Viru maakohtu esimeheks sai Astrid Asi

22.12.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas Viru maakohtu uueks esimeheks seni samas kohtus kohtunikuna töötanud Astrid Asi. Astrid Asi ametiaeg algab 2. jaanuaril ja kestab seitse aastat. Asi nimetati kohtuniks 2012. aastal, samal aastal asus ta teenistusse Viru maakohtu Narva kohtumajja. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Asi justiitsministeeriumis karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana, ringkonnaprokurörina Põhja ringkonnaprokuratuuris (majandus- ja korruptsioonikuritegude osakond), prokuröri abina riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas ja järelevalveosakonnas. Astrid Asi on omandanud magistrikraadi õigusteaduses Akadeemia Nordis 2005. aastal. Kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed esimese ja teise astme kohtunike seast. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse, millele esimeest valitakse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas põhiseaduse asjatundjate kogu

17.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas ministeeriumi juurde põhiseaduse asjatundjate kogu, mis koosneb 12st õigusasjatundjast ning mille ülesandeks on analüüsida Eesti põhiseaduses esinevaid probleeme ja esitada selle kohta vajadusel lahendusettepanekud valitsusele. Kogu liikmed on riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask. Eraldi analüüsib kogu neid küsimusi, mis on kaasnenud seoses Euroopa Liidu ja NATOga liitumisega. Põhiseaduse asjatundjate kogu töö tulemused vormistatakse ülevaatena. Ülevaade peab sisaldama loetelu Eesti Vabariigi põhiseaduses põhjalikumat analüüsi vajavatest teemadest ja üksikküsimustest koos põhjendustega. Ülevaade esitatakse vabariigi valitsusele heakskiitmiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas põhiseaduse asjatundjate kogu

17.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas ministeeriumi juurde põhiseaduse asjatundjate kogu, mis koosneb 12st õigusasjatundjast ning mille ülesandeks on analüüsida Eesti põhiseaduses esinevaid probleeme ja esitada selle kohta vajadusel lahendusettepanekud valitsusele. Kogu liikmed on riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask. Eraldi analüüsib kogu neid küsimusi, mis on kaasnenud seoses Euroopa Liidu ja NATOga liitumisega. Põhiseaduse asjatundjate kogu töö tulemused vormistatakse ülevaatena. Ülevaade peab sisaldama loetelu Eesti Vabariigi põhiseaduses põhjalikumat analüüsi vajavatest teemadest ja üksikküsimustest koos põhjendustega. Ülevaade esitatakse vabariigi valitsusele heakskiitmiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Eesti vajab konkurentsivõime parandamiseks konkurentsireformi

14.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel konkurentsiameti aastakonverentsil, et konkurentsireeglid peavad olema õiglased, läbipaistvad ja arusaadavad. „Majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamisel on üks oluline küsimus see, millised on konkurentsireeglid, mida me loome. Pealtnäha tundub Eestis olevat väga suur konkurentsivabadus, kuid kohati on see müüt,“ lausus justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui näiteks oleks edasi liigutud kevadel välja pakutud sõnastuses elektrituruseaduse muutmisega ja energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, siis maksaksime edaspidi nende kahe dokumendi koosmõjus praeguse 60 miljoni euro taastuvenergiatasu asemel mitmekordset hinda. Seega moodustaks tulevikus lõviosa meie elektriarvetest taastuvenergiatasu,“ rääkis ta. „Hetkel saime seda eelnõu muudetud nii, et röögatu tõus jääb ära, kuid eelnõu on hetkel parlamendi menetluses,“ rõhutas ta. Teise näitena ebaloogilistest konkurentsireeglitest tõi minister välja pensioni II samba fondide vahetamise. „Inimesed on sunnitud seaduse järgi oma raha pensionisambas hoidma, fondi valitsemise eest võetakse raha ja kui inimene tahab oma raha mujale fondi paigutada, võetakse temalt selle eest jälle tasu. Selline korraldus on täiesti ebamõistlik,“ sõnas Reinsalu. Ministri sõnul on absoluutselt arusaadav, et ettevõtja tahab igal juhul kasumit teenida, kuid riigi ülesanne on tagada, et konkurents oleks aus. „Veel üks näide, mis puudutab turu täiesti jaburat korraldust, on põlevkivisektor ja kaevandamisload, mis põhineb siiamaani ajaloolisel jaotusel ja millel on tänapäevase olukorraga vähe tegemist,“ märkis justiitsminister. Konkurentsiamet korraldab täna Tallinna Õpetajate Majas konverentsi „Konkurentsipäev 2016“. Traditsiooniliselt toob konverents kokku ettevõtjad, erinevate majandusvaldkondade asjatundjad ja konkurentsiküsimustega tegelevad spetsialistid. Seekord on vaatluse all nii energeetika, lennundus, IT-valdkond, kaubandus, õlletööstus kui ka üldine majanduse olukord ja maksude kogumisega seonduv. Päevakava ja esinejatega saab tutvuda konverentsi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Eesti vajab konkurentsivõime parandamiseks konkurentsireformi

14.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel konkurentsiameti aastakonverentsil, et konkurentsireeglid peavad olema õiglased, läbipaistvad ja arusaadavad. „Majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamisel on üks oluline küsimus see, millised on konkurentsireeglid, mida me loome. Pealtnäha tundub Eestis olevat väga suur konkurentsivabadus, kuid kohati on see müüt,“ lausus justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui näiteks oleks edasi liigutud kevadel välja pakutud sõnastuses elektrituruseaduse muutmisega ja energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, siis maksaksime edaspidi nende kahe dokumendi koosmõjus praeguse 60 miljoni euro taastuvenergiatasu asemel mitmekordset hinda. Seega moodustaks tulevikus lõviosa meie elektriarvetest taastuvenergiatasu,“ rääkis ta. „Hetkel saime seda eelnõu muudetud nii, et röögatu tõus jääb ära, kuid eelnõu on hetkel parlamendi menetluses,“ rõhutas ta. Teise näitena ebaloogilistest konkurentsireeglitest tõi minister välja pensioni II samba fondide vahetamise. „Inimesed on sunnitud seaduse järgi oma raha pensionisambas hoidma, fondi valitsemise eest võetakse raha ja kui inimene tahab oma raha mujale fondi paigutada, võetakse temalt selle eest jälle tasu. Selline korraldus on täiesti ebamõistlik,“ sõnas Reinsalu. Ministri sõnul on absoluutselt arusaadav, et ettevõtja tahab igal juhul kasumit teenida, kuid riigi ülesanne on tagada, et konkurents oleks aus. „Veel üks näide, mis puudutab turu täiesti jaburat korraldust, on põlevkivisektor ja kaevandamisload, mis põhineb siiamaani ajaloolisel jaotusel ja millel on tänapäevase olukorraga vähe tegemist,“ märkis justiitsminister. Konkurentsiamet korraldab täna Tallinna Õpetajate Majas konverentsi „Konkurentsipäev 2016“. Traditsiooniliselt toob konverents kokku ettevõtjad, erinevate majandusvaldkondade asjatundjad ja konkurentsiküsimustega tegelevad spetsialistid. Seekord on vaatluse all nii energeetika, lennundus, IT-valdkond, kaubandus, õlletööstus kui ka üldine majanduse olukord ja maksude kogumisega seonduv. Päevakava ja esinejatega saab tutvuda konverentsi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa prokuratuuri loomist

8.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales 8. detsembril ELi justiits- ja siseministrite nõukogul, kus rõhutas vajadust tagada tõhus EL finantshuvide kaitse kriminaalõiguse kaudu ning kinnitas Eesti valmisolekut liikuda edasi Euroopa prokuratuuri (EPPO) loomisega. „Euroopa Liidu finantshuvid on meie kõigi huvid ning kuigi ELi asutamise leping ei kohusta meid Euroopa prokuratuuri looma, peame me tegema poliitilise valiku, et tagada ELi maksumaksjate õige ja sihipärane kasutamine,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister kinnitas, et Eesti hinnangul oleks EPPO vajalik struktuur, mis tagaks sõltumatu menetluse läbiviimise EL finantsvahendite väärkasutamisega seotud kuritegudes. „Euroopa prokuratuur peab olema tugev, et täita temale pandud ülesanded. Tugev Euroopa prokuratuur on võimalik ainult siis, kui selle tegevusse panustavad kõik liikmesriigid. Me oleme püüdnud leida kõigile sobiliku kompromissi juba üle kolme aasta ning me oleme praegu hetkes, kui meil tuleb võtta vastu olulisi otsuseid. Ma kahtlen, kas ja kui palju meil on võimalik EPPO asutamise määruse eelnõu paremaks teha – juristidena ei jää me kunagi tekstiga rahule. Nüüd on aeg edasi liikuda ja Eesti hinnangul on laual olev kompromissettepanek väga hea ning me oleme valmis seda toetama.“ Euroopa prokuratuuri asutamine eeldab ELi liikmesriikide ühehäälset otsust. Ministri hinnangul tuleks sellest põhimõttest kinni pidada. Euroopa prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad ELi finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada ELi eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa prokuratuur. Eile, 7. detsembril kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga, õigusküsimuste voliniku Vera Jourovaga, mitme Euroopa Parlamendi liikmega ning teiste ELi kõrgetasemeliste ametnikega. Kohtumistel arutati peamiselt Eesti prioriteete ning eesmärke eelseisval Eesti ELi nõukogu eesistumisel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa prokuratuuri loomist

8.12.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales 8. detsembril ELi justiits- ja siseministrite nõukogul, kus rõhutas vajadust tagada tõhus EL finantshuvide kaitse kriminaalõiguse kaudu ning kinnitas Eesti valmisolekut liikuda edasi Euroopa prokuratuuri (EPPO) loomisega. „Euroopa Liidu finantshuvid on meie kõigi huvid ning kuigi ELi asutamise leping ei kohusta meid Euroopa prokuratuuri looma, peame me tegema poliitilise valiku, et tagada ELi maksumaksjate õige ja sihipärane kasutamine,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister kinnitas, et Eesti hinnangul oleks EPPO vajalik struktuur, mis tagaks sõltumatu menetluse läbiviimise EL finantsvahendite väärkasutamisega seotud kuritegudes. „Euroopa prokuratuur peab olema tugev, et täita temale pandud ülesanded. Tugev Euroopa prokuratuur on võimalik ainult siis, kui selle tegevusse panustavad kõik liikmesriigid. Me oleme püüdnud leida kõigile sobiliku kompromissi juba üle kolme aasta ning me oleme praegu hetkes, kui meil tuleb võtta vastu olulisi otsuseid. Ma kahtlen, kas ja kui palju meil on võimalik EPPO asutamise määruse eelnõu paremaks teha – juristidena ei jää me kunagi tekstiga rahule. Nüüd on aeg edasi liikuda ja Eesti hinnangul on laual olev kompromissettepanek väga hea ning me oleme valmis seda toetama.“ Euroopa prokuratuuri asutamine eeldab ELi liikmesriikide ühehäälset otsust. Ministri hinnangul tuleks sellest põhimõttest kinni pidada. Euroopa prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad ELi finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada ELi eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa prokuratuur. Eile, 7. detsembril kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga, õigusküsimuste voliniku Vera Jourovaga, mitme Euroopa Parlamendi liikmega ning teiste ELi kõrgetasemeliste ametnikega. Kohtumistel arutati peamiselt Eesti prioriteete ning eesmärke eelseisval Eesti ELi nõukogu eesistumisel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2017. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada hiljemalt 10. jaanuariks 2017 Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2017). Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi