Uudised erinevatest allikatest

Eesti olümpiaadivõitjad jäävad karjäärivalikul oma liistude juurde

Pangandus ja juura lubavad küll kõrgemat palka, ent Eesti reaalajud sellest ei huvitu. Delfi, avaldatud 13 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib muuta vaenu õhutamise kuriteoks

Justiitsministeerium saatis ministeeriumidele ja teistele koostööpartneritele kooskõlastamiseks karistusseadustiku muudatused, millega muudetakse karistusi vihakuritegude osas ning täpsustatakse ametialaste kuritegude osa.Justiitsminister Kristen Michali sõnul on seaduseelnõu olulisim osa vihakuritegude eest mõistetavate karistuste täpsustamine, millega viiakse karistusseadustik vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. „Täna kehtiva seaduse järgi saab vaenu õhutaja vastutusele võtta alles siis, kui esineb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale. Sellise ohu olemasolu tõendamine on põhjustanud probleeme praktikas ja just nende osas kelle vastu vaenu õhutatakse. Analüüs näitab, et kõrge lävi, enne kui saab reaalse tagajärgedega vaenu õhutamisest rääkida, võib mõningatel juhtumitel viia juba kättejõudvate tagajärgedeni, mis oleks uue regulatsiooniga õigeaegselt ärahoitavad. Uus seadus viiks meie regulatsiooni kooskõlla ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks,“ lausus justiitsminister. „Kui täna on vaenu õhutamine kuritegu üksnes siis, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tervisekahjustus või muu raske tagajärg, saab eelnõu kohaselt tulevikus isikut karistada siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab. Muudatused ei tähenda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta. Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt. Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenu õhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus,“ sõnas Michal. Teine oluline asi, mida eelnõuga muudetakse, on ametiisiku definitsioon, mis viiakse kooskõlla hiljuti vastu võetud uue korruptsioonivastase seadusega. Oluline täiendus on eelnõus ka pistise või altkäemaksu korduva võtmise eest mõistetavate karistuste osas – täna saab karmima karistuse mõista küll pistise korduvale võtjale, kuid mitte siis, kui pistise võtja on varem toime pannud altkäemaksu võtmise. Kuna pistise ja altkäemaksu võtmine on kaks erinevat kuritegu, siis tulevikus arvestatakse korduvusena neist mõlemat. Kolmanda olulisema muudatusena võimaldatakse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist ka maksukuritegude puhul. „Maksukuritegude toimepanemise eesmärgiks on just ebaseadusliku tulu teenimine, mistõttu selle tulu konfiskeerimine on maksukuritegevuse vastases võitluses äärmiselt oluline,“ ütles Michal. Justiitsministeerium, avaldatud 13 aastat tagasi

Metsik kuumus nurjas Rumeenia presidendi kukutamise?

Pühapäeval toimus Rumeenias referendum, et otsustada, kas võimuliialdustes süüdistatav president Traian Băsescu saab jätkata. Paraja vingerpussi mängis aga ilmataat. Õhtuleht, avaldatud 13 aastat tagasi

Eaka naise mõrvasüüasja asub vaagima riigikohus

Riigikohus võttis arutusele mullu veebruaris eaka naise mõrvas süüdimõistetud mehe ja tema noore kaaslanna süüasja. Postimees, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti infoühiskonna arengukava 2020 koostamise ettepaneku avalik konsulteerimine

e-Riigi Akadeemia vastused avalikule konsultatsioonile esitatud küsimustele Eesti infoühiskonna arengukava 2020 koostamise ettepaneku kohta • Väljakutsed ja trendid Kas kaardistatud väljakutsete ja trendide ülevaade on ammendav? Kui mitte, siis milliseid teemasid (ning millises vormis – analüüs, arutelu vms) tuleks täiendavalt/detailsemalt käsitleda? Juba 1998 aasta infopoliitikas sai ette nähtud seda, et infoühiskond on kõikehõlmav uus fenomen, millest ei jää puutumata pea ükski meie elu valdkond. Möödunud 15 aastat on seda kinnitanud ning Eesti on edukalt infoühiskonda üles ehitanud. Möödunud periood annab ainest rikkalikuks mõtiskluseks sellest, mis on meil hästi läinud ja mida tuleks järgneval perioodil eelisarendada. Eelkõige on meil tekkinud oma kogemus, mida on palju väärtustatud, kuid eelkõige rahvusvahelisest vaatepunktist. Ettepanekus on ülevaade ka kodustest kitsaskohtadest, aga enamjaolt tänasest vaatenurgast, samal ajal kui uus poliitika peaks sihte seadma päris pikaks ajaks ette. Sellega seoses on esimeseks ettepanekuks, et uue poliitika koostamisel tuleks väga selgelt rõhuda Eestile edu toonud lahenduste jätkamisele ja teha korrektuure seal, kus meil nii hästi pole läinud, muutes neis valdkondades riigi toimimise põhimõtteid. Teiseks, Eesti on juba ühinenud maailmas järjest laiemat kõlapinda võtva „Avatud valitsemise initsiatiiviga“, nii et mõistlik on sellest teha infopoliitika üks komponente. Kolmandaks, praegu pole mainimist leidnud intellektuaalse omandi regulatsiooni suunamine ning interneti edasise seadusandluse suundumused, mis tuleks samuti läbi töötada. Konkreetsetest laiemat mõju omavatest tehnoloogiatrendidest on jäänud märkimata „internet of things“ ja selle sidustamine nii majandusega kui olemasolevate infosüsteemidega, aga ka üldisema riigi ja ühiskonna potensiaalse mõjurina, mis tõenäoliselt hakkab lähiajal mängima tähtsat rolli tööviljakuse tõstmisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel. • Arengukava eesmärk ja prioriteetsed tegevussuunad Kas arengukava esialgne eesmärk on selge, piisavalt ambitsioonikas, ent samas fokusseeritud? Kas eesmärgi saavutamine võimaldab tõsta Eesti üldist konkurentsivõimet ja inimeste heaolu? Kas kavandatavad tegevussuunad võimaldavad eesmärgi saavutamist? Kui ei, siis millistes suundades tuleks täiendavalt tegevusi planeerida? Arengukava ettepanek on kantud MKMi mandaadist Vabariigi Valitsuse Seaduse sõnastuses. See suunab tingimuste loomist infosüsteemide arengu toel, et riigis oleks läbivalt võimalik mõistlikult IKTd kasutada. Samal ajal on infoühiskond oma globaalse ja kõikehõlmava iseloomu tõttu palju enamat, kui ainult infosüsteemide ja avalike teenuste arendamine. Säästva arengu strateegia 2021 toonitab oma sissejuhatuses, et „avatud euroruumis on meie põhipartneriteks pika kogemuse ja traditsiooniga riigid ning küpsed ühiskonnad. Sellises kontekstis püsimine ja edukasolek eeldab Eestilt samalaadseid kvaliteete – hästitoimivat demokraatiat, tugevat kodanikeühiskonda, ühiskonna ülimuslikkust riigi suhtes, professionaalset riigiaparaati, rahvuslike huvide defineerimist ja nende kaitsmist, rühmadevahelist võrdõiguslikkust, kodumaist tippkompetentsi võtmealadel, jõulist välissuhtlust. Samas on Eesti võimekus toimida tugeva riigi ja tervikliku ühiskonnana alles kujunemas. Sellest tulenevalt on Eesti jätkusuutlikkuse keskne eeldus iseenda (kiire ja tulemuslik) kehtestamine toimiva riigi ja tegusa/sidusa ühiskonnana.“ Sellest tulenevalt on eRiigi Akadeemia ettepanek vaadelda infopoliitika loomist laiemalt, mitte lihtsalt „e-governmenti“ elementide lihvimisena, vaid „e-governance“ ehk siis administreerimise kõrval ka „riikluse“ arendamise suunajana. Meie soovitus on ka eraldi prioriteetidena välja tuua mõned strateegilised tegevused ja neist tulenevad programmid, mida arengukava rakenduskavas eraldi lühidalt lahti kirjutada. (Näiteks sobivad programmideks: - IKT rakendamine SME-des (selles osas me EL ja rahvusvahelistes mõõdikutes oleme tagaotsas) - Open Government ja sellega seonduvad tegevused (siin justkui oleks vaja süstemaatilist ja koordineeritud tegevust) - X-tee erasektoris (arvatavasti osa x-tee arhitektuuri avamine laialdaselt SME-dele uute teenuste turvaliseks ja odavalks tegemiseks - Tsentraliseemine/detsentraliseerimine eRiigi arhitektuuris ja tegevustes - eGov curriculum ülikoolides ja Infoühiskonna curriculum gümnaasiumis - eGov eksperdi strateegia ja tegevused - rahvusvahelise eGov kogemuse analüüs ja best-practice toomine Eestisse Aga ka palju muud, sellises vormis neile rõhu panemine aitab kindlasti konkretiseerida edasiminekuid hilisemate lahendustega.) • Arengukava koostamise protsess. Millised on teie ettepanekud arengukava koostamise ja partnerite kaasamise osas? Protsessi täiendamine peaks toimuma eelkõige lähtudes infoühiskonna kõikehõlmavast iseloomust, mida väljendab „infopoliitika“ nimetus MKMi poolt Vabariigi Valitsusele tehtavas ettepanekus. Uus infoühiskonna arengukava peab hõlmama lisaks avalike teenuste parandamisele ka laiemaid poliitilisi eesmärke, milles nii erakonnad kui kodanikkond ja erinevad huvigrupid üksmeele saavutavad. Kõige üldisemalt tuleks arengukava lisaks spetsialistide ja riigi halduse tasandile viia sarnaselt 1998 aasta infopoliitikale ka poliitilisele tasandile. Selle väljenduseks peaks saama uue Infopoliitika kinnitamine Riigikogu dokumendina ülejärgmisel (2013 aasta) sügisistungil, et väljatöötatud põhimõtted leiaksid kajastuse konkreetselt riigivalitsemist teostavate erakondade ja nende aktiivsete liikmete arusaamistes. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Taavi Rõivas põhjendab: Jürgen Ligi ei taha kedagi solvata ja parlamendi rolli keegi ei pisenda

Parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Taavi Rõivas põhjendab Delfile, et Reformierakond ei soovi tegelikult ühes komisjonis nn Hispaania-arutelu pidada, aga praegu võimaldab niimoodi käituda seadus. Delfi, avaldatud 13 aastat tagasi

Riigiprokuratuur saatis Indrek Mandre kriminaalasja kohtusse

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles agentuuri Eurostrip juhti Indrek Mandret seostatakse prostitutsioonile kaasaaitamisega. Postimees, avaldatud 13 aastat tagasi

Kes oli Katie Holmesi salapärane meessoost saatja?

Kui Tom Cruise`ist lahutav Katie Holmes läks reede õhtul New Yorgis õhtustama tundmatu kena meesterahvaga, võttis kõmuajakirjandus tuld. Kas uus silmarõõm? Nüüd selgub, et siiski mitte, kirjutab The People. Salapärane mees oli tegelikult Katie advokaat Jonathan Wolfe. Õhtuleht, avaldatud 13 aastat tagasi