Populaarsemad...
Allika järgi
Vabadussõja võidusamba jalamil mälestati kommunismi ja natsismi ohvreid
Täna mälestati Vabadussõja võidusamba jalami juures Tallinnas 77 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis pani aluse paljude vabade riikide okupeerimisele ning suure hulga inimeste represseerimisele totalitaarsete režiimide poolt. Kell 12 alanud tseremoonial astusid sõnavõttudega üles Vabariigi Valitsuse esindajana sotsiaalakaitseminister Margus Tsahkna ja Euroopa Parlamendi esindajana Tunne Kelam (225.72 KB). Mälestuspalvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Esines ERRi tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad. "MRP salakokkulepe oli võimalik, kuna Euroopa riikidel puudus omavaheline koostöö. Eesti ei tohi enam kunagi üksi jääda ning seepärast on täna päevakohane tuletada meelde, et usaldusväärsetes liitlassuhetes nii NATOs kui Euroopa Liidus seisneb meie julgeoleku garantii. Seepärast peame ütlema selge "ei" Venemaa katsele meie liitlaste koostööd murendavale ettepanekule käia ühekaupa Moskvas Läänemere julgeolekuküsimusi arutamas. MRP aastapäeval peame tõdema, et vana käekiri on jätkuvalt meeles, kuid meie oleme võimelised ajaloost õppima," ütles valitsuse esindajana mälestustseremoonial osalenud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma lausus, et kurjuse olemusse kuulub kõige loomuliku ja inimliku, inimesele kalli ja armsa röövimine. „Sarnane käitumismuster on kurjusel ka täna kõikjal seal, kus lihtsad ja süütud inimesed on sunnitud olema tunnistajaks vägivallale ja ülekohtule ning selle eest põgenema, või kohale jäädes riskima enda ja oma lähedaste eluga. Röövida ei saa aga usku, lootust ega armastust!" rääkis Viilma. Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Üleeuroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal toimub üleeuroopaline mälestuspäev Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus Eesti esindajana osaleb ka justiitsminister Urmas Reinsalu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 77 aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Vabadussõja võidusamba jalamil mälestati kommunismi ja natsismi ohvreid
Täna mälestati Vabadussõja võidusamba jalami juures Tallinnas 77 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis pani aluse paljude vabade riikide okupeerimisele ning suure hulga inimeste represseerimisele totalitaarsete režiimide poolt. Kell 12 alanud tseremoonial astusid sõnavõttudega üles Vabariigi Valitsuse esindajana sotsiaalakaitseminister Margus Tsahkna ja Euroopa Parlamendi esindajana Tunne Kelam (225.72 KB). Mälestuspalvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Esines ERRi tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad. "MRP salakokkulepe oli võimalik, kuna Euroopa riikidel puudus omavaheline koostöö. Eesti ei tohi enam kunagi üksi jääda ning seepärast on täna päevakohane tuletada meelde, et usaldusväärsetes liitlassuhetes nii NATOs kui Euroopa Liidus seisneb meie julgeoleku garantii. Seepärast peame ütlema selge "ei" Venemaa katsele meie liitlaste koostööd murendavale ettepanekule käia ühekaupa Moskvas Läänemere julgeolekuküsimusi arutamas. MRP aastapäeval peame tõdema, et vana käekiri on jätkuvalt meeles, kuid meie oleme võimelised ajaloost õppima," ütles valitsuse esindajana mälestustseremoonial osalenud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma lausus, et kurjuse olemusse kuulub kõige loomuliku ja inimliku, inimesele kalli ja armsa röövimine. „Sarnane käitumismuster on kurjusel ka täna kõikjal seal, kus lihtsad ja süütud inimesed on sunnitud olema tunnistajaks vägivallale ja ülekohtule ning selle eest põgenema, või kohale jäädes riskima enda ja oma lähedaste eluga. Röövida ei saa aga usku, lootust ega armastust!" rääkis Viilma. Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Üleeuroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal toimub üleeuroopaline mälestuspäev Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus Eesti esindajana osaleb ka justiitsminister Urmas Reinsalu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 77 aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna Bratislavas kommunismiohvrite memoriaali mälestustseremoonial peetud kõnes, et kommunismikuriteod vajavad samasugust hukkamõistu ja teadvustamist nagu natsismi kuriteod. „Aasta tagasi algatas Eesti initsiatiivil grupp riike algatuse kommunismi kuritegude uurimise asutuse loomiseks. Selle algatuse mõte on üks ja selge; ohvritel on õigus õiglusele ja mälestamisele,“ ütles Reinsalu. Justiitsminister viitas, et kommunismi impeeriumi kokkuvarisemine andis kommunismi ikkes olnud rahvastele õiguse valida ise oma tee. „Samas näeme, et tänane Venemaa juhtkond on jätkanud kommunistliku režiimi tegude õigustamist. Taolisel tegevusel pole mingisugust õigustust. Nii, nagu pole õigustust Venemaa katsetel sõjaliselt ja mõjuvõimuga takistada oma naaberriike endale ise tulevikku valida. Mälestades kommunismi ja natsismi ohvreid on meie kohus selgelt hukka mõista ja seista vastu Venemaa jätkuvale sõjalisele agressioonile Ukrainas,“ märkis ta. Mälestustseremoonia toimus Bratislava külje all oleva Devíni lossi kõrval, kus asetseb kommunismi ohvritele püstitatud mälestusmärk, millega mälestatakse mitmesaja süütu inimese, kes üritasid pääseda üle Raudse eesriide Läände, mahalaskmist 1945-1989 aastatel. Bratislavas mälestavad Euroopa Liidu riigid sel aastal üleeuroopaliselt totalitarismiohvreid. Homme toimub Bratislavas sellekohane EL ministrite koosolek ja ajalookonverents. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna Bratislavas kommunismiohvrite memoriaali mälestustseremoonial peetud kõnes, et kommunismikuriteod vajavad samasugust hukkamõistu ja teadvustamist nagu natsismi kuriteod. „Aasta tagasi algatas Eesti initsiatiivil grupp riike algatuse kommunismi kuritegude uurimise asutuse loomiseks. Selle algatuse mõte on üks ja selge; ohvritel on õigus õiglusele ja mälestamisele,“ ütles Reinsalu. Justiitsminister viitas, et kommunismi impeeriumi kokkuvarisemine andis kommunismi ikkes olnud rahvastele õiguse valida ise oma tee. „Samas näeme, et tänane Venemaa juhtkond on jätkanud kommunistliku režiimi tegude õigustamist. Taolisel tegevusel pole mingisugust õigustust. Nii, nagu pole õigustust Venemaa katsetel sõjaliselt ja mõjuvõimuga takistada oma naaberriike endale ise tulevikku valida. Mälestades kommunismi ja natsismi ohvreid on meie kohus selgelt hukka mõista ja seista vastu Venemaa jätkuvale sõjalisele agressioonile Ukrainas,“ märkis ta. Mälestustseremoonia toimus Bratislava külje all oleva Devíni lossi kõrval, kus asetseb kommunismi ohvritele püstitatud mälestusmärk, millega mälestatakse mitmesaja süütu inimese, kes üritasid pääseda üle Raudse eesriide Läände, mahalaskmist 1945-1989 aastatel. Bratislavas mälestavad Euroopa Liidu riigid sel aastal üleeuroopaliselt totalitarismiohvreid. Homme toimub Bratislavas sellekohane EL ministrite koosolek ja ajalookonverents. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister tutvus Läti okupatsioonikahjude komisjoni tööga
Justiitsministeeriumis kogunes Eesti ja Läti kahepoolne ekspertide ümarlaud, kus arutati Nõukogude Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude uurimist ja edasisi tegevusi. Urmas Reinsalu sõnul tähendab vabadus riigina ka vastutust ja julgust mäletada minevikus juhtunut ja sellega tegeleda. „Eile täitus meil rahvana uut vabaduseaega 25 aastat. Sellele eelnenud kaks inimpõlve orjust tähendasid meie rahvale määramatuid kannatusi. Tulevikku ei saa luua ilma minevikku tajumata. Julgus seista oma õiguse ja tõe eest teeb meid tugevamaks, mitte nõrgemaks,“ ütles Reinsalu. Läti justiitsministeeriumi juurde kuuluv okupatsioonikahjusid hindav komisjon, mis loodi 2005. aastal Läti Seimi poolt, esitles reedel toimunud kohtumisel endapoolseid andmeid, ühtlasi arutati, kuidas luua ühist uurimis-metoodikat. Delegatsiooni juht Ruta Pazdere ütles, et vastavalt 2015. aasta novembris Riias vastu võetud kolme Balti riigi ühisdeklaratsioonile, on meil võimalus ja ühtlasi kohustus jagada kogemusi ning vahetada teadmisi, kuidas uuringute tulemusi rakendada. „Plaan on kokku leppida ühise metodoloogia kasutamises ning järgmistes sammudes, kuidas okupatsioonikahjude uurimise küsimustes edasi liikuda.“ „Meie komisjon töötab juba 11 aastat, oleme planeerinud uurimistööd lõpule viia 2020. aastaks,“ märkis Ruta Pazdere. „Leppisime täna kokku, et jätkame ühise koostööga ning sügisel saame juba kolmepoolselt kokku, et ühiselt kolmekesi okupatsioonikahjude hindamisega tegeleda. Meil on hea meel, et oleme Lätis numbrid kokku löönud, sest leiame, et samal ajal uurimistööga on tarvis ka ühiskonda laiemalt teavitada kahjude ulatusest ja valdkondadest, mis kannatasid okupatsiooni tagajärjel. Alles siis saab inimestel tekkida ettekujutus, kui suured need kaotused on olnud,“ rääkis Läti delgatsiooni juht Ruta Pazdere. Läti komisjoni tegevus seoses okupatsioonikahjude hindamisega tuleneb Läti Seimi poolt vastu võetud otsusest hinnata okupatsioonikahjude ulatust. Eestit väisanud Läti delegatsioon koosnes Läti justiitsministeeriumi juurde loodud uurimiskomisjoni 6 liikmest, kuhu kuulusid õigus-, majandus-, demograafia , -keskkonna ja militaarkahjusid käsitlevad eksperdid. Lisaks Ruta Pazderele kuulusid komisjoni delegatsiooni Vidzeme ülikooli rektor, ajaloodoktor Gatis Kruminš, Läti ülikooli lektor ja läti välisministeeriumi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse sõltumatu ekspert Maris Lejnieks, majandusteadlane Janis Pocs, Läti keskkonnaministeeriumi ekspert Rolands Bebris ning Ilgonis Upmalis, kes tegeles aastatel 1991-1994 vene vägede väljaviimisega Lätist. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister tutvus Läti okupatsioonikahjude komisjoni tööga
Justiitsministeeriumis kogunes Eesti ja Läti kahepoolne ekspertide ümarlaud, kus arutati Nõukogude Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude uurimist ja edasisi tegevusi. Urmas Reinsalu sõnul tähendab vabadus riigina ka vastutust ja julgust mäletada minevikus juhtunut ja sellega tegeleda. „Eile täitus meil rahvana uut vabaduseaega 25 aastat. Sellele eelnenud kaks inimpõlve orjust tähendasid meie rahvale määramatuid kannatusi. Tulevikku ei saa luua ilma minevikku tajumata. Julgus seista oma õiguse ja tõe eest teeb meid tugevamaks, mitte nõrgemaks,“ ütles Reinsalu. Läti justiitsministeeriumi juurde kuuluv okupatsioonikahjusid hindav komisjon, mis loodi 2005. aastal Läti Seimi poolt, esitles reedel toimunud kohtumisel endapoolseid andmeid, ühtlasi arutati, kuidas luua ühist uurimis-metoodikat. Delegatsiooni juht Ruta Pazdere ütles, et vastavalt 2015. aasta novembris Riias vastu võetud kolme Balti riigi ühisdeklaratsioonile, on meil võimalus ja ühtlasi kohustus jagada kogemusi ning vahetada teadmisi, kuidas uuringute tulemusi rakendada. „Plaan on kokku leppida ühise metodoloogia kasutamises ning järgmistes sammudes, kuidas okupatsioonikahjude uurimise küsimustes edasi liikuda.“ „Meie komisjon töötab juba 11 aastat, oleme planeerinud uurimistööd lõpule viia 2020. aastaks,“ märkis Ruta Pazdere. „Leppisime täna kokku, et jätkame ühise koostööga ning sügisel saame juba kolmepoolselt kokku, et ühiselt kolmekesi okupatsioonikahjude hindamisega tegeleda. Meil on hea meel, et oleme Lätis numbrid kokku löönud, sest leiame, et samal ajal uurimistööga on tarvis ka ühiskonda laiemalt teavitada kahjude ulatusest ja valdkondadest, mis kannatasid okupatsiooni tagajärjel. Alles siis saab inimestel tekkida ettekujutus, kui suured need kaotused on olnud,“ rääkis Läti delgatsiooni juht Ruta Pazdere. Läti komisjoni tegevus seoses okupatsioonikahjude hindamisega tuleneb Läti Seimi poolt vastu võetud otsusest hinnata okupatsioonikahjude ulatust. Eestit väisanud Läti delegatsioon koosnes Läti justiitsministeeriumi juurde loodud uurimiskomisjoni 6 liikmest, kuhu kuulusid õigus-, majandus-, demograafia , -keskkonna ja militaarkahjusid käsitlevad eksperdid. Lisaks Ruta Pazderele kuulusid komisjoni delegatsiooni Vidzeme ülikooli rektor, ajaloodoktor Gatis Kruminš, Läti ülikooli lektor ja läti välisministeeriumi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse sõltumatu ekspert Maris Lejnieks, majandusteadlane Janis Pocs, Läti keskkonnaministeeriumi ekspert Rolands Bebris ning Ilgonis Upmalis, kes tegeles aastatel 1991-1994 vene vägede väljaviimisega Lätist. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister arutas õigus- ja korrakaitseasutuste esindajatega põhiõiguste paketti
Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu õiguskaitseasutuste juhtide, kohtute, prokuratuuri, advokatuuri ja politsei esindajatega, et arutada 1.septembril jõustuva, kriminaalmenetlust puudutava seadusemuudatusega. Esindajad andsid ülevaate, kuidas saab alates 1.septembrist töö korraldatud olema. Jõustuva seadusemuudatusega suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimise ja vahistamiste puhul ning lühendatakse vahistamise tähtaegu, kuna just läbiotsimine ja vahistamine on toimingud, mis riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi. „Eelnõu sujuvaks rakendamiseks oleme riigieelarvest eraldanud täiendavad vahendid nii prokuratuurile, kohtutele, advokatuurile kui kohtuekspertidele,“ rõhutas minister. Samas on Reinsalu sõnul selge, et seadusemuudatused toovad õiguskaitseasutustele kaasa tõsise väljakutse ning on oluline, et menetluse kiiruse kasvades ei tohi protsess ning põhiõiguste kaitsmine muutuda näiliseks. „Seetõttu teeme õiguskaitseasutustega tihedat koostööd ka eelnõu rakendamise ajal ning plaanime teha põhjalikku mõjude järel-analüüsi. Meil on kohustus jälgida, et need muudatused end ka sisuliselt õigustaksid ning ei avaldaks negatiivset mõju kriminaalmenetluse tulemuslikkusele. Kui ilmneb, et on takistusi, vaatame seadusemuudatused üle,“ lisas ta. Paralleelselt valmistab justiitsministeerium ette seadusemuudatusi, mis bürokraatiat kriminaalmenetluses vähendaksid ja leiaksid ka täiendavaid alternatiive vahistamisele. Alates 1. septembrist annab valdava osa läbiotsimislubadest kohus. Teatud juhtudel saab loa ka edaspidi anda prokuratuur, samuti edasilükkamatutel juhtudel, kui kohtu loa saamine ei ole võimalik – aga siis tuleb kohtult tagantjärele luba küsida. Täpsustatakse ka menetleja kohustust näidata läbiotsimismääruses selgemini mida otsitakse ning reegleid läbiotsimisel ettetuleva juhuleiu lubatavuseks. „Selline muudatus on vajalik, kuna tegemist on väga suure riivega inimeste omandi ja kodu puutumatusele,“ selgitas justiitsminister. Vahistamiste puhul lüheneb vahi all hoidmise tähtaeg seniselt kuuelt kuult alaealiste puhul kahele kuule, teise astme kuriteo korral neljale kuule ja esimese astme kuritegude puhul jääb tähtaeg samaks ehk vahi all saab inimest reeglina hoida kuni kuus kuud. Erandkorras saab peaprokurör taotleda nende tähtaegade pikendamist kohtult. Lisandub vähemalt iga kahe kuu tagant kohustuslik põhjendatuse kontroll kohtu poolt – s.t kohus hindab, kas vahi all viibimine on jätkuvalt vältimatu. „Eriti just alaealiste puhul tuleb vahistamist eriti hoolikalt kaaluda ja vaadata, kas see ikkagi täidab oma eesmärki hoida noori õiguskuulekal teel ja eemale korduvast kuritegude toimepanemisest,“ rõhutas Reinsalu. Aasta jooksul vahistatakse kohtueelses menetluses umbes 1100-1200 isikut. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister arutas õigus- ja korrakaitseasutuste esindajatega põhiõiguste paketti
Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu õiguskaitseasutuste juhtide, kohtute, prokuratuuri, advokatuuri ja politsei esindajatega, et arutada 1.septembril jõustuva, kriminaalmenetlust puudutava seadusemuudatusega. Esindajad andsid ülevaate, kuidas saab alates 1.septembrist töö korraldatud olema. Jõustuva seadusemuudatusega suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimise ja vahistamiste puhul ning lühendatakse vahistamise tähtaegu, kuna just läbiotsimine ja vahistamine on toimingud, mis riivavad oluliselt inimeste põhiõigusi. „Eelnõu sujuvaks rakendamiseks oleme riigieelarvest eraldanud täiendavad vahendid nii prokuratuurile, kohtutele, advokatuurile kui kohtuekspertidele,“ rõhutas minister. Samas on Reinsalu sõnul selge, et seadusemuudatused toovad õiguskaitseasutustele kaasa tõsise väljakutse ning on oluline, et menetluse kiiruse kasvades ei tohi protsess ning põhiõiguste kaitsmine muutuda näiliseks. „Seetõttu teeme õiguskaitseasutustega tihedat koostööd ka eelnõu rakendamise ajal ning plaanime teha põhjalikku mõjude järel-analüüsi. Meil on kohustus jälgida, et need muudatused end ka sisuliselt õigustaksid ning ei avaldaks negatiivset mõju kriminaalmenetluse tulemuslikkusele. Kui ilmneb, et on takistusi, vaatame seadusemuudatused üle,“ lisas ta. Paralleelselt valmistab justiitsministeerium ette seadusemuudatusi, mis bürokraatiat kriminaalmenetluses vähendaksid ja leiaksid ka täiendavaid alternatiive vahistamisele. Alates 1. septembrist annab valdava osa läbiotsimislubadest kohus. Teatud juhtudel saab loa ka edaspidi anda prokuratuur, samuti edasilükkamatutel juhtudel, kui kohtu loa saamine ei ole võimalik – aga siis tuleb kohtult tagantjärele luba küsida. Täpsustatakse ka menetleja kohustust näidata läbiotsimismääruses selgemini mida otsitakse ning reegleid läbiotsimisel ettetuleva juhuleiu lubatavuseks. „Selline muudatus on vajalik, kuna tegemist on väga suure riivega inimeste omandi ja kodu puutumatusele,“ selgitas justiitsminister. Vahistamiste puhul lüheneb vahi all hoidmise tähtaeg seniselt kuuelt kuult alaealiste puhul kahele kuule, teise astme kuriteo korral neljale kuule ja esimese astme kuritegude puhul jääb tähtaeg samaks ehk vahi all saab inimest reeglina hoida kuni kuus kuud. Erandkorras saab peaprokurör taotleda nende tähtaegade pikendamist kohtult. Lisandub vähemalt iga kahe kuu tagant kohustuslik põhjendatuse kontroll kohtu poolt – s.t kohus hindab, kas vahi all viibimine on jätkuvalt vältimatu. „Eriti just alaealiste puhul tuleb vahistamist eriti hoolikalt kaaluda ja vaadata, kas see ikkagi täidab oma eesmärki hoida noori õiguskuulekal teel ja eemale korduvast kuritegude toimepanemisest,“ rõhutas Reinsalu. Aasta jooksul vahistatakse kohtueelses menetluses umbes 1100-1200 isikut. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 872-880 (kokku 2241)