Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister: seaduste laviin tuleb peatada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval kvaliteetsemate seaduste väljatöötamisele ja õigusloomejuristide ametile keskenduval konverentsil, et õigusloomejuristil on riigi arengu seisukohalt väga oluline roll mängida ning loodud seadus peab ka reaalses elus toimima. Justiitsministri sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii vohavaks, et see ähvardab uputada seaduse teksti kirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid - tavakodanikke, ettevõtjaid, kohtunikke, omavalitsuste töötajaid. Justiitsministeeriumis välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga soovitaksegi kehtestada põhjalikumalt läbi mõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Õiguse kujundamisel peab arvestama sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti. „Kava ei tohi aga kindlasti jääda vaid paberiks ja sellele peavad järgnema reaalsed sammud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kvaliteetsema õigusloome juures on väga oluline, et kõigil õigusloomejuristidel oleks ühtne arusaam õigusloome protsessist ja selle reeglitest. Õigusloomeks vajalikke teadmisi ja oskusi tuleb hoida ajakohastena,“ lausus Reinsalu. Justiitsministeerium hakkab üha kindlamalt nõudma kõigi hea õigusloome reeglite täitmist, kuid teisalt soovib omalt poolt pakkuda ka piisavalt tuge läbi koolitusprogrammide, ümarlaudade ja nõu andmise. „Õiguloome on kindlasti seaduse kirjutajale üks loomingulisemaid ülesandeid, kuid samas on sellel olulisel tööl mitmeid väljakutseid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Just nagu tervishoius tuleks keskenduda tervise hoidmisele ja edendamisele, mitte haiguse ravimisele, siis peame ka seaduste loomisel olema tulevikku suunatud ning otsima paremaid ja efektiivsemaid võimalusi veelgi kvaliteetsema õigusloome tagamiseks,“ lisas minister. Tallinnas tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimub täna konverents, kus seadusloome parimad asjatundjad räägivad õiguslooja rollist ja vastutusest toimiva seaduse loomisel. Konverentsi eesmärgiks on pöörata tähelepanu seaduste kvaliteedile ning väärtustada õigusloomejuristi ametit, võrdsustades seda advokaatide, prokuröride ja kohtunike ametitega. Konverentsil esinevad ettekannetega riigisekretär Heiki Loot, riigikantselei strateegiadirektor Margus Sarapuu, riigikogu esimees Eiki Nestor, õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Allar Jõks ning Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus. Lühikokkuvõtteid ettekannetest saab vaadata justiitsministeeriumi kodulehel ja Facebookis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: seaduste laviin tuleb peatada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval kvaliteetsemate seaduste väljatöötamisele ja õigusloomejuristide ametile keskenduval konverentsil, et õigusloomejuristil on riigi arengu seisukohalt väga oluline roll mängida ning loodud seadus peab ka reaalses elus toimima. Justiitsministri sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii vohavaks, et see ähvardab uputada seaduse teksti kirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid - tavakodanikke, ettevõtjaid, kohtunikke, omavalitsuste töötajaid. Justiitsministeeriumis välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga soovitaksegi kehtestada põhjalikumalt läbi mõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Õiguse kujundamisel peab arvestama sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti. „Kava ei tohi aga kindlasti jääda vaid paberiks ja sellele peavad järgnema reaalsed sammud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kvaliteetsema õigusloome juures on väga oluline, et kõigil õigusloomejuristidel oleks ühtne arusaam õigusloome protsessist ja selle reeglitest. Õigusloomeks vajalikke teadmisi ja oskusi tuleb hoida ajakohastena,“ lausus Reinsalu. Justiitsministeerium hakkab üha kindlamalt nõudma kõigi hea õigusloome reeglite täitmist, kuid teisalt soovib omalt poolt pakkuda ka piisavalt tuge läbi koolitusprogrammide, ümarlaudade ja nõu andmise. „Õiguloome on kindlasti seaduse kirjutajale üks loomingulisemaid ülesandeid, kuid samas on sellel olulisel tööl mitmeid väljakutseid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Just nagu tervishoius tuleks keskenduda tervise hoidmisele ja edendamisele, mitte haiguse ravimisele, siis peame ka seaduste loomisel olema tulevikku suunatud ning otsima paremaid ja efektiivsemaid võimalusi veelgi kvaliteetsema õigusloome tagamiseks,“ lisas minister. Tallinnas tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimub täna konverents, kus seadusloome parimad asjatundjad räägivad õiguslooja rollist ja vastutusest toimiva seaduse loomisel. Konverentsi eesmärgiks on pöörata tähelepanu seaduste kvaliteedile ning väärtustada õigusloomejuristi ametit, võrdsustades seda advokaatide, prokuröride ja kohtunike ametitega. Konverentsil esinevad ettekannetega riigisekretär Heiki Loot, riigikantselei strateegiadirektor Margus Sarapuu, riigikogu esimees Eiki Nestor, õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Allar Jõks ning Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus. Lühikokkuvõtteid ettekannetest saab vaadata justiitsministeeriumi kodulehel ja Facebookis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministri õigusloome nõukoja esimeheks nimetati Jüri Raidla

Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. „Nõukoja üldine seisukoht oli, et seadusega tuleks reguleerida vaid neid valdkondi ja küsimusi, mille puhul tõepoolest muud võimalust ei ole. Seejuures on oluline saavutada muutus väärtushinnangutes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti toodi nõukojas välja, et õigusloome vähendamiseks tuleb teha reaalseid samme, näiteks analüüsida mõned aastad pärast seaduse jõustumist, kas see reaalselt toimib. Analüüsi tuleks kaasata lisaks juristidele kindlasti need, keda seadus reaalselt puudutab. „Vohava õigusloomega pole võimalik võidelda vaid õigusloomega. Selleks peab toimuma nihe poliitilises kultuuris ja retoorikas. Seaduste vastuvõtmine ei tohi toimida seadusevastaselt,“ märkis nõukoja esimees Jüri Raidla. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministri õigusloome nõukoja esimeheks nimetati Jüri Raidla

Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. „Nõukoja üldine seisukoht oli, et seadusega tuleks reguleerida vaid neid valdkondi ja küsimusi, mille puhul tõepoolest muud võimalust ei ole. Seejuures on oluline saavutada muutus väärtushinnangutes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti toodi nõukojas välja, et õigusloome vähendamiseks tuleb teha reaalseid samme, näiteks analüüsida mõned aastad pärast seaduse jõustumist, kas see reaalselt toimib. Analüüsi tuleks kaasata lisaks juristidele kindlasti need, keda seadus reaalselt puudutab. „Vohava õigusloomega pole võimalik võidelda vaid õigusloomega. Selleks peab toimuma nihe poliitilises kultuuris ja retoorikas. Seaduste vastuvõtmine ei tohi toimida seadusevastaselt,“ märkis nõukoja esimees Jüri Raidla. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Oma lapse ja tema isa varjatud jälgimine viis naise kohtu alla

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtu alla naise, kes jälgis koos sõbrannaga varjatult oma last ja temaga aega veetnud isa. Postimees, avaldatud 9 aastat tagasi

Autorollo prokurör plaanib ametit vahetada

Tuntud majanduskuritegude prokurör Vallo Kariler, kes tegeleb muu hulgas Autorollo kohtuvaidlusega, kandideerib Harju maakohtu tsiviilasjade kohtunikuks, kirjutab Eesti Ekspress. Äripäeva blogid, avaldatud 9 aastat tagasi

Autorollo kohtunik plaanib ametit vahetada

Tuntud majanduskuritegude prokurör Vallo Kariler, kes tegeleb muu hulgas Autorollo kohtuvaidlusega, kandideerib Harju maakohtu tsiviilasjade kohtunikuks, kirjutab Eesti Ekspress. Äripäeva uudised, avaldatud 9 aastat tagasi

Venemaal kuulutati tagaotsitavaks enam kui 30 eaka naise tapmises kahtlustatav

Vene uurijad kuulutasid tagaotsitavaks 32 pensionäri tapmises kahtlustatava, teatas Venemaa uurimiskomitee Murmanski oblastivalitsus. Delfi, avaldatud 9 aastat tagasi