Inimestele muutub õigusabi kättesaadavamaks

Justiitsministeeriumis toimus täna ümarlaud õigusnõu pakkuvatele vabaühendustele, kus arutati ettepanekuid riigi õigusabisüsteemi reformimiseks ja selle inimestele kättesaadavamaks tegemiseks. „Kohtusin täna sihtasutuste ja MTÜ-de esindajatega, saamaks esmast tagasisidet eelmisel nädalal väljasaadetud dokumendile riigi õigusabi reformimiseks ning kasutamaks võimalust selgitada ministeeriumi ideid ning vastata tekkinud küsimustele. Väljatöötamiskavatsuse vastu on suur huvi, kuna paljud inimesed ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Seega puudutab teema olulist osa elanikkonnast,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärgiks on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile. „Selleks kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes,“ selgitas minister.  Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Teatud juhtudel esindatakse inimest vajadusel ka kohtus. Seni pakuti õigusabi vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele, kuid lisarahastuse korral saab tsiviil- ja haldusasjades õigusabi saada võivate inimeste ringi laiendada. „Samas on oluline, et kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama, selles osas on esimesed sammud ka tehtud kui k.a märtsis jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, millega vähendati lihtsamates kohtuasjades kaitsja osavõtu kohustust,“ rääkis justiitsminister. Ümarlaual osalesid SA Õigusteenuste Büroo, Eesti Patsientide Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Juristide Liit, Eesti Pensionärida Liit, Lasterikaste perede Liit, Omanike keskliit, TALO ja SA Väärtustades Elu esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu kohtus Eurojusti presidendi Michéle Coninsx’ga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Eestit riigiprokuratuuri kutsel külastava Eurojusti presidendi Michéle Coninsx’ga. Kohtumisel arutati rahvusvahelise justiitskoostöö küsimusi. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kohtumisel, et piiriüleste kuritegude avastamisel ja menetlemisel ning organiseeritud kuritegevusega võitlemisel on Eurojustil koordineeriva asutusena äärmiselt oluline roll. „Eriti oluline on rahvusvahelises koostöös arvestada uute väljakutsetega, olgu selleks migratsioonikriis, terrorism või küberkuritegevus. Praegusel ajal on Euroopa riikide koostöö nii inimkaubandusre tõkestamiseks kui võitluses terroriga väga oluline,“ rõhutas minister.   Coninsx, kes on juhtinud Eurojusti alates 2012. aastast, kohtub kolmepäevasel visiidil prokuratuuri, Tallinna Ringkonnakohtu, Kaitsepolitseiameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindajatega, justiitsministri Urmas Reinsaluga ning peaministri Taavi Rõivasega. Eurojusti presidendina on Coninsx prioriteetideks seadnud terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse  ja küberkuritegevuse vastase võitluse, samuti illegaalse immigratsiooni temaatika. Michéle Coninsx on töötanud Eurojustis Belgia esindajana 15 aastat. Enne seda töötas ta Belgias organiseeritud kuritegevuse- ja terrorismivastase võitluse prokurörina. Eurojust on Euroopa Liidu asutus, mis loodi 2002. aastal eesmärgiga kiirendada ja parandada Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitsasutuste koostööd, eelkõige raske piiriülese kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vallas. Eurojusti kuulub 28 liikmesriikide liiget, kes töötavad alaliselt Haagis. Liikmesriikide liikmeteks on kogenud prokurörid, kohtunikud või politseiametnikud. Eestit esindab Eurojustis riigiprokurör Raivo Sepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu kohtus Eurojusti presidendi Michéle Coninsx’ga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Eestit riigiprokuratuuri kutsel külastava Eurojusti presidendi Michéle Coninsx’ga. Kohtumisel arutati rahvusvahelise justiitskoostöö küsimusi. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kohtumisel, et piiriüleste kuritegude avastamisel ja menetlemisel ning organiseeritud kuritegevusega võitlemisel on Eurojustil koordineeriva asutusena äärmiselt oluline roll. „Eriti oluline on rahvusvahelises koostöös arvestada uute väljakutsetega, olgu selleks migratsioonikriis, terrorism või küberkuritegevus. Praegusel ajal on Euroopa riikide koostöö nii inimkaubandusre tõkestamiseks kui võitluses terroriga väga oluline,“ rõhutas minister.   Coninsx, kes on juhtinud Eurojusti alates 2012. aastast, kohtub kolmepäevasel visiidil prokuratuuri, Tallinna Ringkonnakohtu, Kaitsepolitseiameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindajatega, justiitsministri Urmas Reinsaluga ning peaministri Taavi Rõivasega. Eurojusti presidendina on Coninsx prioriteetideks seadnud terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse  ja küberkuritegevuse vastase võitluse, samuti illegaalse immigratsiooni temaatika. Michéle Coninsx on töötanud Eurojustis Belgia esindajana 15 aastat. Enne seda töötas ta Belgias organiseeritud kuritegevuse- ja terrorismivastase võitluse prokurörina. Eurojust on Euroopa Liidu asutus, mis loodi 2002. aastal eesmärgiga kiirendada ja parandada Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitsasutuste koostööd, eelkõige raske piiriülese kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vallas. Eurojusti kuulub 28 liikmesriikide liiget, kes töötavad alaliselt Haagis. Liikmesriikide liikmeteks on kogenud prokurörid, kohtunikud või politseiametnikud. Eestit esindab Eurojustis riigiprokurör Raivo Sepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele tagasiside saamiseks noorsootöö seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, et luua alus huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks. Riik hakkab huvitegevust ja huviharidust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi.  Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvitegevuseks ja huvihariduseks. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on riiklik toetus täienduseks kohalike omavalitsuste panusele. „Vastutus huvitegevuse ja huvihariduse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda, lisatoetusega tahame suurendada selle mitmekesisust ning sõltumatust elukohast ja pere rahakotist,“ ütles minister Ligi. „Huviring või huvikool on olulised nii vaba aja sisukuse kui kogemuste ja oskuste seisukohalt ja tugevdavad noorte positsioone õpingutes ning edaspidi tööturul.“ Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on huvitegevuse riigipoolne täiendav toetus vajaduspõhine – kõige rohkem kasu peavad saama need noored, kes seda kõige enam vajavad. „Soodustame oma huvidega süsteemsest tegelemisest eemale jäänute kaasamist ja tegevuste mitmekesisust,“ lisas Ojakivi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huvitegevuse või huvihariduse võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia (LTT). Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Taustainfo Huvitegevus ja huviharidus on osa noorsootööst. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554. Noortekeskusi külastab aasta jooksul ca 80 tuhat noort, neist umbes kolmandik osaleb huvitegevustes. Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast. Noorsootöösse, sealhulgas huvitegevuse ja huvihariduse läbiviimisse, panustas 2015. aastal üle 6000 spetsialisti ja pedagoogi.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister tutvustas valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“

Tänasel kabinetinõupidamisel tutvus valitsus ärikeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja majanduskasvu elavdamiseks koostatud raportiga „Konkurentsivõime 2.0“. Raport valmis justiitsministeeriumi ning ettevõtlusorganisatsioonide koostöös ja selles on 64 konkreetset ettepanekut. Valitsus jätkab lähiajal raportis ette pandud soovituste arutelu. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et riigi konkurentsivõimet tuleb käsitleda laiapõhjalisena nagu riigikaitsetki. „Selleks, et Eesti majandus kasvaks  enam, tuleb teha kõigil poliitikakujundajatel koostööd just riigi konkurentsivõime kasvatamiseks. Näiteks iseloomustab Eesti Panga hinnangul meie majanduse väljavaateid praegu väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Konkurentsivõime kasv on tegelik tee kiiremaks majanduskasvuks. Majanduskasvu huvides tuleb justiitsministeeriumi koostatud aruande järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on vaja luua võimalused kujundada paindlikud töösuhted. Teiseks tuleb ajakohastada maksukeskkonda Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige e-keskkonna uudsete lahenduste abil. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Reinsalu tõi välja ka selle, et mitmed tehtud ettepanekud on tänaseks päevaks juba realiseerumas. „Sotsiaalministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse alaealiste tööhõive parandamiseks, justiitsministeerium on käima lükanud maksejõuetusõiguse revisjoni ning halduskoormuse vähendamiseks on käivitunud 0 bürokraatia algatus,“ rõhutas minister. Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha riigile ettepanekuid, millega soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesanne oli koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium. Juhtrühma liikmeteks olid Marko Udras kaubandus-tööstuskojast, Piret Treiberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Lemmi Oro ja Kristel Mesilane rahandusministeeriumist, Kristi Hunt väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, Valter Võhma teenusmajanduse kojast, Riho Roopõld pangaliidust ning Karin Madisson advokatuurist. Enim ettepanekuid tuli väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, advokatuurist ja kaubandus-tööstuskojast. Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64. Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda, kes tegi ettepaneku luua peaministri eesistumisel konkurentsivõime komisjon ning leppida kokku eraldi tegevuskava eesmärkide elluviimiseks.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister tutvustas valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“

Tänasel kabinetinõupidamisel tutvus valitsus ärikeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja majanduskasvu elavdamiseks koostatud raportiga „Konkurentsivõime 2.0“. Raport valmis justiitsministeeriumi ning ettevõtlusorganisatsioonide koostöös ja selles on 64 konkreetset ettepanekut. Valitsus jätkab lähiajal raportis ette pandud soovituste arutelu. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et riigi konkurentsivõimet tuleb käsitleda laiapõhjalisena nagu riigikaitsetki. „Selleks, et Eesti majandus kasvaks  enam, tuleb teha kõigil poliitikakujundajatel koostööd just riigi konkurentsivõime kasvatamiseks. Näiteks iseloomustab Eesti Panga hinnangul meie majanduse väljavaateid praegu väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Konkurentsivõime kasv on tegelik tee kiiremaks majanduskasvuks. Majanduskasvu huvides tuleb justiitsministeeriumi koostatud aruande järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on vaja luua võimalused kujundada paindlikud töösuhted. Teiseks tuleb ajakohastada maksukeskkonda Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige e-keskkonna uudsete lahenduste abil. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Reinsalu tõi välja ka selle, et mitmed tehtud ettepanekud on tänaseks päevaks juba realiseerumas. „Sotsiaalministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse alaealiste tööhõive parandamiseks, justiitsministeerium on käima lükanud maksejõuetusõiguse revisjoni ning halduskoormuse vähendamiseks on käivitunud 0 bürokraatia algatus,“ rõhutas minister. Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha riigile ettepanekuid, millega soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesanne oli koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium. Juhtrühma liikmeteks olid Marko Udras kaubandus-tööstuskojast, Piret Treiberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Lemmi Oro ja Kristel Mesilane rahandusministeeriumist, Kristi Hunt väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, Toomas Tamsar tööandjate keskliidust, Valter Võhma teenusmajanduse kojast, Riho Roopõld pangaliidust ning Karin Madisson advokatuurist. Enim ettepanekuid tuli väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioonist, advokatuurist ja kaubandus-tööstuskojast. Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64. Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda, kes tegi ettepaneku luua peaministri eesistumisel konkurentsivõime komisjon ning leppida kokku eraldi tegevuskava eesmärkide elluviimiseks.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Riigi poolt antav õigusabi muutub inimestele kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks riigi õigusabi reformimise väljatöötamiskavatuse, millega laiendatakse riigi poolt antava õigusabi saamise võimalusi inimestele. „Täna on probleem selles, et suur hulk inimesi ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Kui inimesed ei tea juriidilises mõttes oma õigusi, ei saa nad neid teostada ka paljudes muudes valdkondades nagu näiteks sotsiaalelu küsimustes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärk on, et tuleb laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. „Selleks kavatseme anda inimesele aastas näiteks teatava arvu tunde tasuta õigusabi. Samuti kaalume edasi arendada tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu,“ selgitas minister.  Näiteks saab Reinsalu sõnul selleks suurendada oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades  võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. Laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral, mis näiteks 3-5 tunni pikkuse õigusnõu andmise korral tuleks inimesel tasuda 90 eurot. „Seejuures on oluline, et kui üldiselt laiendame madalama sissetulekuga inimeste võimalusi õigusnõu saamiseks tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kohtutes, siis kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama,“ rääkis justiitsminister. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Riigi poolt antav õigusabi muutub inimestele kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks riigi õigusabi reformimise väljatöötamiskavatuse, millega laiendatakse riigi poolt antava õigusabi saamise võimalusi inimestele. „Täna on probleem selles, et suur hulk inimesi ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Kui inimesed ei tea juriidilises mõttes oma õigusi, ei saa nad neid teostada ka paljudes muudes valdkondades nagu näiteks sotsiaalelu küsimustes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärk on, et tuleb laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. „Selleks kavatseme anda inimesele aastas näiteks teatava arvu tunde tasuta õigusabi. Samuti kaalume edasi arendada tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu,“ selgitas minister.  Näiteks saab Reinsalu sõnul selleks suurendada oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades  võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. Laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral, mis näiteks 3-5 tunni pikkuse õigusnõu andmise korral tuleks inimesel tasuda 90 eurot. „Seejuures on oluline, et kui üldiselt laiendame madalama sissetulekuga inimeste võimalusi õigusnõu saamiseks tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kohtutes, siis kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama,“ rääkis justiitsminister. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi