Populaarsemad...
Allika järgi
Korduvad roolijoodikud saavad karmimalt karistada
10.10.2016. Justiitsministeerium saadab täna valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta. „Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister. Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel. „Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja. Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister. Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Korduvad roolijoodikud saavad karmimalt karistada
10.10.2016. Justiitsministeerium saadab täna valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest. Samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta. „Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister. Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel. „Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja. Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega – s.t keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister. Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsministeerium kutsub arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle
10.10.2016. Justiitsministeerium kuulutas välja 6. novembrini kestva esseekonkursi “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas”, millega julgustatakse Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsitakse seni kasutamata võimalusi kriminaalsüsteemis. Ministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul kehtivad Eestis praegused kriminaalpoliitika arengusuunad kuni 2018. aastani ning esmakordselt läbiviidav esseekonkurss on avasamm edasiste arengusuundade ettevalmistamisel. “Julgustame kõiki inimesi, kes tunnevad, et nende kogemused võiksid võimalikult nutika ja ettenägeliku kriminaalpoolitika kujundamisel abiks olla, oma mõtteid jagama,” sõnas Salla. Esseekonkursile on oodatud osalema korrakaitses ja justiitssüsteemis töötanud ja töötavad praktikud, näiteks endised ja praegused politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldajad, vanglaametnikud, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalprogrammide pakkujad ning ohvrite abistajad, süütegude tõttu kannatanud ning neid toime pannud isikud, valdkonnaga seotud tudengid, õppejõud ja teadlased ning kõik teisedki Eesti inimesed, kes saavad oma kogemuse abil avada praeguse kriminaalsüsteemi tugevusi ja nõrkusi. “Usume, et just erinevate tahkude alt probleemidele lähenemine, samuti inimeste praktiliste kogemuste ja nägemustega arvestamine aitab meil teha võimalikult tõhusat ja paindlikku poliitikat,” ütles Salla. Justiitsministeerium on tänavu konkurssi korraldades jätnud autoritele võimaluse kirjutada ka enda valitud teemal. “Omalt poolt oleme võimalike teemadena välja pakkunud näiteks üle- ja alakriminaliseerimise, raskete kuritegude ennetamise ning vägivalla kordumise peatamise, kannatanu õigused ja ohvri vajadused,” rääkis Salla. Parimad tööd avaldatakse ning nende autoreid premeeritakse, konkursi auhinnafond on 3000 eurot. 5000 kuni 10 000 tähemärgilisi analüütilisi esseesid saab konkursile esitada kuni 6. novembrini saates need aadressil konkurss@just.ee. Lähemalt saab konkursist lugeda aadressil www.kriminaalpoliitika.ee/esseekonkurss ning Facebooki lehel Esseekonkurss “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas”. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsministeerium kutsub arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle
10.10.2016. Justiitsministeerium kuulutas välja 6. novembrini kestva esseekonkursi “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas”, millega julgustatakse Eesti inimesi arutlema kriminaalpoliitika tuleviku üle ning otsitakse seni kasutamata võimalusi kriminaalsüsteemis. Ministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul kehtivad Eestis praegused kriminaalpoliitika arengusuunad kuni 2018. aastani ning esmakordselt läbiviidav esseekonkurss on avasamm edasiste arengusuundade ettevalmistamisel. “Julgustame kõiki inimesi, kes tunnevad, et nende kogemused võiksid võimalikult nutika ja ettenägeliku kriminaalpoolitika kujundamisel abiks olla, oma mõtteid jagama,” sõnas Salla. Esseekonkursile on oodatud osalema korrakaitses ja justiitssüsteemis töötanud ja töötavad praktikud, näiteks endised ja praegused politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldajad, vanglaametnikud, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalprogrammide pakkujad ning ohvrite abistajad, süütegude tõttu kannatanud ning neid toime pannud isikud, valdkonnaga seotud tudengid, õppejõud ja teadlased ning kõik teisedki Eesti inimesed, kes saavad oma kogemuse abil avada praeguse kriminaalsüsteemi tugevusi ja nõrkusi. “Usume, et just erinevate tahkude alt probleemidele lähenemine, samuti inimeste praktiliste kogemuste ja nägemustega arvestamine aitab meil teha võimalikult tõhusat ja paindlikku poliitikat,” ütles Salla. Justiitsministeerium on tänavu konkurssi korraldades jätnud autoritele võimaluse kirjutada ka enda valitud teemal. “Omalt poolt oleme võimalike teemadena välja pakkunud näiteks üle- ja alakriminaliseerimise, raskete kuritegude ennetamise ning vägivalla kordumise peatamise, kannatanu õigused ja ohvri vajadused,” rääkis Salla. Parimad tööd avaldatakse ning nende autoreid premeeritakse, konkursi auhinnafond on 3000 eurot. 5000 kuni 10 000 tähemärgilisi analüütilisi esseesid saab konkursile esitada kuni 6. novembrini saates need aadressil konkurss@just.ee. Lähemalt saab konkursist lugeda aadressil www.kriminaalpoliitika.ee/esseekonkurss ning Facebooki lehel Esseekonkurss “Kiviaeg ja lend Kuule kriminaalpoliitikas”. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsministeerium keelab vanglates suitsetamise
7.10.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas määruse, millega keelatakse alates 1. oktoobrist 2017 vanglates suitsetamine. „Vanglates suitsetamise keelamine on suunatud nii kinnipeetavate, vahistatute kui ka vanglateenistujate tervise kaitsele, samuti julgeoleku ja korra tagamisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister rõhutas, et suitsetamist ei saa pidada ka põhiõiguseks, küll aga on riigil kohustus tagada, et vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei oleks olukorras, kus neil ei ole võimalik vältida tubakasuitsu sissehingamist ja praegusel juhul ei ole seda võimalik teha. „Igal isikul on õigus viibida tubakavabas elu- ja töökeskkonnas,“ märkis Reinsalu. Erinevad vanglad kasutavad suitsetamisest loobumise toetamisel erinevaid motivaatoreid nagu võimalus kasutada raamatukogus olevaid suitsetamisest loobumise raamatuid või kõiki raamatukogus olevaid raamatuid soodustingimustel, mittesuitsetajatest kinnipeetavatele on mõeldud lisasportimise aegu, tervislikku lisatoitu, võimalust osta kauplusest suuremates kogustes osasid toiduaineid, võimalust vaadata rohkem televiisorit. Neid toetusabinõusid muudetakse ning täiendatakse projekti käigus lähtuvalt võimalustest ja mõjususest. Eesti vanglad on tervislikemate eluviiside suunas ka etapiliselt liikunud. 2010. aastal jõustusid muudatused, millega muudeti vangla siseruumid tubakasuitsuvabaks ja tubakatooteid hakati hoidma spetsiaalsetes kambrivälistes suletud kappides. Seega on vangla siseruumid tänaseks suitsuvabad. Vanglates suitsetamise keelamise teed on läinud ka mitmed teised maailma riigid. Näiteks on see keelatud Ameerika Ühendriikides 20 osariigis ja kõigis föderaalvanglates ning Kanada föderaalvanglates, Austraalias ning Uus-Meremaal. Ühe aasta jooksul on planeeritud etapiliselt muuta suitsuvabaks kõik Ühendkuningriigi vanglad. Määrusega muudetakse vanglas suitsetamise korda. Kõik suitsetatavad tubakatooted ning nendega seonduvad tooted lisatakse keelatud asjade nimekirja. Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas keelatakse tuletikkude omamine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2017. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsministeerium keelab vanglates suitsetamise
7.10.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas määruse, millega keelatakse alates 1. oktoobrist 2017 vanglates suitsetamine. „Vanglates suitsetamise keelamine on suunatud nii kinnipeetavate, vahistatute kui ka vanglateenistujate tervise kaitsele, samuti julgeoleku ja korra tagamisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister rõhutas, et suitsetamist ei saa pidada ka põhiõiguseks, küll aga on riigil kohustus tagada, et vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei oleks olukorras, kus neil ei ole võimalik vältida tubakasuitsu sissehingamist ja praegusel juhul ei ole seda võimalik teha. „Igal isikul on õigus viibida tubakavabas elu- ja töökeskkonnas,“ märkis Reinsalu. Erinevad vanglad kasutavad suitsetamisest loobumise toetamisel erinevaid motivaatoreid nagu võimalus kasutada raamatukogus olevaid suitsetamisest loobumise raamatuid või kõiki raamatukogus olevaid raamatuid soodustingimustel, mittesuitsetajatest kinnipeetavatele on mõeldud lisasportimise aegu, tervislikku lisatoitu, võimalust osta kauplusest suuremates kogustes osasid toiduaineid, võimalust vaadata rohkem televiisorit. Neid toetusabinõusid muudetakse ning täiendatakse projekti käigus lähtuvalt võimalustest ja mõjususest. Eesti vanglad on tervislikemate eluviiside suunas ka etapiliselt liikunud. 2010. aastal jõustusid muudatused, millega muudeti vangla siseruumid tubakasuitsuvabaks ja tubakatooteid hakati hoidma spetsiaalsetes kambrivälistes suletud kappides. Seega on vangla siseruumid tänaseks suitsuvabad. Vanglates suitsetamise keelamise teed on läinud ka mitmed teised maailma riigid. Näiteks on see keelatud Ameerika Ühendriikides 20 osariigis ja kõigis föderaalvanglates ning Kanada föderaalvanglates, Austraalias ning Uus-Meremaal. Ühe aasta jooksul on planeeritud etapiliselt muuta suitsuvabaks kõik Ühendkuningriigi vanglad. Määrusega muudetakse vanglas suitsetamise korda. Kõik suitsetatavad tubakatooted ning nendega seonduvad tooted lisatakse keelatud asjade nimekirja. Avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas keelatakse tuletikkude omamine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2017. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Täna toimuval nimeseminaril antakse üle eestikeelse ettevõttenime võistluse auhinnad, laureaadid on Puupagana OÜ tööstusettevõtte kategoorias, Valge Klaar teenindusettevõtte kategoorias, Sõltumatu Tantsu Lava vabaühenduste kategoorias ning OÜ Tulõtungal aasta uustulnuka kategoorias. Emakeelepäeval välja kuulutatud võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et tunnustuse väärilised äri- ja ettevõttenimed on eestikeelsed, kõlalt ja kirjapildilt eestipärased ning kujundlikud. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Langi sõnul lähtus žürii hindamisel eeldusest, et eestikeelse nimega on võimalik edukalt ennast meelde jätta ja Eesti ettevõtteid välismaalgi tutvustada. „Olulised on kujundlikkus ja eristusvõime, nime ajalooline taust ehk nime lugu, kuid samuti seos ettevõtte enda tegevusalaga. On hea meel tõdeda, et väljavalitud ettevõttenimed esindavad neid ideaale väga mitmekesisel viisil,“ ütles Birute Klaas-Lang. Tööstusettevõtte kategoorias võitnud Puupagana OÜ nimi viitab selgelt valdkonnale, millega ettevõte tegeleb (puu ja puit), mis on Eestile iseloomulik, samas seostub nimi millegi maade ja metsade taguse, salapärase ja ürgsega, nagu seda ka puu ja puit ise on. Nimes on eht-eestilikku sitkust ja visadust. Puupaganad tegutsevad Eesti lõunapiiri ja ka Paganamaa lähedal Valgamaal. Žürii märkis ära ka nimed: AS Kagu-Eesti Turvas, Luige Kivi OÜ, Puraviku Tuuleveski OÜ, Oma King. Teenindusettevõtte kategoorias võitnud Valge Klaari puhul pidas žürii kiiduväärseks seda, et läbinisti ingliskeelses IT-maailmas on ühe tuntuima ingliskeelse ettevõtte Apple´i Eesti esindus valinud nimeks täiesti eestikeelse ja Eestile väga omase nime, mis seostab siinse Apple’i logo ja populaarse õunasordi. Lisaks annab sõna klaar ka vihje ettevõtte tööstiilile. Žürii märkis ära ka nimed: Lest ja Lammas, OÜ Liuglev Konn, OÜ Moosinägu, OÜ Rändsaekaater. Vabaühenduste kategoorias võitnud Sõltumatu Tantsu Lava nimi on selge, eestikeelne ja eestipärane, avab hästi tegevuse sisu. Aasta uustulnukas OÜ Tulõtungal näide sellest, kui elujõulised on meie murded. Võrukeelne nimi Tulõtungal kannab endas hariduse ja valgusega seotud mõisteid (ettevõte tegeleb täienduskoolitusega), teisalt aga iseloomustab Eesti keelelist rikkust. Žürii märkis ära ka: õpilasfirma Puulips, OÜ Murukratid, kohvik Nohik. Nimevõistluse kuulutasid välja Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid Eesti Keelenõukogu, Emakeele Selts ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindajad. Kandidaate võisid esitada kõik ettevõtted, üksikisikud, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud ja riigiasutused kuni 15. septembrini. Seminaril arutletakse koha-, isiku- ja ärinimede üle Nimevõistluse võitjaid tunnustatakse täna Eesti keelenõukogu korraldataval avalikul nimeseminaril, mis käsitleb riigi rolli kohanimede, isikunimede ning ärinimede panemises. Nimede panemisel ja kasutamisel annab riik ettekirjutusi ja piiranguid, mille üle on seni puudunud laiem avalik arutelu. Mõned piirangud on antud avalikes huvides, sealhulgas eesti keele ja kultuurikeskkonna kaitseks, ent nende täpne rakendamine tekitab paratamatult küsimusi. Nimede kohta käivate nõuete hulk on erinev, alates suhteliselt rangelt reguleeritud kohanimedest kuni praktiliselt piiranguteta ärinimedeni. Nimeseminar toimub Tallinnas Eesti Keele Instituudis algusega kell 11. Päevakava. Lisainfo nimeseminari ja konkursi kohta: Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang (birute.klaas-lang@ut.ee, telefon 50 69 749) Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Toimub seminar nügimisvõtete kasutamisest õigusloomes
Justiitsministeerium korraldab täna Eesti riigiametnikele rahvusvahelise õppeseminari, kus räägitakse nügimistehnikate kasutamisest õigusloomes ja laiemalt poliitikate kujundamisel ning arutletakse nende kasutusvõimaluste üle Eestis. Nügimine (nudging) on OECD liikmesriikides hea õigusloome vallas üha olulisemaks muutuv teema. Nügimine ammutab inspiratsiooni käitumisteadustest. Paljude riikide valitsused on loonud eraldi käitumisteaduste üksused, kes analüüsivad, milline on ühe või teise probleemi lahendamiseks kõige tõhusam viis. Nügimistehnikate abil saab avalik võim oma eesmärke paremini saavutada, näiteks suurendada prügi sorteerimist, tõsta õigeaegselt tasutud maksude protsenti, parandada inimeste tervisekäitumist ja palju muud. Nügimine ei ole õiguslik keeld, käsk ega kohustus. Tegemist on pehmemat laadi, lihtsama ja odavama tõenduspõhise tehnikaga, mida saab kasutada nii õiguse loomisel, rakendamisel kui ka selle asemel. „Seminaril soovime arutleda selle üle, kuidas teha nii, et riigi pakutud lahendused oleksid tõhusamad ja inimeste tegelikust käitumisest tulenevad. Otsapidi on see seotud ka meie välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga. Kui õigusloojatena teeme targemaid valikuid, saame seeläbi tulevikus ka vähendada seadusemuudatuste arvu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Seminaripäeva eesmärgiks on arendada teadmist, mis võimaldaks ka Eesti poliitikakujundajatel ja õigusloojatel nügimisvõtteid kasutada. Õppeseminar toob Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kes tutvustavad õigusloomejuhtide ümarlaua liikmetele ning teistele õigusloome ja poliitikakujundamisega seotud ametnikele nügimisvõtete kasutamist. Seminaril esinevad õigusteadlane professor Alberto Alemanno, kes on Euroopa Nügimisvõrgustiku üks kahest loojast ning teose Nudge and the Law peatoimetaja; professor ja Taani valitsuse nügimisnõunik Pelle Guldborg Hansen, kes on Taani Nügimisvõrgustiku esimees, Taani valitsuse nõuandva nügimiskoja iNudgeYou juht ning teine Euroopa Nügimisvõrgustiku asutaja; Emanuele Ciriolo, kes on Euroopa Komisjoni Foresight and Behavioural Unit’i käitumisökonomist; ning Luke Ravenscroft, kes on Ühendkuningriigi Behavioural Insights Team’i (BIT) vanemnõunik. BIT on üks maailma olulisemaid nügimisvõtteid uuriv ja arendav institutsioon, tänu kellele on Ühendkuningriigi valitsusel laialdane ja tulemuslik nügimisvõtete praktika. Seminar „Nügimine ja õigusloome“ toimub Euroopa Liidu Euroopa Sotisaalfondist rahastatava projekti “Õigusloome arendamine” raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 840-848 (kokku 2241)