Konsultatsioon avatud: Alaealise õigusrikkuja kohtlemise regulatsiooni eelnõu väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on selgitada uue seaduse koostamise põhjusi ja tausta ning kirjeldada kavandatavaid muudatusi ja nende mõjusid. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Ootame Teie arvamusi seaduseelnõu kohta 5. aprillini 2012. a. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Kaasamise hea tava

Kaasamise hea tava juures peaks olema kirjas seegi, keda EI kaasata. Ennekõike neid huvirühmi, kes on oma huvide kaitsmisel liiale läinud. Ntx. et tohiks Jahiseaduse tegemisse kaasata neid huvigruppe, kes (sisuliselt) tegid eelmise, (praegu kehtiva) Rooma Õigusega vastuolus oleva, Jahiseaduse. Sellesama, mis omanikku ignoreerib, põllumajandust hävitab ja ridamisi probleeme tekitab. Või ntx. autokoole Liiklusseadut redigeerima, sest liialdatud-ajuvabade nõuete (=autokooli sundsaatmiste) tagant paistavad AHNETE autokoolide kõrvad. (Kasvõi see osa, mis kunagised traktoristilubade omanikud SUNDKORRAS õppima+eksamile (loe - autokoolidele obrokit maksma) paneb. Vaatamata sellele, et sihuke seadus rikub nii õigustatud ootuse põhimõtet kui ka vist küll kõiki õigusloome norme.) Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti EL poliitika 2011-2015 eelnõu

Tere Tervishoiuvaldkond on nimetatud dokumendis leidnud väga vähe kajastust. Eeltoodut üksnes punktis 10 e-tervise osas ja punktis 14 osas, et aastaks 2015 tuleb tagada piiriüleste teenuste (sealhulgas tervisevaldkond ja sotsiaalteenused) võimalikult vaba osutamine. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/24/EL , 9.märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, mis jõustub Eesti suhtes 25. oktoobril 2013.a, tuleks ka nimetatud käsitletavas dokumendis kajastada, milliseid samme ning mil viisil Eesti kavatseb seoses direktiivi jõustumisega ette võtta. Oluline on kajastada, milliseid vajalikke õigus-ja haldusnorme kavatsetakse jõustada näiteks direktiivist lähtuvate järgnevate punktide osas nagu läbipaistva kaebuste esitamise korra ning mehhanismide loomine, kutsealase vastutuskindlustuse süsteemi või muu sarnase meetme loomine, riiklike kontaktpunktide loomine ja ohutu ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisega seonduv. Käesolevas dokumendis tuleks täpsemalt määratleda, nimetades suures piires eeskirjad ja juhised, kuidas tagatakse Euroopa Liidu kodanikele nende õigus piiriülesele tervishoiule. Samuti oleks vaja ilmselt määratleda,millised on meetodid, kuidas tagada piiriüleste tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus. Ka on siiani Eestis praktiliselt reguleeritamata kutsealase vastutuskindlustuse süsteem vms süsteemiga seonduv, mis osutub vajalikuks just kahjude hüvitamise süsteemiga seonduvalt. Hetkel puudub Eestis koostöö ja algatus, mis näitaks, et nimetatud direktiivi rakendamisega seoses võetakse kasutusele konkreetseid samme või üldse ka teoorias direktiivist lähtuvate kohustuste suunas liigutakse. Eeltoodust tulenevalt tuleks antud dokumendi raames sätestada võimalusel konkreetsed juhised, meetmed ja sammud,kellele mingi tegevus delegeeritakse või siis vähemalt üldsõnaliselt selgitada, et direktiiviga seoses tuleb hakata tegutsema. Ka tuleb rõhutada, et sotsiaalteenuste ühtlustamise osas puudub Eestis hetkel igasugune võimekus tagamaks sotsiaalgarantiid võrdselt teiste, eelkõige nö vanade liidu riikidega. Puudub ühtne regulatsioon nimetatud valdkonnas. Antud dokumendis tuleks käsitleda ka suunitlust, et sotsiaalteenustega seonduvat regulatsiooni tuleb Euroopa Liidu piires ühtlustada, pakutavate teenuste standardid tuleb viia ühtsetele ja selgetele alustele. Punkt 10 osas vajaks täpsustamist, et terviseandmete edastamisega seoses tuleb tagada isikuandmete kaitse reeglite järgimine. Hetkel on selgusetu juba mainitud direktiivi raames, kuidas kavatsetakse seadustada e-tervise alane seadusandlus EL tasandil ja kuidas tagatakse näiteks vastutus, andmekaitse küsimused jms. Parimate soovidega, Kristi Rekand Eesti Patsientide Esindusühing Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti EL poliitika 2011-2015 eelnõu

ÜLDIST: Kogu lugu on väheambitsioonikas. On peamiselt kirjeldused, kuid vähevõitu konkreetseid ettepanekuid, mida ja kuidas EL-s muuta, et asjad inimese jaoks paremad oleksid. Eesti peaks välja käima mõned algatused. Seda on ju päris palju, mida Eesti valitsus reklaamib kui kogu maailmas ja EL-s parimat ja edumeelsemat.. Plaanitavaid tegevusi loetlevas lisas on sajakonna hulgas vaid üks-kaks algatust, kõik muu on kas ühinemine EL regulatsioonidega või siseriikliud asjad, mis tegelikult EL-u ei puutugi (reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse säilitamine näiteks). Ei ole suundumust EL-u lähendamiseks inimesele, kodanike huvide esiplaanile asetamist. Räägitakse vaid mingitest riigi huvidest. Tahaks näha algatusi osalusdemokraatia edendamiseks, suundumust riikide juhtimise poliitika(huvide-)põhisest teadmuspõhisemaks muutmisele. Liigselt korratakse kui mantrat konkurentsivõimet – nagu see oleks EL-u kodanike paleus. Ei, EL peab teenima inimese heaolu ja konkurentsivõime, selles dokumendis liiati vaid kitsalt majandusega piirduvana, on üks selle saavutamise vahendeid. Töökohtade loomisest räägitakse vaid IT ja teenuste sektoris, mitte füüsilisi väärtusi loovates valdkondades. (Võimalik muidugi, et alaarenenud tootmine on ainuüksi Eesti majanduse probleem, mistõttu olekski Eestil kohatu sellest EL tasemel rääkida.) Majanduspoliitika peatükk sisaldab vaid rahandust. Kas Eesti riik kavatseb majandusega tegelemisest veelgi kaugenedaω Kui siiski lisatakse midagi ka majanduspoliitikast, siis pakun üheks punktiks: „Eesti seab EL-s prioriteetseiks loodusvarade kasutusel põhinevaid traditsioonilisi majandusharusid nagu põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus, nähes neis hõlmatud inimest teadliku liitlasena loodusvarade jätkusuutlikul haldamisel ja kasutamisel ühiskonna hüvanguks.“ KONKREETSET: III raamseisukohas tuleks rõhutada erinevate poliitikate koordineerimise ja efektiivsete regulaatorinstrumentide, kontrolli ja sanktsioonide vajadust, sest nendeta lihtsalt ei toimu enamike heade kavatsuste (näiteks ressursiefektiivne majandus) täitumine. Punkt 1. On õige, et killustatud siseturu asemel tuleb luua EL ühtne siseturg. Samas tuleb seda siseturgu veelgi „killustada“ – kõikvõimalikele kohalikele, eriti toidutoodetele tuleb anda bürokraatiast ja EL universaalsetest standarditest võimalikult vähe piiratud eluõigus. See toetab kultuurilist mitmekesisust, kohalikku identiteeti ja muidugi ka tööhõivet . Punkt 9. Ühise finantsteenuste turu sisse tuleks arvata ka pankade poolt kodanikele rakendatavate kõikvõimalike teenustasude, sh. fondide haldamise tasud, ühtlustamine. Kui EL suutis ühtlustamisega alla suruda mobiiltelefonioperaatorite tariife, peab ta suutma sama teha ka pankadega. Punkt 29. Lisada, et nimetatud lepingud peavad sisaldama nii kriise ennetavad kui karistusmeetmed riikidele, mis oma kohustusi ei täida. Punkt 30. Räägitakse finantsintegratsioonist Läänemere piirkonnas ühtse euroala sees. Kas selline mõte paja ühes servas paksemat suppi keeta põhineb mingitel uuringutel-analüüsidelω Kas teised euroala riigid on sellise lähenemisega nõusω Punktid 31 ja 32. Paljud eesmärgid on nimetatud, kuid puudub kõige olulisem – maksud peavad olema ka õiglased. St. koormama maksumaksjaid (nii ettevõtteid kui üksikisikuid) õiglaselt, arvestades üle EL väga erinevaid tingimusi, milles nii inimesed kui ettevõtted toimivad. Kodu kütmist pole õiglane maksustada võrdselt Soomes ja Küprosel näiteks. Jah, maksusüsteemi ühetaolisus ja lihtsus on olulised, kuid neid omadusi ei tohi tõsta esmatähtsateks. Punkt 38. Miks analüüsida toetusmehhanismide moonutavat mõju ainult pikemas plaanisω Selline analüüs peab olema pidev. EL omab selleks pädevad organid. (Eesti peaks oma tarbeks looma Energiaagentuuri – ja jumala pärast äraunustama juba olnud sellenimelise karikatuuri!) Veel – ei pea toetama taastuvaid energiaallikaid, vaid neist allikaist energia tootjaid sellise arvestusega, et tarbija, eriti kodudes ei peaks oluliselt rohkem maksma. Ja veel – milleks see viimane lauseω Kas see, et Eesti valitsus tahab elektriekspordilt rohkem teenida, on mingi EL-poliitika aspektω Pigem on see ikka Eesti sisepoliitiline asi. Punkt 48. Metsandus tuleks panna eraldi punkti alla, sest käsitleb ainult metsamajanduslikke aspekte. Looduskaitse ossa tuleb lisada: „Eesti taotleb EL 7. keskkonnategevuskava (Environmental Action Plan) koostamist ja sarnaselt eelnevatega normdokumendina kehtestamist.“ „Elurikkuse vähenemise peatamiseks tuleb tegutseda kohe, et täita aastaks 2020 püstitatud eesmärk säilitada toimivad ja teenuseid pakkuvad ökosüsteemid, mis tagavad inimese heaolu ning vaesuse vähenemise. Vahendeid elurikkuse kaitseks tuleb kaasata ka erasektorist." Punkt 51. Tuleb tagada TERVISLIKU toiduga kindlustatus. Veel -- lause nurksulgudes tuleb üldse ära jätta või viia see punkti 53. Ja nõuda tuleb konkurentsimoonutuste kõrvaldamist mitte riikide vaid põllumajandustootjate vahel EL riikides. Punkt 79. Mõiste “mitmerahvuselised“ ei lähe siin kohe mitte. Kas on tegemist mingi tõlkeveagaω Multinationalω 9. oktoobril 2011 Tervisi!! Juhan Telgmaa, 5117041, telgmaa@hot.ee P.S. Kas tõesti oli seni esitatud vaid üks arvamusω See näitab, et konsultatsioone tuleb kuidagi teisiti teha. Teisest küljest näitab see üldsuse täielikku ükskõiksust selle suhtes, kuidas asjade kulg EL-s meie elu mõjutab. Üsna ärevusttekitav tõdemus. J. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Disainivaldkonna tegevusplaan 2011-2013

Tere, Lugesin Teie disianivaldkonna tegevusplaani ja annaksin Teile väikese soovituse, et vaataksite üle lk 21 Disainiõiguskaitse alajaotuse. Esmapilgul tundub seal olevat palju segadust. Juba kasvõi see, et olete teinud liigituse: autoriõigus ning intellektuaalomand. Üldiselt räägitakse ikka nii, et on olemas intellektuaalomand ja selle alajaotusteks on autoriõigus ning tööstusomand (töösrusomandi alajaotuseks on siis tööstusdisain ja selle kaitse). Samas osaliselt kuuluvad disini autori õigused autoriõiguste alla. Seega võibolla peaksid disainiringkonnad looma EAÜ taolise ühingu, kes seisab disaini loojate õiguste eest. Teiseks kaubamärgiseadus kehtib Eestis aastast 1992. Lisaks püüdsin aru saada tegevuskava alguses antud disaini definitsioonist, mis on toodud väga laiana. Samas on päris pretensioonikas hiljem õiguskaitse all rääkida disaini õiguskaitsest kasuliku mudeli või patendi kontekstis. Aga teen hoopis ettepanku, et Eesti Patendivolinike Selts on valmis oma sõna sekka ütlema või nõuandeid jagama, sest tegelevad ju meie seltsi liikmed igapäevaselt oma klientide tööstusdisainilahenduste kaitsmisega/nõustamisega ja näevad õiguskaitsega seonduvaid probleeme ning muresid, mida ei pruugi näiteks näha riigiametid. Lugupidamisega, Margus Sarap Eesti Patendivolinike Seltsi juhatuse esimees Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Laste ja perede arengukava 2012-2020

Arengukavas on välja toodud mõte (lk 17), et kui vanem sõidab ära välismaale tööle, siis selline olukord vajaks vanemate teadlikkuse tõstmist ning õpetajate ja sotsiaaltöötajatae teavitamist. See kõik on minu arvates tagajärgedega tegelemine. Riik täitku oma kohust, võimaldagu vanematel oma lapsi kodus kasvatada, luues läbi inimestele töökohti. Siis saab vanem täita oma kohust, mitte ei pea oma lapsi küla kasvatada jätma. Ei tea ühtegi vanemat, kes läheks rõõmuga oma lastest kaugele tööle. Siin pole vaja mitte vanemate teadlikkust tõsta, mures on nad niigi, vaid leida lahendusi, kuidas teha nii, et vanem ei peaks välismaale tööle minema. Mis puudutab lapse kaitset meedia mõju eest., siis siin on minul ettepanek näiteks alkoholireklaam Eestis täielikult keelata. Riigi poolt on väga kahepalgeline käitumine, kohustada vanemaid üksi tegema selgitustööd alkoholi mõjudust, kui keskkond ja meedia propageerivad midagi muud. Kui veel noorte sõltuvusprobleemidest rääkida, siis võiks arengukavassse sisse kirjuatada, kuidas riik kavatseb ennetada, toetada ja nõustada sõltuvsuprobleemiga noori ja lapsevanemaid. Olen oma peres alaelalise lapse alkoholiprobleemiga kahjuks palju kokku puutunud ja tunenn, et olen selles võitluses väga üksi. Meedia survel ja alkoholi kergele kättesaadavusele on väga raske võidelda ja oma põhimõtteid rakendada, kui ühiskonna moraal on kahepalgeline. Lisaks hämmastab politseinike ükskõiksus, kes oma trahvikviitungi ära kirjutanud , ei vaevu alaelaise vanematele isegi teatama vahejuhtumist , rääkimata sellest, et suunata noor mõne spetsialisti poole , et siis koos mõelda, kuidas ja mismoodi kõik koos võiksid sõltuvusprobleemidega toime tulla. Eesti tegelikkus on see, et kedagi tegelikult ei huvita peale vanemate (ka nemad mitte alati), miks noor on sellisele teele läinud ja kuidas probleemi süvenemist peatada juba eos. Vahel oleks siin vanematele spetsialisti abi hädavajalik. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Keskkonnaministri määruse Kivististe kaitse alla võtmine eelnõu

Looduskaitseseaduse paragrahvi 10 lõike 5 kohaselt võtab Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Käesoleva määrusega muudetakse kehtivaid kaitsekategooriaid. Määruse eesmärk on muuta kivististe kaitsekategooriad täpsemaks ja Eestis olusid paremini arvestavamaks. Osalusveeb, avaldatud 14 aastat tagasi