Justiitsministeerium premeeris kriminaalpoliitika esseekonkursi võitjaid

Justiitsministeerium premeeris eile 800 euroga esseekonkursi “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas” võitjaid Margot Oleskit ja Heiko Leesmenti. Margot Oleski essee „Liftikõne viiest trellist“ räägib 21. sajandi väljakutsetest vangistusele, alates vangide valimisõigusest kuni samasooliste pikaaegsete kokkusaamiste võimaldamiseni. Heiko Leesmenti essee „Kellest me räägime ja kellele mõju avaldame“ räägib politsei näitel kommunikatsioonist, sõnumite selgusest, nende arusaamisest ja inimestele mõju avaldamisest ning headele ennetuse näidetele tähelepanu omistamisest, selmet pidevalt esile tõstes veriseid sündmuskohti ja problemaatilisi lugusid. 350 euroga premeeriti Riin Paabot essee eest „Mida ma näen vanglas“, 17-aastast Rynaldot essee eest „Kriminaalpoliitika - Kae nalja, Brutus!“, Avo Üprust essee eest „Surmanuhtlusest käitumiskontrollini“ ja Lauri Pihkvat essee eest „Vangla täidab talle seatud eesmärke“. Lisaks anti kaheksale inimesele tänukiri esiletõstmist vääriva töö eest. Esseekonkursiga “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas” soovis ministeerium julgustada Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsida seeläbi seni kasutamata võimalusi kriminaaljustiitssüsteemis. Konkursi auhinnafond oli 3000 eurot ja hindamiskomisjon hindas kokku 25 tööd. „Meie rõõmuks oli tööde esitajate ring väga esinduslik. Oli mitu esseisti politsei ja piirivalveametist, prokurör, kohtunik ja mitu kohtuametnikku, oli mitu ametnikku vanglast ja kolm kriminaalhooldajat, ei puudunud ka üliõpilased ning karistussüsteemiga muul viisil kokku puutunud inimesed,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Esseekonkursi töödes keskenduti enim vangistuspoliitikale ja selle tänasele olukorrale ning muutmisvõimalustele, sekka sattus ka alaealiste õigusrikkujate, kannatanute huvide ja kuritegude ennetamist puudutavaid töid. „Üldistades võib öelda, et tööd ei rääkinud niivõrd sellest, milliseid võimalusi peaks karistussüsteem pakkuma ega ka sellest, millest meil materiaalses mõttes puudu on, vaid pigem sellest, kuidas me inimesi süsteemis kohtleme, millised on meie väärtused, eesmärgid ja põhimõtted. Oluline teema oli karistuste mõjusus, mille puhul võis aru saada, et justkui karistuste masinavärk toimib Eestis kenasti, kuid sageli ei jõua me läbi kohtu ja olemasolevate karistusviiside kuritegevuse põhjusteni,“ rääkis Siitam-Nyiri. „Ehk siis meil on töötav masin, kuid kompass ehk arusaam, kuidas ja miks me liigume, vajab veel sihtimist. Selge eesmärgi seadmine on suur väljakutse kriminaalpoliitika kujundajatele, kuid veelgi keerulisem on eesmärgi ja väärtuste tõlkimine politsei, prokuratuuri, kohtu ja karistusi täideviivate asutustes töötavate inimeste igapäevapraktikasse,“ lisas ta. Praegused kriminaalpoliitika arengusuunad kehtivad kuni 2018. aastani ning esmakordselt läbiviidav esseekonkurss ongi üks esimesi samme uute arengusuundade ettevalmistamisel.    Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium premeeris kriminaalpoliitika esseekonkursi võitjaid

Justiitsministeerium premeeris eile 800 euroga esseekonkursi “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas” võitjaid Margot Oleskit ja Heiko Leesmenti. Margot Oleski essee „Liftikõne viiest trellist“ räägib 21. sajandi väljakutsetest vangistusele, alates vangide valimisõigusest kuni samasooliste pikaaegsete kokkusaamiste võimaldamiseni. Heiko Leesmenti essee „Kellest me räägime ja kellele mõju avaldame“ räägib politsei näitel kommunikatsioonist, sõnumite selgusest, nende arusaamisest ja inimestele mõju avaldamisest ning headele ennetuse näidetele tähelepanu omistamisest, selmet pidevalt esile tõstes veriseid sündmuskohti ja problemaatilisi lugusid. 350 euroga premeeriti Riin Paabot essee eest „Mida ma näen vanglas“, 17-aastast Rynaldot essee eest „Kriminaalpoliitika - Kae nalja, Brutus!“, Avo Üprust essee eest „Surmanuhtlusest käitumiskontrollini“ ja Lauri Pihkvat essee eest „Vangla täidab talle seatud eesmärke“. Lisaks anti kaheksale inimesele tänukiri esiletõstmist vääriva töö eest. Esseekonkursiga “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas” soovis ministeerium julgustada Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsida seeläbi seni kasutamata võimalusi kriminaaljustiitssüsteemis. Konkursi auhinnafond oli 3000 eurot ja hindamiskomisjon hindas kokku 25 tööd. „Meie rõõmuks oli tööde esitajate ring väga esinduslik. Oli mitu esseisti politsei ja piirivalveametist, prokurör, kohtunik ja mitu kohtuametnikku, oli mitu ametnikku vanglast ja kolm kriminaalhooldajat, ei puudunud ka üliõpilased ning karistussüsteemiga muul viisil kokku puutunud inimesed,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Esseekonkursi töödes keskenduti enim vangistuspoliitikale ja selle tänasele olukorrale ning muutmisvõimalustele, sekka sattus ka alaealiste õigusrikkujate, kannatanute huvide ja kuritegude ennetamist puudutavaid töid. „Üldistades võib öelda, et tööd ei rääkinud niivõrd sellest, milliseid võimalusi peaks karistussüsteem pakkuma ega ka sellest, millest meil materiaalses mõttes puudu on, vaid pigem sellest, kuidas me inimesi süsteemis kohtleme, millised on meie väärtused, eesmärgid ja põhimõtted. Oluline teema oli karistuste mõjusus, mille puhul võis aru saada, et justkui karistuste masinavärk toimib Eestis kenasti, kuid sageli ei jõua me läbi kohtu ja olemasolevate karistusviiside kuritegevuse põhjusteni,“ rääkis Siitam-Nyiri. „Ehk siis meil on töötav masin, kuid kompass ehk arusaam, kuidas ja miks me liigume, vajab veel sihtimist. Selge eesmärgi seadmine on suur väljakutse kriminaalpoliitika kujundajatele, kuid veelgi keerulisem on eesmärgi ja väärtuste tõlkimine politsei, prokuratuuri, kohtu ja karistusi täideviivate asutustes töötavate inimeste igapäevapraktikasse,“ lisas ta. Praegused kriminaalpoliitika arengusuunad kehtivad kuni 2018. aastani ning esmakordselt läbiviidav esseekonkurss ongi üks esimesi samme uute arengusuundade ettevalmistamisel.    Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglate asekantslerina jätkab Priit Kama

Justiitsminister nimetas vanglate asekantsleriks teiseks ametiajaks seni vanglate valdkonda juhtinud Priit Kama. Priit Kama on olnud avalikus teenistuses alates 1993. aastast. Vanglate valdkonda on ta juhtinud 2005. aastast, enne seda oli ta aastatel 2003-2005 justiitsministeeriumi halduse asekantsler. Kama on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna magistrantuuri. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglate asekantslerina jätkab Priit Kama

Justiitsminister nimetas vanglate asekantsleriks teiseks ametiajaks seni vanglate valdkonda juhtinud Priit Kama. Priit Kama on olnud avalikus teenistuses alates 1993. aastast. Vanglate valdkonda on ta juhtinud 2005. aastast, enne seda oli ta aastatel 2003-2005 justiitsministeeriumi halduse asekantsler. Kama on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna magistrantuuri. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Noorte huvitegevuse riiklikku lisatoetust sätestav seadus sai valitsuse heakskiidu

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks riigipoolseks toetamiseks. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Järgmise aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast tõuseb summa 15 miljoni euroni aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Haridus- ja teadusminister Maris Lauri rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Noortel peab olema võimalus tegeleda oma huvialadega ning just seetõttu tuleb riik omavalitsustele appi. Riigi täiendav toetus suurendab huvitegevuses osalevate noorte arvu, teeb huvitegevuse võimalused mitmekesisemaks ja aitab tegevusse kaasata seni kõrvale jäänud noori,“ märkis minister Lauri. „Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“ Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile. Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega. Taustainfo Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 625), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554. Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Minister Maris Lauri: valimistel osalemine näitab inimese huvi riigi tuleviku vastu

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri andis täna külalisõpetajana tunni Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis, kus suunas õpilasi mõtisklema oma kodanikukohustuste üle ning kutsus noori üles osalema kohalike omavalitsuste valimisel. Seoses valimisea langetamisega kohalikel valimistel on järgmisel aastal ligikaudu 23 tuhandel 16-17-aastasel noorel võimalik osaleda kohalike omavalitsuste valimisel. Minister Maris Lauri kutsus noori üles seda võimalust aktiivselt kasutama. „Inimene, kes läheb valima, näitab, et ta hoolib oma riigist,“ ütles minister. „Valimistel mitte osalemine on märk sellest, et riigi tulevik ei lähe korda. Neil, kes valima ei lähe, pole alust ka hiljem kritiseerida. Kes aga on valinud, kuid pettub oma valikus, siis seda saab ja tulebki öelda.“ Minister julgustas noori ühiskonnaelus rohkem kaasa rääkima ning märkis, et valimisea langetamine ühest küljest aitab kujundada noortes valimisharjumust ja suurendab noorte aktiivsust, teisalt õpetab otsustama ja vastutama. „Need on olulised oskused nii noore inimese elus kui igas eas inimeste jaoks,“ lisas minister. Riigikogu kiitis tänavu jaanuaris heaks seadusemuudatuse, millega langeti valimisiga kohalikel valimistel 18 eluaastalt 16 eluaastale. Seadus võimaldab 2017. aastal kohalikel valimistel kaasa rääkida ligikaudu 23 tuhandel 16-17-aastasel noorel. Kokku on potentsiaalseid esmavalijaid üle 47 tuhande, sest esimest korda avaneb võimalus osaleda valimistel ka ligikaudu 24 tuhandel 18-19-aastasel noorel, kes viimati toimunud (Riigikogu) valimiste ajal olid alaealised. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: riik peab aitama võlgades või kasutuskõlbmatute majade elanikke

28.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu õiguskomisjonile kirja ettepanekutega, kuidas pakkuda võlgades või kasutuskõlbmatutes majades elavatele heausksetele korteriomanikele riigi ja kohalike omavalitsuste poolset kaitset. „Elukorralduse muutused on jätnud Eesti paljudesse paikadesse hooneid, mis on osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud. Eraldi lahendusi vajava probleemina tuleb siinjuures välja tuua kortermajad, kus osad korterid on võlgades või sisuliselt hüljatud, samas kui teistes on elanikud veel sees. Sageli on sellised majad puuduliku soojusenergia või vee varustatuse tõttu niivõrd lagunenud, et normaalne elu seal on vähemalt kütteperioodil võimatu,“ kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Tavapäraselt on tegemist kaugküttevõrgus olevate vanemate majadega, kus energia- ja veevarustus on tsentraalne ning kus osade korteritega seotud võlgnevuste tõttu saab lülitada võrgust välja hoone vaid tervikuna. „Riigil on vaja selles olukorras inimestele appi tulla ja ka kohalikud omavalitsused peavad probleemi lahendamisele kaasa aitamiseks nendele seadusega pandud ülesandeid täitma,“ rõhutas minister. Selleks, et aidata heauskseid korteriomanikke majades, kus osa korteriomanikke on võlgades, tuleb Reinsalu sõnul seadust muuta. Näiteks tuleks kohtule ette näha võimalus vabastada korteriühistud või korteriomanike ühisused riigilõivu tasumise kohustusest hagide puhul, mis on esitatud võlgnikust korteriomaniku vastu, et motiveerida ausaid korteriomanikke hagisid esitama. Samuti võiks elutähtsate teenuste osas (näiteks soojusenergia, ühisveevärk ja – kanalisatsioon, gaas, elekter) korteriühistule või korteriomanike ühisusele tarnitavate hüvede mittetähtaegse tasumise korral nõutavat viivist vähendada. „Selliste majade puhul, kus tehnilised süsteemid on väga kahjustunud ja enamik kortereid on sisuliselt hüljatud, ei olegi aga võimalik üldjuhul nende jätkusuutliku majandamise taastamine. Eelduslikult hülgavad omanikud sellised majad ükskord nagunii, samas võtab selline iseeneslik protsess aega aastaid ja sellega kaasnevad pidevad olme- ja ohutusprobleemid ning elanike kannatused. Mõistlikum oleks avaliku võimu poolt seda protsessi koordineerida ning kiirendada ja pakkuda näiteks elanikele võimalust erinvatest pooltühjadest korterelamutest kokku kolida, see maja korda teha ja ülejäänud lammutada,“ rääkis Reinsalu. Viimases küsimuses võiksid eelkõige olla vastutajateks ja aitajateks kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tuleks ette näha ka võimalus inimese korter väärilise tasu eest sundvõõrandada ning aidata tal saadud raha eest samaväärne elukoht muretseda. Justiitsministeeriumi hinnangul võiks probleemse maja poolt ühiselt tarbitavate elutähtsate hüvede nagu soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni, gaasi ning elektri eest tasumise kohustus minna teatud tingimustel üle kohalikule omavalitsusele. Seda ulatuses, mis vastab kohustusi mittetäitvate korteriomanike kohustuse suurusele jooksvas kuus. Sellise kohustuse tekkimisel läheks KOV-le üle ka sisuline kortermaja haldamise pädevus. Kohalikule omavalitsusele ei teki kohustust tasuda juba tekkinud võlga, kohustus on tasuda vaid jooksval kuul tarbitud olulise teenuse eest ja talle läheb selles ulatuses üle ka nõue nende korteriomanike vastu, kelle eest ta seda tasub.  Tegemist oleks ajutise leevendusmeetmega elanikele selleks perioodiks, et KOV saaks aidata neil uued elukohad leida.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: riik peab aitama võlgades või kasutuskõlbmatute majade elanikke

28.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu õiguskomisjonile kirja ettepanekutega, kuidas pakkuda võlgades või kasutuskõlbmatutes majades elavatele heausksetele korteriomanikele riigi ja kohalike omavalitsuste poolset kaitset. „Elukorralduse muutused on jätnud Eesti paljudesse paikadesse hooneid, mis on osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud. Eraldi lahendusi vajava probleemina tuleb siinjuures välja tuua kortermajad, kus osad korterid on võlgades või sisuliselt hüljatud, samas kui teistes on elanikud veel sees. Sageli on sellised majad puuduliku soojusenergia või vee varustatuse tõttu niivõrd lagunenud, et normaalne elu seal on vähemalt kütteperioodil võimatu,“ kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Tavapäraselt on tegemist kaugküttevõrgus olevate vanemate majadega, kus energia- ja veevarustus on tsentraalne ning kus osade korteritega seotud võlgnevuste tõttu saab lülitada võrgust välja hoone vaid tervikuna. „Riigil on vaja selles olukorras inimestele appi tulla ja ka kohalikud omavalitsused peavad probleemi lahendamisele kaasa aitamiseks nendele seadusega pandud ülesandeid täitma,“ rõhutas minister. Selleks, et aidata heauskseid korteriomanikke majades, kus osa korteriomanikke on võlgades, tuleb Reinsalu sõnul seadust muuta. Näiteks tuleks kohtule ette näha võimalus vabastada korteriühistud või korteriomanike ühisused riigilõivu tasumise kohustusest hagide puhul, mis on esitatud võlgnikust korteriomaniku vastu, et motiveerida ausaid korteriomanikke hagisid esitama. Samuti võiks elutähtsate teenuste osas (näiteks soojusenergia, ühisveevärk ja – kanalisatsioon, gaas, elekter) korteriühistule või korteriomanike ühisusele tarnitavate hüvede mittetähtaegse tasumise korral nõutavat viivist vähendada. „Selliste majade puhul, kus tehnilised süsteemid on väga kahjustunud ja enamik kortereid on sisuliselt hüljatud, ei olegi aga võimalik üldjuhul nende jätkusuutliku majandamise taastamine. Eelduslikult hülgavad omanikud sellised majad ükskord nagunii, samas võtab selline iseeneslik protsess aega aastaid ja sellega kaasnevad pidevad olme- ja ohutusprobleemid ning elanike kannatused. Mõistlikum oleks avaliku võimu poolt seda protsessi koordineerida ning kiirendada ja pakkuda näiteks elanikele võimalust erinvatest pooltühjadest korterelamutest kokku kolida, see maja korda teha ja ülejäänud lammutada,“ rääkis Reinsalu. Viimases küsimuses võiksid eelkõige olla vastutajateks ja aitajateks kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tuleks ette näha ka võimalus inimese korter väärilise tasu eest sundvõõrandada ning aidata tal saadud raha eest samaväärne elukoht muretseda. Justiitsministeeriumi hinnangul võiks probleemse maja poolt ühiselt tarbitavate elutähtsate hüvede nagu soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni, gaasi ning elektri eest tasumise kohustus minna teatud tingimustel üle kohalikule omavalitsusele. Seda ulatuses, mis vastab kohustusi mittetäitvate korteriomanike kohustuse suurusele jooksvas kuus. Sellise kohustuse tekkimisel läheks KOV-le üle ka sisuline kortermaja haldamise pädevus. Kohalikule omavalitsusele ei teki kohustust tasuda juba tekkinud võlga, kohustus on tasuda vaid jooksval kuul tarbitud olulise teenuse eest ja talle läheb selles ulatuses üle ka nõue nende korteriomanike vastu, kelle eest ta seda tasub.  Tegemist oleks ajutise leevendusmeetmega elanikele selleks perioodiks, et KOV saaks aidata neil uued elukohad leida.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi