise olulise sammuna tõi minister välja selle, et riigikogul tuleb lõpule viia Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovituste täitmine. GRECO andis parlamendi liikmetele mitmeid soovitusi täiendamist vajavate tegevuste osas. Näiteks on raportis välja toodud vajadus võtta vastu reeglid selle kohta, kuidas parlamendi liikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi GRECO hindas kevadel positiivselt riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmist, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi, milleks on näiteks riigikogu poolt rikkumise osas seisukoha võtmine. Osaliselt täidetuks loeti huvide konflikti juhise koostamise soovitus, samas tuleb jätkata kingituste vastuvõtmisega seotud organisatsioonisiseste juhiste koostamisega. Ära märgiti ka  vajadus huvide konfliktiga seotud konsultatsioonide ja teadlikkuse tõstmise tõhustamise järele parlamendiliikmete seas. Justiitsministeerium on teinud ka ettepaneku, et GRECO järgmine raport võiks keskenduda kohalike omavalitsuse korruptsiooniohule. „Korruptsiooniga võitlemise seisukohalt on kindlasti vajalik piirata avalike vahendite kasutamist valimiskampaaniates,“ lisas Reinsalu. Kolmandaks on justiitsministri hinnangul oluline prokuratuuri tugevdamine peitkuritegude, s.h korruptsiooni uurimiseks. „Sellele aitab kindlasti kaasa prokuratuuri personalireform, millega täidetakse 2016. aastal 5 tühja prokuröri kohta ning prokuröride kõrvale palgatakse juurde 8 konsultanti,“ rääkis minister. Justiitsminister andis tänasel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ülevaate „Korruptsioonivastasest strateegiast aastateks 2013-2020“ ning selle rakendusplaani 2015. aastasse kavandatud tegevustest ning täiendavatest sammudest, mida riik peaks korruptsioonivastases võitluses astuma. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: korruptsioonivastane võitlus nõuab pidevat tööd

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis ülevaate sellest, milliseid täiendavaid samme tuleks korruptsioonivastases võitluses astuda. Justiitsminister rõhutas kohtumisel, et korruptsioonivastane võitlus nõuab järjepidevat tööd ja viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumid on näide senise töö viljadest. „Justiitsministeeriumi eestvedamisel viiakse igal aastal ellu korruptsioonivastase strateegia tegevusi. Lisaks sellele on aga veel mitmeid küsimusi, mis vajaksid arutamist ja muutmist.“ Näiteks tuleb Reinsalu sõnul korruptsioonivastases seaduses senisest selgemalt sätestada, et erasektori töötaja poolt korruptsioonist teatamise puhul laieneb teatajale sama kaitse kui avalikus sektoris. „Ka erasektoris peab töötaja, kes annab ettevõtte omanikule või uurimisasutusele korruptsioonikahtlusest teada, olema kindel, et tema isik jääb saladuseks. Nii ettevõtjad kui töötajad peavad olema ka teadlikud, et selline kaitse on seadusega tagatud. See muudatus on oluline ka riigi äriühingute tegevust arvestades, et ka sealsed töötajad julgeks korruptsioonist teada anda,“ märkis justiitsminister. Teise olulise sammuna tõi minister välja selle, et riigikogul tuleb lõpule viia Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO soovituste täitmine. GRECO andis parlamendi liikmetele mitmeid soovitusi täiendamist vajavate tegevuste osas. Näiteks on raportis välja toodud vajadus võtta vastu reeglid selle kohta, kuidas parlamendi liikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi GRECO hindas kevadel positiivselt riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmist, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi, milleks on näiteks riigikogu poolt rikkumise osas seisukoha võtmine. Osaliselt täidetuks loeti huvide konflikti juhise koostamise soovitus, samas tuleb jätkata kingituste vastuvõtmisega seotud organisatsioonisiseste juhiste koostamisega. Ära märgiti ka  vajadus huvide konfliktiga seotud konsultatsioonide ja teadlikkuse tõstmise tõhustamise järele parlamendiliikmete seas. Justiitsministeerium on teinud ka ettepaneku, et GRECO järgmine raport võiks keskenduda kohalike omavalitsuse korruptsiooniohule. „Korruptsiooniga võitlemise seisukohalt on kindlasti vajalik piirata avalike vahendite kasutamist valimiskampaaniates,“ lisas Reinsalu. Kolmandaks on justiitsministri hinnangul oluline prokuratuuri tugevdamine peitkuritegude, s.h korruptsiooni uurimiseks. „Sellele aitab kindlasti kaasa prokuratuuri personalireform, millega täidetakse 2016. aastal 5 tühja prokuröri kohta ning prokuröride kõrvale palgatakse juurde 8 konsultanti,“ rääkis minister. Justiitsminister andis tänasel riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil ülevaate „Korruptsioonivastasest strateegiast aastateks 2013-2020“ ning selle rakendusplaani 2015. aastasse kavandatud tegevustest ning täiendavatest sammudest, mida riik peaks korruptsioonivastases võitluses astuma. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädalal toimub mitmeid üritusi ja jagatakse tasuta õigusnõu

Homme algaval õigusemõistmise nädalal räägitakse Eesti kohtusüsteemi käekäigust, õigusemõistmise olemusest ja hetkeolukorrast, antakse sel teemal loenguid ja koolitunde, toimub mitmeid muid üritusi ning jagatakse tasuta õigusnõu. Õigusmõistmise nädalat tähistatakse juba kolmandat aastat. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti kohtusüsteem kiire ja tõhus, ent alati on võimalik veelgi edasi areneda. „Näiteks tsiviilvaidlustes on meie kohtusüsteem lühikeste menetlusaegade poolest Euroopas kolmas. Samas ei saa öelda, et õigusemõistmise kvaliteet kannataks – tänu edukale kohtujuristide projektile saame rääkida ühteaegu nii kiirest kui ka kvaliteetsest kohtumõistmisest,“ rääkis minister. Nädala vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Haapsalus ja Kuressaares. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe hinnangul on igapäevane õigusabi kallis ja tavainimese jaoks tähendab kohtuskäimine sageli suurt väljaminekut: „Õigusabi hinnad on Eestis kõrged ja kui arvestada, et möödunud aastal anti õigusemõistmise nädala raames tasuta õigusnõu ligi sajale inimesele, kuid soovijaid oli vähemalt teine samapalju veel, siis see näitab, et Eesti inimestel on õigusabi kättesaamisel tõsised vajakajäämised.“ Tasuta õigusnõu saab küsida ka justiitsminister Urmas Reinsalult esmaspäeval Tallinnas Kentmanni kohtumajas (Kentmanni 13) kell 10-11 ja teisipäeval kell 11-12 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) toimuval Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel. Kolmapäeval, 1. oktoobril kuulutab Riigikohus välja traditsioonilise õpilaste õigusteemaliste tööde konkursi. Sel aastal keskendub kaasuskonkurss veelgi teravamalt laste õigustele ja see viiakse läbi koostöös õiguskantsleriga. Eelmisel aastal kuulutati lisaks tavapärasele kaasuste lahendamistele välja ka loovtööde kategooria ning tulemusena saadi huvitavaid tõlgendusi, näiteks videosid, luuletusi ja isegi joonistusi. Sama kategooria kuulutatakse välja ka sel aastal. Õigusemõistmise nädala kavas on mitmeid teisigi õpilastele suunatud üritusi. Kohtunikud ja ka justiitsminister annavad sel nädalal ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägivad õigusriigi olemusest ja õigusvaldkonna erialadest. Mõistagi on avatud kohtumajade uksed üle Eesti, soovijad saavad uudistada kohtumaju nii väljast kui seest. Lisaks korraldab Tartu halduskohus abiturientidele harjutuskohtu võistluse ning kohtunikud kõigist kolmest kohtuastmest räägivad õigustudengitele kohtuniku elukutsest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädalal toimub mitmeid üritusi ja jagatakse tasuta õigusnõu

Homme algaval õigusemõistmise nädalal räägitakse Eesti kohtusüsteemi käekäigust, õigusemõistmise olemusest ja hetkeolukorrast, antakse sel teemal loenguid ja koolitunde, toimub mitmeid muid üritusi ning jagatakse tasuta õigusnõu. Õigusmõistmise nädalat tähistatakse juba kolmandat aastat. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti kohtusüsteem kiire ja tõhus, ent alati on võimalik veelgi edasi areneda. „Näiteks tsiviilvaidlustes on meie kohtusüsteem lühikeste menetlusaegade poolest Euroopas kolmas. Samas ei saa öelda, et õigusemõistmise kvaliteet kannataks – tänu edukale kohtujuristide projektile saame rääkida ühteaegu nii kiirest kui ka kvaliteetsest kohtumõistmisest,“ rääkis minister. Nädala vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Haapsalus ja Kuressaares. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe hinnangul on igapäevane õigusabi kallis ja tavainimese jaoks tähendab kohtuskäimine sageli suurt väljaminekut: „Õigusabi hinnad on Eestis kõrged ja kui arvestada, et möödunud aastal anti õigusemõistmise nädala raames tasuta õigusnõu ligi sajale inimesele, kuid soovijaid oli vähemalt teine samapalju veel, siis see näitab, et Eesti inimestel on õigusabi kättesaamisel tõsised vajakajäämised.“ Tasuta õigusnõu saab küsida ka justiitsminister Urmas Reinsalult esmaspäeval Tallinnas Kentmanni kohtumajas (Kentmanni 13) kell 10-11 ja teisipäeval kell 11-12 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) toimuval Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel. Kolmapäeval, 1. oktoobril kuulutab Riigikohus välja traditsioonilise õpilaste õigusteemaliste tööde konkursi. Sel aastal keskendub kaasuskonkurss veelgi teravamalt laste õigustele ja see viiakse läbi koostöös õiguskantsleriga. Eelmisel aastal kuulutati lisaks tavapärasele kaasuste lahendamistele välja ka loovtööde kategooria ning tulemusena saadi huvitavaid tõlgendusi, näiteks videosid, luuletusi ja isegi joonistusi. Sama kategooria kuulutatakse välja ka sel aastal. Õigusemõistmise nädala kavas on mitmeid teisigi õpilastele suunatud üritusi. Kohtunikud ja ka justiitsminister annavad sel nädalal ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägivad õigusriigi olemusest ja õigusvaldkonna erialadest. Mõistagi on avatud kohtumajade uksed üle Eesti, soovijad saavad uudistada kohtumaju nii väljast kui seest. Lisaks korraldab Tartu halduskohus abiturientidele harjutuskohtu võistluse ning kohtunikud kõigist kolmest kohtuastmest räägivad õigustudengitele kohtuniku elukutsest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastas Harku ja Murru vangla amortiseerunud vanglakompleksi

Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna Harku ja Murru vangalt, kuhu paigutatakse naissoost ja üle 54aastased meesoost süüdimõistetud isikud. Külastuse eesmärk on toetada tänase halvas seisukorras oleva ja suurt ülalpidamiskulu nõudva vanglahoone asemele uue kaasaegse Tallinna vanglakompleksi ehitamist. „Pean sisejulgeoleku valdkonda panustamist väga tähtsaks, seetõttu on nii vanglaametnike parematesse töötingimustesse panustamine kui vangide elutingimuste parandamine oluline. Veendusin oma silmaga, et uut Tallinna vanglat on hädasti vaja, sest nii tänase Tallinna vangla kui Harku ja Murru vangla müürid on piltlikult kokku kukkumas,“ ütles justiitsminister. „Külastasin nii vangla tööstushoonet kui õpperuume - mul oli heameel näha, et kinnipeetavad tegelesid reaalselt nii keeleõppe kui edaspidiseks eluks vajalike oskuste omandamisega,“ rääkis Reinsalu. Tema sõnul on väga tähtis, et riik jätkaks vangide resotsialiseerumise programmidesse panustamist. „Tänased tingimused vangide taasühiskonnastamiseks vajaksid kindlasti parandamist, uus Tallinna vangla loob selleks palju paremad eeldused. Uus vangla peab valmima, sest see loob suurema turvalisuse eelkõige ühiskonna jaoks. Seejuures on oluline, et praegused Harku ja Murru vangla ametnikud jääksid tööle ka uude Tallinna vanglasse,“ lisas justiitsminister. Täna võivad Harku vangistusosakonnas viibida ka kuni nelja-aastased lapsed koos emaga – neile on kohandatud vastavalt võimalustele eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Uimastiprobleemidega vangidele on Harku ja Murru vanglas kaheksakohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond. Osakonnas korraldatakse intensiivset programmi, mis aitab sõltuvusega toime tulla ja sellest vabaneda. Harkus saab omandada põhi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. Kaasaegse uue Tallinna vanglakompleksi valmimist planeeritakse senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi