Uudised erinevatest allikatest

Õigusemõistmise nädalal toimub mitmeid üritusi ja jagatakse tasuta õigusnõu

Homme algaval õigusemõistmise nädalal räägitakse Eesti kohtusüsteemi käekäigust, õigusemõistmise olemusest ja hetkeolukorrast, antakse sel teemal loenguid ja koolitunde, toimub mitmeid muid üritusi ning jagatakse tasuta õigusnõu. Õigusmõistmise nädalat tähistatakse juba kolmandat aastat. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti kohtusüsteem kiire ja tõhus, ent alati on võimalik veelgi edasi areneda. „Näiteks tsiviilvaidlustes on meie kohtusüsteem lühikeste menetlusaegade poolest Euroopas kolmas. Samas ei saa öelda, et õigusemõistmise kvaliteet kannataks – tänu edukale kohtujuristide projektile saame rääkida ühteaegu nii kiirest kui ka kvaliteetsest kohtumõistmisest,“ rääkis minister. Nädala vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Haapsalus ja Kuressaares. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe hinnangul on igapäevane õigusabi kallis ja tavainimese jaoks tähendab kohtuskäimine sageli suurt väljaminekut: „Õigusabi hinnad on Eestis kõrged ja kui arvestada, et möödunud aastal anti õigusemõistmise nädala raames tasuta õigusnõu ligi sajale inimesele, kuid soovijaid oli vähemalt teine samapalju veel, siis see näitab, et Eesti inimestel on õigusabi kättesaamisel tõsised vajakajäämised.“ Tasuta õigusnõu saab küsida ka justiitsminister Urmas Reinsalult esmaspäeval Tallinnas Kentmanni kohtumajas (Kentmanni 13) kell 10-11 ja teisipäeval kell 11-12 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) toimuval Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel. Kolmapäeval, 1. oktoobril kuulutab Riigikohus välja traditsioonilise õpilaste õigusteemaliste tööde konkursi. Sel aastal keskendub kaasuskonkurss veelgi teravamalt laste õigustele ja see viiakse läbi koostöös õiguskantsleriga. Eelmisel aastal kuulutati lisaks tavapärasele kaasuste lahendamistele välja ka loovtööde kategooria ning tulemusena saadi huvitavaid tõlgendusi, näiteks videosid, luuletusi ja isegi joonistusi. Sama kategooria kuulutatakse välja ka sel aastal. Õigusemõistmise nädala kavas on mitmeid teisigi õpilastele suunatud üritusi. Kohtunikud ja ka justiitsminister annavad sel nädalal ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägivad õigusriigi olemusest ja õigusvaldkonna erialadest. Mõistagi on avatud kohtumajade uksed üle Eesti, soovijad saavad uudistada kohtumaju nii väljast kui seest. Lisaks korraldab Tartu halduskohus abiturientidele harjutuskohtu võistluse ning kohtunikud kõigist kolmest kohtuastmest räägivad õigustudengitele kohtuniku elukutsest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädalal toimub mitmeid üritusi ja jagatakse tasuta õigusnõu

Homme algaval õigusemõistmise nädalal räägitakse Eesti kohtusüsteemi käekäigust, õigusemõistmise olemusest ja hetkeolukorrast, antakse sel teemal loenguid ja koolitunde, toimub mitmeid muid üritusi ning jagatakse tasuta õigusnõu. Õigusmõistmise nädalat tähistatakse juba kolmandat aastat. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti kohtusüsteem kiire ja tõhus, ent alati on võimalik veelgi edasi areneda. „Näiteks tsiviilvaidlustes on meie kohtusüsteem lühikeste menetlusaegade poolest Euroopas kolmas. Samas ei saa öelda, et õigusemõistmise kvaliteet kannataks – tänu edukale kohtujuristide projektile saame rääkida ühteaegu nii kiirest kui ka kvaliteetsest kohtumõistmisest,“ rääkis minister. Nädala vältel annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid tasuta õigusnõu kuues erinevas Eesti linnas - Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Haapsalus ja Kuressaares. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe hinnangul on igapäevane õigusabi kallis ja tavainimese jaoks tähendab kohtuskäimine sageli suurt väljaminekut: „Õigusabi hinnad on Eestis kõrged ja kui arvestada, et möödunud aastal anti õigusemõistmise nädala raames tasuta õigusnõu ligi sajale inimesele, kuid soovijaid oli vähemalt teine samapalju veel, siis see näitab, et Eesti inimestel on õigusabi kättesaamisel tõsised vajakajäämised.“ Tasuta õigusnõu saab küsida ka justiitsminister Urmas Reinsalult esmaspäeval Tallinnas Kentmanni kohtumajas (Kentmanni 13) kell 10-11 ja teisipäeval kell 11-12 Vene Kultuurikeskuses (Mere pst 5) toimuval Eesti juristide liidu korraldataval Õigusapteegi õigusnõustamisel. Kolmapäeval, 1. oktoobril kuulutab Riigikohus välja traditsioonilise õpilaste õigusteemaliste tööde konkursi. Sel aastal keskendub kaasuskonkurss veelgi teravamalt laste õigustele ja see viiakse läbi koostöös õiguskantsleriga. Eelmisel aastal kuulutati lisaks tavapärasele kaasuste lahendamistele välja ka loovtööde kategooria ning tulemusena saadi huvitavaid tõlgendusi, näiteks videosid, luuletusi ja isegi joonistusi. Sama kategooria kuulutatakse välja ka sel aastal. Õigusemõistmise nädala kavas on mitmeid teisigi õpilastele suunatud üritusi. Kohtunikud ja ka justiitsminister annavad sel nädalal ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägivad õigusriigi olemusest ja õigusvaldkonna erialadest. Mõistagi on avatud kohtumajade uksed üle Eesti, soovijad saavad uudistada kohtumaju nii väljast kui seest. Lisaks korraldab Tartu halduskohus abiturientidele harjutuskohtu võistluse ning kohtunikud kõigist kolmest kohtuastmest räägivad õigustudengitele kohtuniku elukutsest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastas Harku ja Murru vangla amortiseerunud vanglakompleksi

Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna Harku ja Murru vangalt, kuhu paigutatakse naissoost ja üle 54aastased meesoost süüdimõistetud isikud. Külastuse eesmärk on toetada tänase halvas seisukorras oleva ja suurt ülalpidamiskulu nõudva vanglahoone asemele uue kaasaegse Tallinna vanglakompleksi ehitamist. „Pean sisejulgeoleku valdkonda panustamist väga tähtsaks, seetõttu on nii vanglaametnike parematesse töötingimustesse panustamine kui vangide elutingimuste parandamine oluline. Veendusin oma silmaga, et uut Tallinna vanglat on hädasti vaja, sest nii tänase Tallinna vangla kui Harku ja Murru vangla müürid on piltlikult kokku kukkumas,“ ütles justiitsminister. „Külastasin nii vangla tööstushoonet kui õpperuume - mul oli heameel näha, et kinnipeetavad tegelesid reaalselt nii keeleõppe kui edaspidiseks eluks vajalike oskuste omandamisega,“ rääkis Reinsalu. Tema sõnul on väga tähtis, et riik jätkaks vangide resotsialiseerumise programmidesse panustamist. „Tänased tingimused vangide taasühiskonnastamiseks vajaksid kindlasti parandamist, uus Tallinna vangla loob selleks palju paremad eeldused. Uus vangla peab valmima, sest see loob suurema turvalisuse eelkõige ühiskonna jaoks. Seejuures on oluline, et praegused Harku ja Murru vangla ametnikud jääksid tööle ka uude Tallinna vanglasse,“ lisas justiitsminister. Täna võivad Harku vangistusosakonnas viibida ka kuni nelja-aastased lapsed koos emaga – neile on kohandatud vastavalt võimalustele eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Uimastiprobleemidega vangidele on Harku ja Murru vanglas kaheksakohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond. Osakonnas korraldatakse intensiivset programmi, mis aitab sõltuvusega toime tulla ja sellest vabaneda. Harkus saab omandada põhi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. Kaasaegse uue Tallinna vanglakompleksi valmimist planeeritakse senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastas Harku ja Murru vangla amortiseerunud vanglakompleksi

Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna Harku ja Murru vangalt, kuhu paigutatakse naissoost ja üle 54aastased meesoost süüdimõistetud isikud. Külastuse eesmärk on toetada tänase halvas seisukorras oleva ja suurt ülalpidamiskulu nõudva vanglahoone asemele uue kaasaegse Tallinna vanglakompleksi ehitamist. „Pean sisejulgeoleku valdkonda panustamist väga tähtsaks, seetõttu on nii vanglaametnike parematesse töötingimustesse panustamine kui vangide elutingimuste parandamine oluline. Veendusin oma silmaga, et uut Tallinna vanglat on hädasti vaja, sest nii tänase Tallinna vangla kui Harku ja Murru vangla müürid on piltlikult kokku kukkumas,“ ütles justiitsminister. „Külastasin nii vangla tööstushoonet kui õpperuume - mul oli heameel näha, et kinnipeetavad tegelesid reaalselt nii keeleõppe kui edaspidiseks eluks vajalike oskuste omandamisega,“ rääkis Reinsalu. Tema sõnul on väga tähtis, et riik jätkaks vangide resotsialiseerumise programmidesse panustamist. „Tänased tingimused vangide taasühiskonnastamiseks vajaksid kindlasti parandamist, uus Tallinna vangla loob selleks palju paremad eeldused. Uus vangla peab valmima, sest see loob suurema turvalisuse eelkõige ühiskonna jaoks. Seejuures on oluline, et praegused Harku ja Murru vangla ametnikud jääksid tööle ka uude Tallinna vanglasse,“ lisas justiitsminister. Täna võivad Harku vangistusosakonnas viibida ka kuni nelja-aastased lapsed koos emaga – neile on kohandatud vastavalt võimalustele eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Uimastiprobleemidega vangidele on Harku ja Murru vanglas kaheksakohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond. Osakonnas korraldatakse intensiivset programmi, mis aitab sõltuvusega toime tulla ja sellest vabaneda. Harkus saab omandada põhi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. Kaasaegse uue Tallinna vanglakompleksi valmimist planeeritakse senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnikele ja prokuratuurile

Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnike palkade tõstmisele, prokuratuuri personalireformile ning kuriteoohvrite kaitsele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline vanglaametnike väärtustamine võrdselt teiste sisejulgeolekus töötavate ametnikega. Seetõttu on üheks justiitsministeeriumi eelarveprioriteediks vanglaametnike palgatõus. Valitsus eraldas vangalteenistuse palgafondi 1 175 292 eurot, et tõsta vanglaametnike, kriminaalhooldajate ja vangla meditsiinitöötajate palku. Teiseks eelarveprioriteediks on prokuratuuri personalireform ehk prokuröride kõrvale konsultantide palkamine. Prokuratuuri personalireformiks eraldatakse järgmise aasta riigieelarvest 377 640 eurot. „Selleks, et prokuratuur saaks suurenenud töömahu juures jätkata kvaliteetse riikliku süüdistuse esindamisega, täidetakse 2016. aastal 5 tühja prokuröri kohta ning palgatakse juurde 8 konsultanti. Tulemusena peaks muuhulgas jääma vähemaks ka mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetatavaid menetlusi,“ selgitas justiitsminister.   Kolmandaks on tähtis tagada kuriteoohvritele senisest märksa tugevam kaitse ja õigused kriminaalmenetluses. „Selleks on vajalik pakkuda kannatanutele riigi tuge, et nad korduvalt ohvriks ei langeks ega tunneks, et riigiga suheldes neid halvasti koheldakse,“ ütles Reinsalu. Valitsuse poolt septembri alguses heaks kiidetud eelnõuga tehakse kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes seadustes mitmeid muudatusi peamiselt kannatanu positsiooni tugevdamiseks kriminaalmenetluses. Ühtlasi täidetakse kohustus võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn ohvrite direktiiv. Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, mis peab oluliseks tegevusi perevägivalla, eelkõige korduva vägivalla avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu järgi on menetlejatel tulevikus kohustus selgitada kannatanutele rohkem lahti ohvriabiteenuseid ning kuriteoohvritele ette nähtud riikliku hüvitise ning õigusabi saamise võimalusi. Selleks on vaja menetlejaid koolitada ning teenuseid hakatakse osutama suuremale hulgale inimestele. Neljandaks prioriteediks on Tallinna vangla ehitamise protsessi jätkamine, et valmiks kaasaegsetele tingimustele vastav vangla, kus on olemas paremad võimalused vangide taasühiskonnastamiseks ja seeläbi ka korduvkuritegevuse vähendamiseks. Kaasaegne vangla loob vangidele senisest paremad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja sotsiaalprogrammide läbimiseks. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus. Valitsus andis 2016. aasta riigieelarvele põhimõttelise heakskiidu 21. septembril.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnikele ja prokuratuurile

Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnike palkade tõstmisele, prokuratuuri personalireformile ning kuriteoohvrite kaitsele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline vanglaametnike väärtustamine võrdselt teiste sisejulgeolekus töötavate ametnikega. Seetõttu on üheks justiitsministeeriumi eelarveprioriteediks vanglaametnike palgatõus. Valitsus eraldas vangalteenistuse palgafondi 1 175 292 eurot, et tõsta vanglaametnike, kriminaalhooldajate ja vangla meditsiinitöötajate palku. Teiseks eelarveprioriteediks on prokuratuuri personalireform ehk prokuröride kõrvale konsultantide palkamine. Prokuratuuri personalireformiks eraldatakse järgmise aasta riigieelarvest 377 640 eurot. „Selleks, et prokuratuur saaks suurenenud töömahu juures jätkata kvaliteetse riikliku süüdistuse esindamisega, täidetakse 2016. aastal 5 tühja prokuröri kohta ning palgatakse juurde 8 konsultanti. Tulemusena peaks muuhulgas jääma vähemaks ka mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetatavaid menetlusi,“ selgitas justiitsminister.   Kolmandaks on tähtis tagada kuriteoohvritele senisest märksa tugevam kaitse ja õigused kriminaalmenetluses. „Selleks on vajalik pakkuda kannatanutele riigi tuge, et nad korduvalt ohvriks ei langeks ega tunneks, et riigiga suheldes neid halvasti koheldakse,“ ütles Reinsalu. Valitsuse poolt septembri alguses heaks kiidetud eelnõuga tehakse kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes seadustes mitmeid muudatusi peamiselt kannatanu positsiooni tugevdamiseks kriminaalmenetluses. Ühtlasi täidetakse kohustus võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn ohvrite direktiiv. Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, mis peab oluliseks tegevusi perevägivalla, eelkõige korduva vägivalla avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu järgi on menetlejatel tulevikus kohustus selgitada kannatanutele rohkem lahti ohvriabiteenuseid ning kuriteoohvritele ette nähtud riikliku hüvitise ning õigusabi saamise võimalusi. Selleks on vaja menetlejaid koolitada ning teenuseid hakatakse osutama suuremale hulgale inimestele. Neljandaks prioriteediks on Tallinna vangla ehitamise protsessi jätkamine, et valmiks kaasaegsetele tingimustele vastav vangla, kus on olemas paremad võimalused vangide taasühiskonnastamiseks ja seeläbi ka korduvkuritegevuse vähendamiseks. Kaasaegne vangla loob vangidele senisest paremad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja sotsiaalprogrammide läbimiseks. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus. Valitsus andis 2016. aasta riigieelarvele põhimõttelise heakskiidu 21. septembril.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Akadeemilised ringkonnad, rahvuslikud organisatsioonid ja riigikogu liikmed koos justiitsminister Urmas Reinsaluga mälestasid täna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsust. Justiitsminister asetas Vastupanuliikumise päeva mälestuseks vabariigi valitsuse nimel pärja Otto Tiefi kalmule. Urmas Reinsalu ütles Metsakalmistul, et tänast päeva tuleb meeles hoida üle põlvede. „Otto Tiefi valitsus oli nurgakivi, millele sai Eesti riigi õiguslikult taastada. Täna mälestame neid vapraid mehi ja naisi, kes Eesti Vabariigi kõige raskemetel hetkedel, kui Eesti saatus oli kaalukausil ning vabadus kaotatud, seisid riigi nimel edasi, astusid vapralt välja ja andsid ka oma elu. Otto Tiefi valitsusse minnes ei teatud, kuidas pöördub ajaloo kulg, kuid arvestati, et selle eest peab tasuma eluga,“ ütles Reinsalu.  „Selle päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse. See pole pelk õigusteoreetiline konstruktsioon, vaid vundament ja alus, millele taastasime oma vabaduse pool sajandit hiljem. See andis õiguse riigi territooriumi, kodanikkonna ja Eesti riigi vabaduse püsimise katkematusele. See oli poliitilise tähendusega õiguslik samm,“ rääkis Reinsalu. Vastupanuliikumise teine tähendus seisnes justiitsministri sõnul selles, et Eesti deklareeris, et ta ei osale ühelgi võitleval poolel, vaid esindab oma riiklikku iseseisvust - meil pole pistmist ühe ega teise võõrvõimuga, kes on Eestit okupeerinud. „Selle sõnumi poliitiline tähendus on määramatu kaaluga, kuigi oli määratud täituma pool sajandit hiljem.“ „Mälestame kõiki relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumise võitlejaid, kes keerulistel aegadel kaitsesid oma peret, kodu ja Eesti riiki. Peame üle põlvede mäletama seda ohvrimeelsust,  sest ühe väikese rahva vabadus pole kunagi iseenesestmõistetav. Kui tahame jääda oma maal peremeesteks ja vabalt oma tulevikku valida, tuleb nende meeste ja naiste kombel, kes enne meid riigi eest seisid, alati vastu panna kurjusele ja ebaõiglusele, nendele jõududele, kes tahavad meie vabadust väärata. Me ei unusta Otto Tiefi valitsust ja mäletame nende antut üle aegade,“ ütles justiitsminister Metsakalmistul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Akadeemilised ringkonnad, rahvuslikud organisatsioonid ja riigikogu liikmed koos justiitsminister Urmas Reinsaluga mälestasid täna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsust. Justiitsminister asetas Vastupanuliikumise päeva mälestuseks vabariigi valitsuse nimel pärja Otto Tiefi kalmule. Urmas Reinsalu ütles Metsakalmistul, et tänast päeva tuleb meeles hoida üle põlvede. „Otto Tiefi valitsus oli nurgakivi, millele sai Eesti riigi õiguslikult taastada. Täna mälestame neid vapraid mehi ja naisi, kes Eesti Vabariigi kõige raskemetel hetkedel, kui Eesti saatus oli kaalukausil ning vabadus kaotatud, seisid riigi nimel edasi, astusid vapralt välja ja andsid ka oma elu. Otto Tiefi valitsusse minnes ei teatud, kuidas pöördub ajaloo kulg, kuid arvestati, et selle eest peab tasuma eluga,“ ütles Reinsalu.  „Selle päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse. See pole pelk õigusteoreetiline konstruktsioon, vaid vundament ja alus, millele taastasime oma vabaduse pool sajandit hiljem. See andis õiguse riigi territooriumi, kodanikkonna ja Eesti riigi vabaduse püsimise katkematusele. See oli poliitilise tähendusega õiguslik samm,“ rääkis Reinsalu. Vastupanuliikumise teine tähendus seisnes justiitsministri sõnul selles, et Eesti deklareeris, et ta ei osale ühelgi võitleval poolel, vaid esindab oma riiklikku iseseisvust - meil pole pistmist ühe ega teise võõrvõimuga, kes on Eestit okupeerinud. „Selle sõnumi poliitiline tähendus on määramatu kaaluga, kuigi oli määratud täituma pool sajandit hiljem.“ „Mälestame kõiki relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumise võitlejaid, kes keerulistel aegadel kaitsesid oma peret, kodu ja Eesti riiki. Peame üle põlvede mäletama seda ohvrimeelsust,  sest ühe väikese rahva vabadus pole kunagi iseenesestmõistetav. Kui tahame jääda oma maal peremeesteks ja vabalt oma tulevikku valida, tuleb nende meeste ja naiste kombel, kes enne meid riigi eest seisid, alati vastu panna kurjusele ja ebaõiglusele, nendele jõududele, kes tahavad meie vabadust väärata. Me ei unusta Otto Tiefi valitsust ja mäletame nende antut üle aegade,“ ütles justiitsminister Metsakalmistul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi