Uudised erinevatest allikatest

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab järgmisi ettepanekuid: 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile. Seisukoht: EÜL toetab stabiilset teadusrahastust, mis tagab teadusvaldkondade ja -gruppide jätkusuutlikkust. Taustainfo: • Mõte kattub Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta riigikogu valimiste platvormi teadusvaldkonna ettepanekutega suurendada teadusrahastuse stabiilsust. 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu), mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja autoriteetide külaskäike Eestisse. Selliste külaskäikude tingimuseks peaks olema vähemalt ühe akadeemilise loengu või ettekande pidamine ühes Eesti ülikoolidest. Lisaks loengule tuleks võimaluse korral organiseerida nende inimeste kohtumisi ka Eesti riigijuhtide, tipp-poliitikute ja tippjuhtidega. Seisukoht: EÜL pooldab algatusi, mis toetavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leiame, et välismaa tippõppejõudude Eestisse toomine aitab kaasa kohaliku kompetentsi arendamisele vastavas valdkonnas. Maailma tippteadlaste, arvamusliidrite ja autoriteetide külastused ja nende raames loengute toimumised annavad üliõpilastele võimaluse antud inimestega kokku puutuda, vahetada mõtteid ja saada ka inspiratsiooni. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 1.3 - Kõrgkool peab tagama, et omandatav haridus on riiklikult tunnustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning õppekavad ja haridusinstitutsioon oleks vastavalt nõuetele akrediteeritud. 2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust. Seisukoht: EÜL mõistab konsolideerimise vajadust Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikul. Oleme kindlal arvamusel, et konsolideerumisega peab kaasnema õppekavade dubleerimise vähenemine, sünergia seni eraldiseisvate asutuste vahel ning suurem majanduslik efektiivsus. EÜL ei võta seisukohta G. Okki raportis väljapakutud liidetavate asutuste nimekirja osas. On oluline mõista, et vaid läbi asutuste liitmise ei ole võimalik lõplikult vähendada õppekavade dubleerimist. Näiteks, õigusteadust õpetatakse hetkel nii Tartu ja Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuna konsolideerimine viimased õppekavasid ei vähenda, siis on oluline, et dubleerimise vähendamine oleks kaasav ja läbimõeldud protsess, mida mõtestatakse ka konsolideerimisest eraldi. Samas peab pidama meeles, et teatud määral on Eesti kõrghariduses vajalik ka tervislik sisekonkurents. Hetkel on see olemas näiteks haridus- ning filoloogiavaldkonna õppekavade puhul. Osast väljatoodud konsolideerumistest on räägitud ka varem (näiteks võimalus liita Tallinna Ülikooliga Eesti Kunsitakadeemia), osad liitmised on esimest korda Eesti meedias välja pakutud ning nende taustaargumentatsiooni ei ole välja toodud seni ei meedias ega ka raportis endas. Taustainfo: • EÜLi volikogu 4. septembri otsus 2.11. Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel. Seisukoht: EÜL toetab ülikoolide (tipp-)juhtimise kompetentsuse tõstmist ning otsustusprotsesside lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist. EKKA ehk Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on Eesti kõrgkoolide juhtimisele viimastel aastatel andnud pigem positiivset tagasisidet, seda nii töötajatele suunatud küsimustike kui ka välishindamiste tasandilt. Nõrgemaid juhtimisalaseid hinnanguid on antud kõrgkooli võtmetulemuste määramisel ning TAL rahastusega seotud valdkondades. Nõrgemaid hinnanguid on siiski antud ka väitele “Vastutus kõikidel juhtimistasanditel on määratletud ja kirjeldatud ning toetab kõrgkooli eesmärkide saavutamist ja põhiprotsesside sidusat toimimist.” (Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 3(1), 2015, 80–102, “Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma”. Probleemiks osutub tihti ka see, et akadeemilisse tippu jõudnud teadureid peetakse automaatselt ka headeks juhtideks, kuigi neil ei pruugi olla juhtimiskogemust väljaspool teadustööd tegevaid rühmi. Veendumus, et akadeemilise üksuse parim juht on akadeemik on pigem tehnokraatlik ning ei ole kooskõlas juhtimist uurinud praktikute analüüside tulemustega. Kõigis Ülikooliseaduse järgi toimivates kõrgkoolides ning Tartu Ülikoolis peab ülikooli kõrgemasse otsustuskogusse (senatisse) kuuluma ka 20% tudengite esindajaid. Tallinna Tehnikaülikoolis tudengitele kõrgeimas otsustuskogus kohti tagatud ei ole, küll aga on nõukogus ⅕ kohtadest üliõpilastele. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.4 - Kõrghariduse rahastamist puudutavate otsuste tegemisel peavad olema kaasatud kõik osapooled ja huvigrupid ning nende seisukohtadega arvestatakse. Otsus, mille tegemisel ei ole kaasatud kõiki osapooli, ei ole demokraatlik ega jätkusuutlik. • Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.1 - Kiiresti muutuvas maailmas peavad ülikoolid vastu võtma mitmeid keerulisi otsuseid. Nende otsuste tegemiseks tuleb muuta ülikooliseadust ja ülikoolide seadusi nõnda, et ülikooli kõrgem otsustuskogu oleks suurema otsustuspädevusega ja võimalikult sõltumatu organ, nagu seda on näiteks TTÜ seadusega loodud kuratoorium. Sealjuures peab ülikoolide juhtkondadel olema õigus neid otsuseid ellu viia. • Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.2 - Eesti üliõpilaskonnad ja nende esindajad soovivad olla kõrghariduse rahastamist ja korraldust puudutavates diskussioonides riigi silmis ülikoolidega võrdväärne osapool. 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. Seisukoht: EÜL toetab mõtet luua ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. Senine praktika õppejõudude valimise protsessis ei võta võrdselt arvesse kõiki õppejõu töös vajaminevaid oskuseid, iseäranis õpetamisoskuseid. Õpetamisoskuse väärtustamiseks on vajalik arvestada seda kui väärtuslikku oskust uue akadeemilise töötaja tööle võtmisel, arendamisel ja atesteerimisprotsessis. Kõigi õpetamistööga tegelevate ülikooli töötajate valimisel peab peamiseks kriteeriumiks olema professionaalne õppetöö läbiviimise oskus. Viimase toetuseks peavad kõigil õppejõududel olema võrdsed võimalused arendada enda pedagoogilise pädevusi ja seda ühise täienduskoolituse keskuse abil. Taustainfo: • Mõtet toetab EÜL ettepanek haldus- ja tulemuslepingutes punkt 1. õppejõu õpetamisoskuste kohta. Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta järgmisi ettepanekuid: 2.4. Asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis. Seisukoht: EÜL ei toeta tasuta kõrghariduse süsteemi asendamist koolituslepingute süsteemiga. EÜL on seisukohal, et kõrghariduse rahastamist puudutavad otsused ja määrused peavad olema planeeritud pikaajaliselt ja ning jätkusuutlikult. Kõrgharidusreform jõustus lõplikult alles aastal 2013, esimesed selle süsteemi järgi õppijad lõpetavad nominaalaja sel õppeaastal. Süsteemi hindamiseks peaks minimaalselt olema möödunud 3+2 aastat ehk bakalaureuse- ning magistriõppe nominaalajad. Seega leiame, et toimunud kõrgharidusreformist on möödunud liiga vähe aega, et oleks võimalik teha järeldusi, mille alusel olemasolevat süsteemi reformida. Kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändes on 11% 20-24 vanuserühmas ja 29% kogu väljarändes (Statistikaamet, 2014). Seega ei ole võimalik tööjõu väljavoolu probleemi lahendada läbi kõrgharitud inimeste Eestisse jääma sundimisest, kui see osa ühiskonnast on ka hetkel tõenäolisem Eestisse jääja. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.5 - Riik kui ka kõrgkoolid peavad hoolitsema selle eest, et ei eksisteeriks (varjatud) õppemakse. • EÜLi volikogu 4. septembri otsus. Eesti Üliõpilaskondade Liidu jaoks on olulisemad tegevused, mida peab ellu rakendama järgmised: • 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. • 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu) mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. • 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile. • 2.11 Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel. • 2.10 Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust. Jaanus Müür Juhatuse esimees Eesti Üliõpilaskondade Liit Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Keele Instituudi toetuseks - arvamus Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportile Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on loetletud, milleks on Eesti riik loodud. Rõhutatud on, et tuleb kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti keele kui rahvust ja kultuuri ühendava lüli nõue ei ole alati põhiseaduses olnud. Rahvalt laekunud ettepanekute alusel parandas selle vea Riigikogu alles 2007. aastal ning lisas eesti keele kaitsmise rahvuse ja kultuuri kaitsmise kõrval riigi kohustusena koguni põhiseaduse preambulisse. Eesti kultuurist ei saa pärast seda enam rääkida ilma eesti keeleta, mille arendamiseks ja hoidmiseks on loodud juba ligi 70 aastat tagasi Eesti Keele Instituut (EKI). EKI põhieesmärk ja EV põhiseaduse mõte langevad kokku - EKI on asutus, mis on seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks eesti keelt kui põhilist Eesti ühiskonda siduvat jõudu. EKI on kõrge kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise kaudu. Selles valguses oleks vastutustundetu töötada vastu rahva soovile ning ebamõistlik liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga. See teguviis võib väga kergesti viia rahvusliku identideedi kandja lahustumiseni teiste teaduste hulka ning selle teo tagajärgi on raske ette ennustada. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus palub tõsiselt kaaluda Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümberkujundamist ja säilitada EKI iseseisva asutuse staatus ning anda eesti keelele võimalus vabalt areneda ja kasvada. Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi haldusalas koondatakse 70 inimest

Justiitsministeerium on viinud läbi kohtulike registrite organisatsiooni reformi, mille tulemusena koondatakse sellel aastal 70 ametikohta ehk 45% personalist. Teenistusse jäänud ametnike palka tõstetakse oluliselt. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on hetkel oluliselt madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, suunatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja vajalikeks arendustegevusteks. Kohtunikuabide kehtiv ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reformi osana muudeti kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondatakse 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest.  2014. aasta sügisel otsustas valitsus viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. See tähendab, et ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalus ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. Töö toimub osalt kaugtöö korras. Muudatus on seotud ka kohtulike registrite halduskorralduse reformiga, mille käigus viidi registrite pidamine alates 1.01.2015 Tartu maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste tulemusena säästetakse alates 2016. aastast majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi haldusalas koondatakse 70 inimest

Justiitsministeerium on viinud läbi kohtulike registrite organisatsiooni reformi, mille tulemusena koondatakse sellel aastal 70 ametikohta ehk 45% personalist. Teenistusse jäänud ametnike palka tõstetakse oluliselt. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on hetkel oluliselt madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, suunatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja vajalikeks arendustegevusteks. Kohtunikuabide kehtiv ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reformi osana muudeti kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondatakse 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest.  2014. aasta sügisel otsustas valitsus viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. See tähendab, et ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalus ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. Töö toimub osalt kaugtöö korras. Muudatus on seotud ka kohtulike registrite halduskorralduse reformiga, mille käigus viidi registrite pidamine alates 1.01.2015 Tartu maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste tulemusena säästetakse alates 2016. aastast majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantslerina jätkab Kai Härmand

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas täna õiguspoliitika asekantsleri ametisse uuesti Kai Härmandi, kes asus sellele ametikohale 2012. aasta septembris. Riigisekretär kuulutas õiguspoliitika asekantsleri ametikohale 12. mail välja avaliku konkursi, kuna asekantsleri ametiaja tähtaeg sai läbi. Konkursi tulemusena esitas tippjuhtide valikukomisjon justiitsministrile ametisse kinnitamiseks Kai Härmandi. „Kai Härmand on ennast tõestanud võimeka juhina. Ta on üks seadusloome vähendamise kava väljatöötajaid, mille ellurakendamine on praeguse valitsuse prioriteediks. Arvestades tema kogemusi, on ta õige inimene esindama justiitsministeeriumit ka 2018. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel valdkonna juhina,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Härmand on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teadusmagistri kraadi ning hetkel õpib ta sama ülikooli doktorantuuris. Enne justiitsministeeriumisse tööle asumist töötas ta alates 1999. aastast tsiviilasjade kohtunikuna Tallinna linnakohtus, mis hiljem muudeti ümber Harju maakohtuks. Lisaks kohtunikutööle on Härmand õpetanud tudengeid Tartu Ülikoolis ning jaganud oma kogemusi Eesti Õiguskeskuse ja Eesti Juristide Liidu korraldatud koolitustel. Ta on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi esindaja Euroopa Patendiameti laiendatud apellatsioonikojas. Õiguspoliitika asekantsleri põhiülesanneteks on riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome koordineerimine, hoolitsedes samas õiguse süsteemse arendamise tagamise eest. Uue ametiaja peamiseks väljakutseks on õigusloome mahu vähendamise programmi elluviimine, riigi halduskorralduse moderniseerimine ning Eesti EL nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja juhtimine oma valdkonnas. Õiguspoliitika asekantsleri ülesandeks on ka andmekaitse inspektsiooni ja patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantslerina jätkab Kai Härmand

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas täna õiguspoliitika asekantsleri ametisse uuesti Kai Härmandi, kes asus sellele ametikohale 2012. aasta septembris. Riigisekretär kuulutas õiguspoliitika asekantsleri ametikohale 12. mail välja avaliku konkursi, kuna asekantsleri ametiaja tähtaeg sai läbi. Konkursi tulemusena esitas tippjuhtide valikukomisjon justiitsministrile ametisse kinnitamiseks Kai Härmandi. „Kai Härmand on ennast tõestanud võimeka juhina. Ta on üks seadusloome vähendamise kava väljatöötajaid, mille ellurakendamine on praeguse valitsuse prioriteediks. Arvestades tema kogemusi, on ta õige inimene esindama justiitsministeeriumit ka 2018. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel valdkonna juhina,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Härmand on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teadusmagistri kraadi ning hetkel õpib ta sama ülikooli doktorantuuris. Enne justiitsministeeriumisse tööle asumist töötas ta alates 1999. aastast tsiviilasjade kohtunikuna Tallinna linnakohtus, mis hiljem muudeti ümber Harju maakohtuks. Lisaks kohtunikutööle on Härmand õpetanud tudengeid Tartu Ülikoolis ning jaganud oma kogemusi Eesti Õiguskeskuse ja Eesti Juristide Liidu korraldatud koolitustel. Ta on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi esindaja Euroopa Patendiameti laiendatud apellatsioonikojas. Õiguspoliitika asekantsleri põhiülesanneteks on riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome koordineerimine, hoolitsedes samas õiguse süsteemse arendamise tagamise eest. Uue ametiaja peamiseks väljakutseks on õigusloome mahu vähendamise programmi elluviimine, riigi halduskorralduse moderniseerimine ning Eesti EL nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja juhtimine oma valdkonnas. Õiguspoliitika asekantsleri ülesandeks on ka andmekaitse inspektsiooni ja patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu sõnul peab riik ausaid korteriomanikke kaitsma

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimunud korteriühistute foorumil, et riik kavatseb jõulisemalt seista ausate korteriomanike õiguste eest. „Ausad korteriomanikud peavad saama kindlama tunde, et seadus neid kaitseb. Samal ajal aga peab muutuma ebamugavamaks nende korteriomanike elu, kes ei täida omaniku kohustusi ega austa ühiselu reegleid,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks plaanib justiitsministeerium anda suuremad õigused kohtutäituritele, vaatab üle üüriturgu puudutava regulatsiooni, et puuküürnike elu poleks ülemäära kerge ning samuti tuleb tagada, et korteriomanikel oleks enda kohustuste ja õiguste osas suurem selgus. Minister rääkis foorumil ka sellest, et järgmise aasta algusest algab kaheaastane üleminekuperiood 2018. aastast jõustuvale ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutavale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. „Korteriomanikud peavad olema muudatustega piisavalt vara kursis. Ennekõike puudutab see korteriomanike ühisuste ümberkujundamist korteriühistuteks,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kavatseb koos korteriühistute liidu esindajatega üle vaadata ka jõustuva seaduse teksti. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu sõnul peab riik ausaid korteriomanikke kaitsma

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimunud korteriühistute foorumil, et riik kavatseb jõulisemalt seista ausate korteriomanike õiguste eest. „Ausad korteriomanikud peavad saama kindlama tunde, et seadus neid kaitseb. Samal ajal aga peab muutuma ebamugavamaks nende korteriomanike elu, kes ei täida omaniku kohustusi ega austa ühiselu reegleid,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks plaanib justiitsministeerium anda suuremad õigused kohtutäituritele, vaatab üle üüriturgu puudutava regulatsiooni, et puuküürnike elu poleks ülemäära kerge ning samuti tuleb tagada, et korteriomanikel oleks enda kohustuste ja õiguste osas suurem selgus. Minister rääkis foorumil ka sellest, et järgmise aasta algusest algab kaheaastane üleminekuperiood 2018. aastast jõustuvale ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutavale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. „Korteriomanikud peavad olema muudatustega piisavalt vara kursis. Ennekõike puudutab see korteriomanike ühisuste ümberkujundamist korteriühistuteks,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kavatseb koos korteriühistute liidu esindajatega üle vaadata ka jõustuva seaduse teksti. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi