Kokkuvõte lisatud konsultatsioonile 2011. aasta kutselise kalapüügivõimaluste määruse muutmise eelnõu

Täname kõiki, kes esitasid ettepanekuid kalapüügieeskirja muudatuste eelnõu kohta. Vastavalt laekunud ettepanekutele oleme viinud eelnõusse sisse parandused, mis on ühtlasi kompromissettepanekuteks ja on esile toodud kollase taustaga. Järgnevalt edastame eelnõu üle vaatamiseks juristidele ja seejärel läheb eelnõu kooskõlastamisele e-õiguses. Ain Soome Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja ain.soome@envir.ee 19.01.2011 Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Merenduse riiklik arengukava „Merenduspoliitika“

Eestist on saanud mereriik ilma laevadeta. Tegu on väikeste ja vanade, rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetute laevadega. Teised on ammu lahkunud parematesse vetesse ehk mugavuslippude alla, kus on väiksemad maksud, leebemad nõuded ja vähem bürokraatiat. Et iga laev on tootmisüksus, jääb riigil maksude ja lõivude näol saamata sadu miljoneid kroone aastas. Meremehed jäävad tööta, kel vähegi võimalik, lahkub mujale. Praegu sõidab välislaevadel tuhandeid väljaõppinud Eesti meremehi. Maailmas kehtiva reegli kohaselt tagab aga üks meremees laeval 2,8 inimese tööhõive kaldal. Eesti pole ainuke riik, kus selline protsess on toimunud. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Oma lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid nagu Suurbritannia, Norra, Holland, Rootsi. Olukord sundis riike välja töötama laevanduse abistamisprogramme, et säilitada oma lipp rahvusvahelises konkurentsis, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö. Mõni riik asutas oma reederitele maksusoodustuste tegemiseks nn teise registri, paljudes maades mindi üle netopalkadele ehk riik võttis maksud enda kanda. Rakendatud abinõud tõid laevad tagasi, kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne abiprogramme. Taasiseseisvunud riigid sattusid peatselt samasse olukorda. Leedu rakendas esimesena laevanduse toetusprogrammi, seejärel Läti ning mõlemas riigis on need meetmed juba andnud positiivseid tulemusi. Eesti on jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud. ELis pööratakse aina suuremat tähelepanu meretranspordi arendamisele, sest meretranspordi puhul kulutatakse kümme korda vähem energiat autotranspordiga võrreldes. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteedele säästab aastas veerand miljardit eurot. Samuti on meretransport autodest kordades keskkonnasõbralikum. ELi liikmesriikide laevade konkurentsivõime parandamiseks on lubatud mitmesuguseid riiklikke toetusi. Ilma laevadeta ei tuleks Eestisse miljonid turistid tooma raha kaubandusele, teenindusele, hotellidele. Ilma laevanduseta ei töötaks laevaehitus- ja laevaremonditehased, varustajateta lakkaksid olemast paljud kaubandus- ja põllumajandusettevõtted. Sadamate poolest annab Eesti mereriigi mõõdu välja: meil on Muuga ja Paldiski, Kunda ja Pärnu. Järgmisel kuul avatakse uus sadam Sillamäel, kevadel Saaremaal. Kuid merendusklaster ei toimi, kui sellel puudub üks peamine lüli laevandus. Mereriik ilma laevadeta on auto ilma mootorita. Eestile on sellise nn teise alternatiiv registri loomine kindel väljapääs halvast seisust. Oleme Hiiumaal arutanud Hiiumaa meresõidu lippu loomisele. Jutt pole mitte palju poleemikat tekitavast mugavus lippust. Samas julgen teha järelduse, et avatud laevaregistritesse (mugavuslippudesse – flag of convenient) halvustav suhtumine on aegunud. Ei pakuta ju mitte kahtlase väärtusega mugavusi, vaid laevaregistri usaldusväärsust pankade ees, stabiilsust, kaalutletud otsuseid ja eeskätt, rõhutan eeskätt operatiivsust toimingutes. Poliitikute seisukohast on see negatiivne ja arvatakse, et see võib kaasa tuua ka poliitiliselt ebasoovitavaid tagajärgi. Seega näiliselt õilis tunne toob kaasa teadmatuse, miks riigil on kasulik, et tema lippu kannab võimalikult palju laevu. Tulemusena jõuame sinna, kus me praeguseks oleme. Loome Hiiumaast või Hiiumaal eri tsooni, kus on vastav seadusandlus ja uskuge laevad tulevad meile tagasi ja palju võõraid laevu. Eesti reederid tooksid rõõmuga maksud koju ja paljud meie suurtest naaberiikidest. Hiiumaa ja kogu Eesti võidaks selle väikese idee rakendamisest suurt tulu ja me taastaksime oma mereriigi nime. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Maapõue kasutamise ja kaitse alused

Kindlasti tuleks/ Riigi omandis oleva maavara geoloogiline uuring tehakse riigi tellimusel ja riigi rahaliste vahendite eest, aga erandina kiireloomuliste tööde tegemiseks kasutatakse ka teisi võimalusi/ ära jätta erand ja keskkonnauuringud peaks samuti teostama mitte kaevandaja poolt valitud ja makstud ekspert vaid ikka riigi poolt ja ka sel juhul ilma eranditeta, sest muidu tekib olukord, kus on nii, kes maksab, tellib ka muusika. 3.jaos Maavarade kaevandamine 2.12.2: põhjalikumalt käsitleda vajalike keskkonnalubade nõudeid kaevandajale ning kohustusi negatiivsete keskkonamõjude vältimiseks leevendamiseks ja kompenseerimiseks -tuleks ikka väga täpselt kõiksugu kompenseerimismehhanismid paika panna. Mismoodi kompenseeritakse kaevandamise tagajärjel kahjustatud kinnisvaraω Kuidas on täidetud keskkonnatasude seaduse muutmine inimese tervist ja sotsiaalseid aspekte paremini arvestatava kompenseerimisviiside kehtestamiseksω Milline seadus kaitseb maavarade kohal kodu omavate elanike inimõigusi, sest usun et inimõigused on ka maavarade uuringu- ja kaeveväljadel. Selles seaduses nagu ikka jäeti inimese õigused, kelle kinnisvara juhtub olema kaevanduspiirkonnas ikka väga asjast välja. Loodan kogu südamest, et kõrgeaulikel komisjonidel jääb inimese seadusesse kirjutamisele rohkem aega ja tahtmist, sest keegi ei tahaks ju, et Eestist saaks järgmine NAURU. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Aruanne inimõiguste-alaste kohustuste täitmise kohta Eestis

Muljetavaldav ülevaade, suured tänud suure töö eest. Tore lugeda, et ka EMSL on ära mainitud valimistava väljatöötamisega. Soovitan inimõiguste hariduse peatükki lisada ka arengud mitteformaalse õppimise valdkonnas. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo on korraldanud mitmeid koolitusi inimõiguste teemal noorsootöös, nt inimõiguste foorum "Kõik erinevad? Kõik võrdsed! Inimõigused noorsootöös" (http://mitteformaalne.ee/index.php?id=504), kakskeelne inimõiguste koolitus detsembris 2007 (loe lisa http://mitteformaalne.ee/index.php?id=502). 2009.aastal on ESFi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" ressurssidest korraldatud täiendavaid koolitusi (vt http://mitteformaalne.ee/index.php?id=1032). Lisaks on Eesti Punane Rist ja MTÜ Living For Tomorrow andnud välja mitmeid materjale inimõiguste teemal, aga sellest oskavad täpsemalt nemad rääkida. Ja aruande IV ja V peatüki osas loodan, et kasutatakse täiendavaid kaasamismeetodeid, et laiemalt arvamust teada saada, mis siiski on kõige aktuaalsemad sammud, et Eestis inimõiguste olukord paraneks. Kui vaja, võin aruannet levitada Metsaülikool 2010 osalejate seas, kuna sel aastal keskenduti paljus soolise võrdõiguslikkuse teemadele ja kohal oli suur osa Eestis teemaga tegelevatest ekspertidest. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Kokkuvõte lisatud konsultatsioonile Maapõue kasutamise ja kaitse alused

Maapõue säästliku kasutamise ja kaitse alustes (lüh Alused) on soovitatud teha maavara uuringuid riigi kulul: see võimaldab otstarbekamalt juhtida maapõue alast tegevust. Erandina on tõepoolest kiireloomuliste tööde puhul kavandatud lubada teha maavara uuringut ka teistel isikutel. Erandi võimalus tehti Alustesse täiendavalt selle dokumendi avalikustamise tulemusel. See aga ei tähenda sugugi riigi rolli vähendamist, sest maavara kaevandamise lubade andmine on kavandatud vaid konkursi teel, millest võib osa võtta ka isik, kes erandkorras tegi geoloogilise uuringu. Juhul, kui ta ei võida konkurssi, kompenseeritakse talle uuringuks tehtud kulutused. Kokkuvõttes: sellise süsteemi puhul ei saa mingil juhul tekkida olukorda, et “kes maksab, see tellib muusika”. Riik on igal juhul kogu protsessis juhtpositsioonil. Edasi, negatiivsed keskkonnamõjud. Vaadeldavat dokumenti tuleb käsitleda kui lähteülesannet õigusakti koostamiseks. Antud juhul uue maapõuseaduse eelnõu koostamiseks. Seepärast ei ole Alustes otstarbekas iga küsimust ülipõhjalikult käsitleda. Aga kindlasti arvestame võimaluste piires Teie ettepanekute ja tähelepanekutega. Maaõueseaduse eelnõu läbib kõigi reeglite kohaselt avalikustamise protsessi ja selle käigus saame kindlasti veel hulgaliselt ettepanekuid. Rein Raudsep, Keskkonnaministeeriumi nõunik Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete muutmise alused

Arvamusi mõju hindamise üksikute osade juurde: 2.1. 1) KKM ja Keskkonnaamet pole pädevad ka kavandatavate arenduste tehnoloogiliste ning füüsikaliste- ja keemiliste protsesside, samuti insenerlahenduste toime- ja kaasnevate mõjude leviku mehhanismiga. Seega oleks otstarbekas seadustada keerukate ja sisulisi vaidlusi tekitanud KMH-de TTÜ, TÜ või TA tasandi ekspertiisi nõue – finantseerimine KKM. 2.2. 2) Praktikas on esinenud KMH-sid mille juures hindajatel on raskusi vähegi olulise mõju leidmisega – KMH on algatatud formaalselt. 4.1. Oluline keskkonnamõju ei kaasne prügila sulgemisega. Prügilast lähtuv keskkonnamõju võib esineda, eelnevalt toimunud jäätmeladestamise järelmõju, ja seda saab sulgemistoimingutega ( kui leevendusmeetmetega) leevendada. Täiendavat käsitlemist vajaksid: • Eksperdi ning avalikkuse (tavapäraselt kõigi arenduste vastu protestijate) ja huvipoolena esineva „Ainult Mitte Minu Aia taha“ grupi, kavandatava tegevuse vastaste, vahelise arbiitri roll. • Seaduste ja määrustega üldistatult kehtestatu ja selle konkreetsetes oludes looduse- ja füüsikaseadustega vastuollu sattumise juhtumid. Kas Keskkonnaministri määrusega kehtestatu on ikka ülimuslik Looduse seaduste üleω (nõutavate „kaitsemeetmete“ tulemusena tegelikud olud halvenevad, meetme ressursimahuga kaasnevate negatiivsete mõjude ja saavutatava vaieldava tulemi ilmne ebavõrdsus, mõju leviku füüsikaline toimemehhanism on vastuolus määruses üldistavalt esitatuga, jne). Näiteks on ilmsed vastuolud jäätmehoidlate sulgemisel KKM määrustega nõutavate lahenduste ja nende rakendamisel saadava tulemi, kompleksse keskkonnamõju muutumise, väärtuste osas. • Haruldaste taimede-loomade ja loodusobjektide ohustatuse hindamine (tavaväljend „võib kahjustada“ jättes täpsustamata „kuidas ja millises ulatuses“) ning nende „väärtuse hindamine“ võimaliku hüvitusmeetme määramiseks. Samuti hoiumetsa ja piirangualade väärtuse hinnangud. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Kokkuvõte lisatud konsultatsioonile Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu

Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Riigihangete seaduse muutmise seadus

Rahandusministeerium on ette valmistanud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis täpsustab kehtivat riigihangete seadust, muudab selgemaks selle regulatsiooni ja lahendab seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Ootame valminud eelnõu kohta konstruktiivseid kommentaare ja ettepanekuid koos põhjendustega. Soovitavalt palume viidata täpsele kohale tekstis, kuhu on vajalik paranduste sisseviimine. Võimalusel tuleks vältida üldisi ja ebamääraseid kommentaare, sest neid on raske arvesse võtta. Ühtlasi palume vastata allolevatele meie poolt esitatud suunavatele küsimustele: 1. Milliseid küsimusi, takistusi ja probleeme on teil riigihangete läbiviimisel või riigihangetes osalemisel ette tulnud ning kas eelnõuga väljapakutav uus regulatsioon aitab neid lahendada? 2. Kas esitatud muudatused on Teie kogemustele tuginedes piisavad või on kehtestatavates reeglites midagi olulist puudu või üleliia? Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu on osalusveebis kommenteerimiseks ajavahemikul 26.07.2010 kuni 06.08.2010 Oma konstruktiivsed ettepanekud võite saata elektronposti aadressile Agris.Peedu@fin.ee 06. augustini 2010. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi