Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

Rahvusraamatukogu teeb ettepaneku täpsustada punkti 94 sõnastust. Raamatukogudel on ka praegu võimalus autoriga kokkuleppel e-raamatuid laenutada. Erandi loomine peaks tähendama, et raamatukogul on õigus ilma igakordse õiguste omajaga läbirääkimiseta raamatuid laenutada ja õiguste omajal on õigus saada selle eest hüvitist. Raamatute laenutamise õigus ei peaks sõltuma raaamatu formaadist ja toimuma samadel tingimustel, ehk et õiguste omajal (autoril) peaks olema õigus saada selle eest hüvitist. Eraldi võiks välja tuua tehnoloogia-neutraalsuse põhimõtte järgimise vajaduse ka e-raamatute puhul. Et raamatut käsitletaks samade reeglite järgi olenemata tema vormist (paberil, CD-l, MP3, digitaalne fail ePub vormingus), et ei kohalduks erinevad kaitsemehhanismid (paberil raamatut võib laenutada, e-raamatut mitte, paberil raamatu eest saab autor taotleda hüvitist jne) ja neile rakenub erinev maksustamine. Autoriõiguse vabakasutuse reeglid peaks kehtima teostele samadel alustel hõlmates ka uusi kasutusviise, et oleks tagatud tehnoloogia neutraalsuse põhimõte. Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Riigihangete seadus

Tallinnas 15. juunil 2015 Lp. Merike Pill Rahandusministeerium merike.pill@fin.ee Arvamus riigihangete seaduse eelnõule Meie arvamus puudutab riigihanke seaduse ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL kokkupuuteid, võttes arvesse poliitika sidususe põhimõtet. Lühidalt kokku võttes: seda kuidas uus riigihangete seadus toetab keskkonnasäästlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku (s t eetilist) kaubandust ja selle eelistamist. Poliitikate sidusus arengukoostöös (policy coherence in development, http://ec.europa.eu/europeaid/what/development-policies/policy-coherence/index_en.htm) on rahvusvaheline ja ka Eestile siduv põhimõte, mille kohaselt peavad teised riigi poliitikad toetama arengukoostööd s t võitlust globaalse vaesuse vastu. Et rahvusvaheline kaubandus moodustab arenguriikide majandusest palju suurema osa kui ametlik arenguabi (official development aid), kohustab poliitika sidususe põhimõte jälgima muuhulgas ka, et riigid töötaksid aktiivselt selle nimel, et nii nende kodanike poolt ostetavad kaubad ja teenused kui ka riigiasutuste endi poolt ostetu oleks sotsiaalselt ja keskkondlikult säästlikult toodetud ja ei süvendaks globaalset vaesust. S t et ei oleks kasutatud sunni-, orja- või lapstööjõudu ja tarbitu oleks toodetud, pidades silmas keskkonnasäästlikkuse põhimõtet (ei ole ammendav loetelu, pigem tüüpnäited). Nagu rahvusvaheliste arengu ja inimõiguste organisatsioonide poolt pidevalt välja tuuakse, ei tähenda see mitte ainult formaaljuriidilist keeldu sellistele tootmisprotsessidele, vaid kuna selliseid rikkumisi on rahvusvahelisel turul raske avastada, on efektiivne panna tõestuskoormis ettevõtetele—s t eelistada tooteid, millel on olemas kontrollitud ja sertifitseeritud tootmisprotsess, nt mõni eetilise kaubanduse märgis (Rainforest Alliance, Fair Trade jne). Just riigihangete kui avalikku raha jaotava korralduse kaudu saab õiglase kaubanduse populariseerimiseks näidata head eeskuju. Leiame, et üldiselt on riigihangete seadus kooskõlas mainitud direktiivi sellealaste sätetega (luba märgiseid hangete tegemisel nõuda, luba võtta hangete hindamiskriteeriumite hulgas arvesse ka olelusringi ja sotsiaalseid põhimõtteid). Selline kord annab eesrindlikumatele hankijatele võimaluse õiglast kaubandust soodustada ja eelistada. Soovime aga paari väljendit täpsustada, meie muudatusettepanekud on lisatud arvamuse lõppu. Teiseks paneme Rahandusministeeriumile südamele, et poliitika sidususe põhimõtte reaalseks elluviimiseks on vaja ka, et hankijad seda päriselus pidevalt teeksid—on vaja infomaterjale materjale, selgitustööd ja häid näiteid. Selline praktika-- s t riigipoolne veenmistöö—on tavaline paljudes EL riikides, tuntud teema all „Fair trade public procurement practices“. Selle töö ettevõtmine omakorda eeldab sellise kohustuse kandmist strateegilistesse plaanidesse ja ministeeriumi praktilisse töösse. Hea algus oleks näiteks seletuskirjale ka õiglase kaubanduse näite lisamine ja sõnaohtram selgitamine. Juhime ka teie tähelepanu faktile, et Arengukoostöö Ümarlaud ja meie liikmed ei olnud riigihangete seaduseelnõu väljatöötamise protsessi kaasatud, tehes põhjalike ettepanekute tegemise keeruliseks. Oleme ka ise huvitatud õiglase kaubanduse teema-alase selgitustöö tegemisest, palume ennast edaspidi sarnastes valdkondades kaasata. MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud on kolmekümnest arengukoostööd ja humanitaarabiga tegelevast vabaühendusest koosnev eestkosteorganisatsioon, õiglase kaubanduse teemadega töötab Eestis lähemalt ka MTÜ Mondo. MTÜ Mondo poolt esitatud arvamus ühtib suures plaanis ka meie omaga. Et õiglasi tooteid saaks võimalikult hõlpsasti hankida, teeme allpool ka mõned täpsemad muudatusettepanekud. Parimate soovidega, Anna Karolin, Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Muudatusettepanekud: 1. muudatus: § 1. Eesmärk Olemasolev sõnastus: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse ka sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. Muudatus: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas, keskkonnahoidlik, sotsiaalselt vastutustundlik ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse ka sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. Põhjendus: Seaduses peab olema kirjas, et selle seaduse eesmärkideks on muuseas ka avalike rahade kasutamise negatiivse mõju vähendamine nii keskkonnaaspektides, läbi keskkonnahoiu, loodusressurside säästliku kasutamise, kui ka sotsiaalsetes aspektes, läbi inimõiguste tagamise kogu ostetavate toodete olelusringi ulatuses. See läheb kokku poliitikate sidususe põhimõttega arengukoostöös. 2. muudatus: § 4. Terminid Lisada järgmised terminid (detailne selgitus kujundada ise): 1) keskkonnaalased kriteeriumid Põhjendus: Keskkonnaalaste kriteeriumite ja keskkonnanõuete lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et mõisteid ei kasutataks liiga kitsas tähenduses, nagu näiteks, et kui toode on turule lubatud, siis vastab see ka kehtivaile keskkonnanõuetele, vaid et oleks mõistetav, et peetakse silmas ka energiatõhusust, jäätmetekke vähendamise meetmeid, paakendite kordus- ja taaskasutatavuse võimalusi, ökodisaini jm. 2) sotsiaalsed kriteeriumid Põhjendus: Sotsiaalsete kriteeriumite ja aspektide lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et oleks mõistetav sotsiaalse mõju ulatus, mis ei piirdu vaid näiteks ettevõtete töötajate või ettevõtte asukohaga seotud kogukonna sotsiaalse heaoluga, vaid peetakse silmas sotsiaalset aspekti globaalses mõttes ka ostetavate toodete ja teenuste tarneahelas osalejatega seotud inimesi ja kogukondi nii Eestis kui teistes riikides sh arenguriikides. 3) Vastavushindamisasutus on asutust, mis teostab vastavuse hindamist, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 ( 1 ) 3. muudatus: § 86. Olelusringi kulude arvestamine, lõige (1) Olemasolev sõnastus: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. Uus sõnastus: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) sotsiaalsete ja keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. Põhjendus: Lisaks keskkonnaga seotud välismõjude kuludele peab arvestama ka sotsiaalsete välismõjude kulusid toote või teenuse olelusringi jooksul, kui neid saab rahaliselt hinnata ja kindlaks teha. Nende kulude hulka võivad kuuluda inimestele tekitatud tervisekahjude või kogukonnale tekitatava kahjuliku mõju leevendamisega seotud kulud. Saadame arvamuse ka e-mailile, et oleks võimalikult mugav Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Riigihangete seadus

MTÜ Mondo tegeleb vastutustundliku ja eetilise tarbimise edendamisega. MTÜ Mondo on seisukohal, et uus riigihanke seadus peab looma Eestis soodsa seadusraamistik kestliku, vastutustundliku ja eetilise majanduse arenguks. MTÜ Mondo täiendusettepanekud seaduseelnõule: 1. ETTEPANEK § 1. Eesmärk OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse ka sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas, keskkonnahoidlik, sotsiaalselt vastutustundlik ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse sotsiaalseid aspekte ja eelistatakse uuenduslikke ning keskkonnasäästlike lahendusi. Selgitus: Seaduses peab olema kirjas, et selle seaduse eesmärkideks on muu seas ka avalike rahade kasutamise negatiivse mõju vähendamine nii keskkonnaaspektides, läbi keskkonnahoiu, loodusressurside säästliku kasutamise, kui ka sotsiaalsetes aspektes, läbi inimõiguste tagamise, kogu ostetavate toodete olelusringi ulatuses. 2. ETTEPANEK § 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted OLEMAOLEV SÕNASTUS: Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: ... 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutab riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK:: Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: ... 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutab riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning väikseima negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju. Selgitus: Vaid hinna ja kvaliteedi arvestamine hanketulemustel võrdsete pakkumiste vahel valiku tegemisel ei taga kestlikku arengut, ei toeta arengukoostöö valdkonnas võetud kohustusi ja ei ole kooskõlas poliitikate sidususe põhimõttega. 3. ETTEPANEK § 4. Terminid ETTEPANEK LISADA JÄRGMISED TERMINID: 1) keskkonnaalased kriteeriumid Selgitus: Keskkonnaalaste kriteeriumite ja keskkonnanõuete lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et mõisteid ei kasutataks liiga kitsas tähenduses, nagu näiteks, et kui toode on turule lubatud, siis vastab see ka kehtivaile keskkonnanõuetele, vaid et oleks mõistetav, et peetakse silmas ka energiatõhusust, jäätmetekke vähendamise meetmeid, paakendite kordus- ja taaskasutatavuse võimalusi, ökodisaini jm. 2) sotsiaalsed kriteeriumid Selgitus: Sotsiaalsete kriteeriumite ja aspektide lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et oleks mõistetav sotsiaalse mõju ulatus, mis ei piirdu vaid näiteks ettevõtete töötajate või ettevõtte asukohaga seotud kogukonna sotsiaalse heaoluga, vaid peetakse silmas sotsiaalset aspekti globaalses mõttes ka ostetavate toodete ja teenuste tarneahelas osalejatega seotud inimesi ja kogukondi nii Eestis kui teistes riikides sh arenguriikides. 3) Vastavushindamisasutus on asutust, mis teostab vastavuse hindamist, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 ( 1 ) 4. ETTEPANEK § 85. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine, lõige (1) OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima ning väikseima negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seletus: Avaliku sektori hangete negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju vähendamiseks peab seaduses vastav nõue olema esitatud mitte pelgalt võimalusena, vaid tagama hangetel vastutustundlike pakkumuste eelistamise. Majandusliku soodsuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parima hinna ja kvaliteedi suhet, mis sisaldab endas alati pakkumuse hinna või kulu elementi ja kindlasti ka kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume. Avaliku sektori hankijaid tuleks ergutada valima pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis võimaldavad neil saada kvaliteetseid ehitustöid, asju ja teenuseid, mis vastavad optimaalsel viisil hankijate vajadustele. 5. ETTEPANEK § 86. Olelusringi kulude arvestamine, lõige (1) OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) sotsiaalsete ja keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. Selgitus: Lisaks keskkonnaga seotud välismõjude kuludele peab arvestama ka sotsiaalsete välismõjude kulusid toote või teenuse olelusringi jooksul, kui neid saab rahaliselt hinnata ja kindlaks teha. Nende kulude hulka võivad kuuluda inimestele tekitatud tervisekahjude või kogukonnale tekitatava kahjuliku mõju leevendamisega seotud kulud. Jaanus Välja MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonnajuht fairtrade@fairtrade.ee www.mondo.org.ee Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Riigihangete seadus

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum esitab kaks ettepanekut ning toetab MTÜ Mondo esitatud muudatusettepanekuid. Tekst lisatud all. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Advokaadibüroo LMP käsitlus kahe seaduse punkti muutmise soovitusteks: 1. Vastutustundlik korruptsiooni mittetoetamine Kui 19. sajandil käsitleti altkäemaksu tihti ametnike töötasu lisana, siis 21. sajandil on seatud eesmärgiks korruptsiooni väljajuurimine. Korruptsiooni toetamist ei saa pidada vastutustundlikuks ega tolereeritavaks. Kaubeldav ressurss – avalik võim ja hüved – on aga jäänud. Riigihangete valdkond on korruptsioonijuhtumite hulgas tüüpprobleemsektori staatuse omandanud just kaubeldava ressursi olemasolu ja selle suunamise võimaluste tõttu (vaata näiteks Tartu Ülikooli ja RAKE 2011 uuring korruptsioonist meditsiinisektoris). Just omavalitsuskorruptsiooni allikateks peetakse tegevuse läbipaistmatust, sisekontrollisüsteemi nõrkust, huvide konflikti riigihangetel ja omade soosimist tehingutes. Uuringud näitavad, et 49% ettevõtjatest arvab, et riigihangetel petmine on levinud riigi tasandil ja 44% usub sama omavalitsuste kohta (vaata korruptsioonivastane strateegia 2013-2020). Probleemi olemasolu on selge ja see vajab tähelepanu. Eestis ja ka mujal maailmas on korruptsioonivastane võitlus liikunud „piitsalt präänikule“. Korruptantide karistamise asemel on rohkem rõhku hakatud panema korruptsioonijuhtumist teatajate kaitsmisele ning nn whistleblower süsteemi arendamisele (korruptsioonivastase seaduse § 6). Oluline koht on seal asutusesiseste protseduurireeglite väljatöötamisel, mis võimaldaks korruptsioonijuhtumitest teavitada ning sealjuures anonüümsus säilitada. Riigihangetes toimub korruptsioon ennetamine hanke läbipaistvuse realiseerimise abinõuna ning selle efektiivsus sõltub paljuski sellest, kui hea on koostatud hankekord (RHS § 131). Uue RHS muudatuste eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hankekorras tuleb määratleda ka meetmed, kuidas hankija huvide konflikti ennetab, tuvastab ja kõrvaldab, sealjuures võib hankija kehtestada eetikakoodeksi. Autori arvates võiks RHS kui läbipaistvust ja vaba konkurentsi propageeriv seadus pöörata rohkem tähelepanu korruptsiooni ennetamisele. Üheks viisiks võiks olla hankija kohustus töötada välja asutusesisene korruptsioonijuhtumi reeglistik ning luua vähemalt elementaarne korruptsioonijuhtumist teavitamise süsteem. Loomulikult võib diskuteerida nn whistleblower süsteemi toimimise osas Eestis, kuid riigihangete sektor võiks olla ehk heaks eeskujuks selle juurutamisele. Paralleelina võiks siinkohal tuua hangetel osalemise piirangud maksuvõlglastele, mis muuhulgas omab maksekäitumist parandavat mõju. Maksukohustuste täitmine ja riigihangetel osalemine on sisult väga erinevad küsimused, samas on riik leidnud vastastikust kasu silmas pidava meetme. 2. Põhjendamatult madalama hinna escape clause’i kuritarvituse vältimine RHS annab hankijale õiguse küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi ja tõendeid, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kui hankija pärast hinnaga seotud asjaolude kontrollimist leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata (eelnõu § 114). Antud säte on oma sõnastuselt hankijale õigust andev, mitte aga kohustust panev. See tähendab, et hankijal on kohustus tegeleda põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, kui ta konstateerib, et tema arvates on see põhjendamatult madal. Kuna pakkumuse soodsuse põhjendatuse eelhinnangu tingimused seaduses puuduvad, siis on hankijad selliste otsuste tegemisel täiesti vabad. Autori arvates võiks pakkumuse soodsuse asjaolude uurimine olla hankijale pigem kohustuseks kui õiguseks, kuivõrd alapakkumiste probleem on suur ning hankijad ei oska sellega kohati tegeleda. See omakorda eeldab seadusandja poolt selgemate juhiste andmist, kuidas põhjendamatult madalat hinda määratleda või selle tuvastamist soodustada. Pakkumuse mõistlikku hinda ei ole võimalik õigusnormi tasandil reguleerida, kuna pakkumuse mõistlikkus sõltub erinevatest muutujatest (millele viitab eelnõu § 114 lg 2 lahtine sõnastus). Lahenduseks oleks siinkohal nõuda pakkumuses hinna osadena lahtikirjutamist, mis hõlbustab pakkumuse realistlikkuse tuvastamist märkimisväärselt. Ühe lõpphinna alusel ei ole hankijal võimalik hinnata ei kasumimarginaali ega erinevate ressursside kulusid. Teatud komponentide väljatoomisel oleks aga hankijal märksa realistlikumad võimalused saada juba pakkumusele esmakordselt otsa vaadates jälile võimalikele allapakkumustele, mis muidu võivad jääda tähelepanuta. Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõusse toodud sisse hankija kohustus pakkumuse tagasilükkamiseks juhul kui ta tuvastab, et pakkumuse maksumus on madal nimelt seetõttu, et pakkumuse tegemisel ei ole vastavate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega arvestatud. Teisisõnu näiteks juhul, kui hankelepingu täitmise jaoks oleks vaja teatud inimressursse, ent pakkumuse alusel tekib küsimus, kas pakutud maksumus ikka katab kõik hankelepingu täitmiseks palkadeks, maksudeks ja sotsiaalkindlustusmakseteks vajaminevad kulud ning pakkuja ei ole suuteline ka seda adekvaatselt selgitama, on hankijal kohustus selline pakkumus tagasi lükata. Antud kohustusliku tagasilükkamise aluse lisamine on sotsiaalriigi ja keskkonda säästva riigi väärtusi arvestades tänuväärne. Selle sätte (eelnõu § 114 lg 4) sisu võib selle jätta siiski mõnevõrra jõuetuks. Kui rääkida töötasudest, siis ilmselt on seadusandja siin kohustuslike tööõiguse valdkonna sätete all pidanud silmas miinimumtöötasu kehtestavaid õigusakte ja –norme (seadusandja võiks kasutada mõiste „sätte“ asemel „õigusnorm“ ning lisada sarnaselt seletuskirjas toodule, et tegemist on ainult imperatiivsete normidega). Seeda valdkondades, kus kasutatava ressursi eeldatav töötasu jääb üle miinimumi, ei ole see säte rakendatav. Hankelepingu esemeks olevaid valdkondi, kus makstakse töötajatele alla miinimumpiiri (mida ei ole loomulikult lubatud teha), ei ole ilmselt palju. Kuivõrd kollektiivsed töösuhted ei ole Eestis just arenenud, ei ole antud tingimuse lahendamine võimalik ka kollektiivlepingute tasandil kokku lepitud miinimumtöötasude abil. Seega oleks autori arvates antud põhimõtte lisamine riigihangete reeglistikku tänuväärne, kuid kas seda teha just põhjendamatult madalama pakkumuse kontrollietapis ning kas see ka reaalset rakendust leiab, on küsitav. Pigem tuleks selle sätte eesmärki täita hinnapakkumiste lahtikirjutamise kohustusega, mis võimaldab hankijal diskretsiooni korras otsustada, kas tegemist on põhjendamatult madala pakkumisega ning kas seda sellisel juhul ikkagi vastu võtta. Eelnõu avalik konsultatsioon: RAM/15-0697 - "Riigihangete seadus" - MTÜ Mondo ettepanekud. 1. ETTEPANEK § 1. Eesmärk OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse ka sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas, keskkonnahoidlik, sotsiaalselt vastutustundlik ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. (2) Riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvestatakse sotsiaalseid aspekte ja eelistatakse uuenduslikke ning keskkonnasäästlike lahendusi. Selgitus: Seaduses peab olema kirjas, et selle seaduse eesmärkideks on muu seas ka avalike rahade kasutamise negatiivse mõju vähendamine nii keskkonnaaspektides, läbi keskkonnahoiu, loodusressurside säästliku kasutamise, kui ka sotsiaalsetes aspektes, läbi inimõiguste tagamise, kogu ostetavate toodete olelusringi ulatuses. 2. ETTEPANEK § 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted OLEMAOLEV SÕNASTUS: Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: ... 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutab riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK:: Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: ... 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutab riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ning madalaima negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju. Selgitus: Vaid hinna ja kvaliteedi arvestamine hanketulemustel võrdsete pakkumiste vahel valiku tegemisel ei taga kestlikku arengut, ei toeta arengukoostöö valdkonnas võetud kohustusi ja ei ole kooskõlas poliitikate sidususe põhimõttega. 3. ETTEPANEK § 4. Terminid ETTEPANEK LISADA JÄRGMISED TERMINID: 1) keskkonnaalased kriteeriumid Selgitus: Keskkonnaalaste kriteeriumite ja keskkonnanõuete lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et mõisteid ei kasutataks liiga kitsas tähenduses, nagu näiteks, et kui toode on turule lubatud, siis vastab see ka kehtivaile keskkonnanõuetele, vaid et oleks mõistetav, et peetakse silmas ka energiatõhusust, jäätmetekke vähendamise meetmeid, paakendite kordus- ja taaskasutatavuse võimalusi, ökodisaini jm. 2) sotsiaalsed kriteeriumid Selgitus: Sotsiaalsete kriteeriumite ja aspektide lahtiseletamine seaduses on vajalik selleks, et oleks mõistetav sotsiaalse mõju ulatus, mis ei piirdu vaid näiteks ettevõtete töötajate või ettevõtte asukohaga seotud kogukonna sotsiaalse heaoluga, vaid peetakse silmas sotsiaalset aspekti globaalses mõttes ka ostetavate toodete ja teenuste tarneahelas osalejatega seotud inimesi ja kogukondi nii Eestis kui teistes riikides sh arenguriikides. 3) Vastavushindamisasutus on asutust, mis teostab vastavuse hindamist, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 ( 1 ) 4. ETTEPANEK § 85. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine, lõige (1) OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima ning väikseima negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõjuga pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seletus: Avaliku sektori hangete negatiivse sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju vähendamiseks peab seaduses vastav nõue olema esitatud mitte pelgalt võimalusena, vaid tagama hangetel vastutustundlike pakkumuste eelistamise. Seoses parima hinna ja kvaliteedi suhtega esitatakse direktiivis võimalike pakkumuste hindamise kriteeriumite mittetäielik loetelu, mis sisaldab sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte. Avaliku sektori hankijaid tuleks ergutada valima pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis võimaldavad neil saada kvaliteetseid ehitustöid, asju ja teenuseid, mis vastavad optimaalsel viisil hankijate vajadustele. 5. ETTEPANEK § 86. Olelusringi kulude arvestamine, lõige (1) OLEMAOLEV SÕNASTUS: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. SÕNASTUSE MUUTMISE ETTEPANEK: (1) Olelusringis tekkivate kulude hindamisel võtab hankija arvesse: ... 2) sotsiaalsete ja keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaks määratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid. Selgitus: Lisaks keskkonnaga seotud välismõjude kuludele peab arvestama ka sotsiaalsete välismõjude kulusid toote või teenuse olelusringi jooksul, kui neid saab rahaliselt hinnata ja kindlaks teha. Nende kulude hulka võivad kuuluda inimestele tekitatud tervisekahjude või kogukonnale tekitatava kahjuliku mõju leevendamisega seotud kulud. Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti seisukohad Euroopa rände tegevuskava teatise kohta

Pagulaste vastuvõtmisvõime on piiratud. Kaupo Vipp väitis paar aastat tagasi, et praeguste sõdade algpõhjus on nälg. Seda likvideerida ei ole võimalik. Kuidas sorteerida sõjapõgenikke, majanduspagulasi ja pühasõdalasi? Praegu on näha kaht suuremat pagemissuunda, Euroopasse ja Malaisiasse. Aga on veel kolmas tõmbekeskus - Lõuna-Aafrika Vabariik. Sinna pääseb jalgsi ja kasvõi üksipäini. Kui sealsed majanduspagulased juhtuksid buurid välja sööma, tuleks Hollandisse kolm miljonit inimest, kes oleksid nii rassismi ohvrid kui rassistlikult meelestatud. Mistahes ajupesu ei kõrvalda ksenofoobiat, alati jääb võõrastevaenulikke inimesi. Aga kui nendega ühineb rahvas, pääseb lahti genotsiid, mille kõrval natside toimepandu oli lapsemäng. Pagulastele tuleb selgeks teha, et, kuigi Euroopas on usuvabadus, on seadused ja ühiskonnakord kristlikku päritolu. Et aumõrvad ja tütarlaste ümberlõikamine on seadusevastased. (Tegelikult tuleks selle eest tagasi saata. Kui nemad ei austa elu ega Euroopa seadusi, elagu kodus edasi!) Kas on kokku lepitud miinimumnõuded pagulaste ülalpidamiseks? Nii palju pagulasi tuleb ikka vastu võtta, et põhjendatult öelda, kui paljudele Eestil raha jätkub. Euroliidus tuleb iga kord mainida, kui palju on Eestis immigrante. Neid on mujalgi Euroopas, saab võrrelda. Pagulastele tuleb toonitada, et põhja- Euroopas on elama jäänud vaid kõige heledanahalisemad inimesed! Arne Hannus. Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti seisukohad Euroopa rände tegevuskava teatise kohta

Teen valitsusele ettepaneku võtta Euroopa Komisjonile vastamisel nüüd palju radikaalsem positsioon, et läbirääkimised saaksid viia lõpuks parema tulemuseni. 1. Tuleb lähtuda eeldusest, et koostöö ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, kui sellel puudub Euroopa rahvaste ja kõigi liikmesriikide toetus. 2. Tuleb teha selget vahet majandusmigrantidel ja pagulastel. Need on erinevad kategooriad, mis tuleb hoida lahus. Euroopa Komisjon peab mõistma, et majandusrände korraldamine ja ühise varjupaigasüsteemi ülesehitamine on erinevad valdkonnad, mida tuleb käsitleda eraldi. 3. Varjupaigapoliitika ei saa olla suunatud Euroopa demograafiliste probleemide lahendamisele, selle fookuses peab olema varjupaika vajavate inimeste abistamine. 4. Euroopa Liitu ebaseaduslikult sisenenud välismaalasi, kes ei kvalifitseeru rahvusvahelisele kaitsele, tuleb käsitleda ebaseaduslike piiriületajatena, kes saadetakse kiiresti tagasi ja kelle andmed kantakse Europoli infosüsteemi. Tuleb mõista, et igasuguse ühise varjupaigapoliitika legitiimsus sõltub paljude Euroopa kodanike silmis selliste reeglite reaalsest järgimisest. 5. Kuni Euroopa Komisjon ei ole võtnud omaks ülaltoodud lähtealuseid, seni võib varjupaigataotlejate ja pagulaste ümberpaigutamine ja -asustamine Eestisse toimuda ainult teiste riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete alusel, mitte osana Euroopa Liidu raames tehtavast koostööst. Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Riigihangete seadus

Rahandusministeerium esitab avalikuks konsultatsiooniks uue riigihangete seaduse eelnõu, millega võetakse üle uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid. Eelnõu eesmärk on kaasajastada ja muuta paindlikumaks riigihangete korraldus, vähendada halduskoormust, ühtlustada piirmäärasid ning alla rahvusvahelise piirmäära riigihangete nõudeid. Muudatustega lüheneb riigihanke korraldamise aeg ning lisandub innovatsiooni toetav hankemenetluse liik. Eelnõu kohta oodatakse kommentaare ja ettepanekuid 15. juuniks Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Sotsiaalvaldkonna avalike teenuste kaasajastamise projektist ja riikliku pensionikindlustuse registri ümberkorraldamisest tulenev riikliku pensionikindlustuse seaduse ning sellega seonduvate seaduste

Sotsiaalvaldkonna avalike teenuste kaasajastamise projektist ja riikliku pensionikindlustuse registri ümberkorraldamisest tulenev riikliku pensionikindlustuse seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi