Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamisel jõuti meelepärase kompromissini

Läbirääkimiste käigus partneritega jõuti üksmeelele, et uus süsteem peab ühendama lasteaiad ja lapsehoiud. Kui vahepeal tekitas vaidlusi lasteaias alla 3aastaste laste rühmades kõrgharidusega õpetajate vajalikkus, siis kokkulepitud kompromisslahenduse kohaselt peab olema lasteaiarühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad. Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille ütles kompromissi kommenteerides: „Kuna esimesed eluaastad on lapse kasvamisel otsustava tähtsusega, siis pean oluliseks kokkulepet, et koolieelsete lasteasutuste 1,5–3aastaste laste rühmades töötab professionaalne personal, kellest üks on kindlasti kõrgharidusega õpetaja. Tegu on õppeasutustega, kus pakutakse 1,5–7aastastele lastele nii alusharidust kui hoidu ja lähtutakse riikliku õppekava põhimõtetest ning õpikäsitusest“. Lapsehoiud muutuvad kvaliteetsemaks Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku selles, et vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Seega muutub seaduse abiga paremaks ka lapsehoiu kvaliteet. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Petersoni sõnul on kavas kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsuse järgi on alusharidus ja lapsehoid edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Kohalikud omavalitsused loovad kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalused lapsehoiuks ja alushariduse omandamiseks – seda võib korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori võimalusi. Alates 3aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias. Tiina Petersoni sõnul on oluline usaldada lasteasutuse juhte ning kohalikke omavalitsusi, samuti kaasata erasektorit kohtade võimaldamisel. Muude kohtumiste kõrval toimus alushariduse ja lapsehoiu seaduse teemaline seminar Moostes, kus osalesid eelnõu väljatöötamisse kaasatud partnerite, sealhulgas lasteaedade, lapsehoidude, omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja ministeeriumide esindajad. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas karistuspoliitika töörühma

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas süüteoennetuse nõukogu juurde karistuspoliitika töörühma, et asuda hindama karistuspoliitikat tervikuna ja hinnata võimalikke uusi abinõusid. Reinsalu sõnul on keskne kriminaalpoliitika ülesanne korduvkuritegevuse vähendamine. See eeldab süsteemselt erinevate karistuspoliitiliste abinõude rakendamist. „Korduvkuritegevuse vähendamiseks peame üle vaatama kõik kriminaalpoliitilised tööriistad ja arvestama teiste riikide kogemusega. Ei saa olla normaalne, et 70 % isikuid vabaneb vanglast ilma mingisuguse järelkontrollita, samas kuuluvad sellesse rühma just kõrgeima potentsiaalse retsidiivsusega isikud. Ministeerium kavatseb välja töötada laiema karistusjärgse käitumiskontrolli süsteemi," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Töörühmal on 18 liiget, muuhulgas endine Harju maakohtu juht Helve Särgava, vandeadvokaat Jaanus Tehver, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina, EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja ja vanglast vabanenutele tugiisiku teenust pakkuv Avo Üprus jne. Töörühma juht on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas karistuspoliitika töörühma

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas süüteoennetuse nõukogu juurde karistuspoliitika töörühma, et asuda hindama karistuspoliitikat tervikuna ja hinnata võimalikke uusi abinõusid. Reinsalu sõnul on keskne kriminaalpoliitika ülesanne korduvkuritegevuse vähendamine. See eeldab süsteemselt erinevate karistuspoliitiliste abinõude rakendamist. „Korduvkuritegevuse vähendamiseks peame üle vaatama kõik kriminaalpoliitilised tööriistad ja arvestama teiste riikide kogemusega. Ei saa olla normaalne, et 70 % isikuid vabaneb vanglast ilma mingisuguse järelkontrollita, samas kuuluvad sellesse rühma just kõrgeima potentsiaalse retsidiivsusega isikud. Ministeerium kavatseb välja töötada laiema karistusjärgse käitumiskontrolli süsteemi," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Töörühmal on 18 liiget, muuhulgas endine Harju maakohtu juht Helve Särgava, vandeadvokaat Jaanus Tehver, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina, EELK Tallinna Peeteli koguduse õpetaja ja vanglast vabanenutele tugiisiku teenust pakkuv Avo Üprus jne. Töörühma juht on justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kohtule kuritegude tõendamine on omaette teadus

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tähistab täna Tallinnas toimuva teaduskonverentsiga „Kohtuekspert – kas lihtsalt amet või mitmekülgne professionaal?“ oma tegutsemise 78. aastapäeva. EKEI direktor Üllar Lanno selgitas, et kohtuteadlast (ingl. k  Forensic Scientist) tuntakse kui kriminalisti või kohtueksperti ning paljuski on selle karakteri loonud üle kümne aasta televisioonis esitatud CSI seriaalid, kus näitleja on multi-ekspert. „Tänapäeva Euroopas on kohtuekspertiisi laborid ca 50 riigis erinevalt üles ehitatud ning tõeliselt professionaalsed eksperdid arenevad välja oma kindlas valdkonnas koolkondade pikaaegse pühendumise toel. EKEI tänased töötajad on kindlasti pühendunud eksperdid, aga enne kõige on nad professionaalid omas valdkonnas. Selle kõnekaks näitajaks on fakt, et ligikaudu 60% töötajatest on kohut, prokuratuuri ja politseid kohtuteadusega nõustanud juba üle 10 aasta ning neist veerand rohkem kui 30 aastat. Aastakümnete jooksul tekib igal eksperdil oma valdkonna kuritegudest ajaraamat ning ka arusaam, kuidas järjest peenemalt tegusid tõendada,“ rääkis Lanno. Kaasaegses kohtuteaduses sõltub eriteadmistega eksperdi roll tihti olukorra või sündmuse keerukusest. Eriolukorras nagu viimased sündmused Brüsseli lennujaamas tuleb sündmuskohapartneritega koos tegutsedes luua labori vajadustele vastav puhtuse ja kvaliteedi tase, mis püsib vankumatuna kuni viimase kohtuotsuseni. „Kerge see ei ole ja seda just suurearvuliste ohvritega sündmuskohal, kus sel hetkel on olulisem elude päästmine kui kuriteo tõendite avastamine. Selle võimalikkusest teeb esitluse meie konverentsil Dr. Wim Heijen Hollandi ekspertiisiasutusest, kelle vastutatada oli Ukrainas allatulistatud reisilennukis olnud kaasmaalaste identifitseerimine,“ märkis Lanno.   Tänapäeva tehnoloogilise revolutsiooni toel on kohtuteaduse üksikvaldkonnad pidevas arenemises ja mõnikord ka transformatsioonis. Olgu selle üheks näiteks tindiga kirjutatud allkirja muutumine digiallkirjaks või paberraha asendumine „virtuaalrahaga“. Õigusemõistmise aspektist on endiselt tegemist sama valdkonna tõenditega, kuid eriteadmised nende uurimiseks on kardinaalselt erinevad. Et see oleks ka vahetult prokuröride ja kohtunikeni toodud, tuleb töö tegemisel pidevalt mõelda ka nende partnerite teadmiste ajakohastamisele ning sellise praktika parima näite teeb konverentsil  Karolien Van Dijck Belgia Kriminoloogia ja Kriminalistika Instituudist. Lisaks esinevad konverentsil mitmed oma eriala eksperdid. Esiteks kriminalistid-uurijad, kes alustadavad sündmuskohalt tõendite kogumist, seejärel prokurörid, kes koondavad tõendite alusel süüdistusakti ning viimaks need, kes hindavad kogutud tõendite kogumit ning langetavad lõpliku kohtuotsuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on justiitsministeeriumi hallatav riiklik ekspertiisiasutus, mis loodi 1. jaanuaril 2008. aastal. Instituut on tekkinud kahe asutuse, Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, ühinemisel. Esmakordne Instituudi mainimine toimus 6. aprillil 1938 aastal kohtute seadustikus. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kohtule kuritegude tõendamine on omaette teadus

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) tähistab täna Tallinnas toimuva teaduskonverentsiga „Kohtuekspert – kas lihtsalt amet või mitmekülgne professionaal?“ oma tegutsemise 78. aastapäeva. EKEI direktor Üllar Lanno selgitas, et kohtuteadlast (ingl. k  Forensic Scientist) tuntakse kui kriminalisti või kohtueksperti ning paljuski on selle karakteri loonud üle kümne aasta televisioonis esitatud CSI seriaalid, kus näitleja on multi-ekspert. „Tänapäeva Euroopas on kohtuekspertiisi laborid ca 50 riigis erinevalt üles ehitatud ning tõeliselt professionaalsed eksperdid arenevad välja oma kindlas valdkonnas koolkondade pikaaegse pühendumise toel. EKEI tänased töötajad on kindlasti pühendunud eksperdid, aga enne kõige on nad professionaalid omas valdkonnas. Selle kõnekaks näitajaks on fakt, et ligikaudu 60% töötajatest on kohut, prokuratuuri ja politseid kohtuteadusega nõustanud juba üle 10 aasta ning neist veerand rohkem kui 30 aastat. Aastakümnete jooksul tekib igal eksperdil oma valdkonna kuritegudest ajaraamat ning ka arusaam, kuidas järjest peenemalt tegusid tõendada,“ rääkis Lanno. Kaasaegses kohtuteaduses sõltub eriteadmistega eksperdi roll tihti olukorra või sündmuse keerukusest. Eriolukorras nagu viimased sündmused Brüsseli lennujaamas tuleb sündmuskohapartneritega koos tegutsedes luua labori vajadustele vastav puhtuse ja kvaliteedi tase, mis püsib vankumatuna kuni viimase kohtuotsuseni. „Kerge see ei ole ja seda just suurearvuliste ohvritega sündmuskohal, kus sel hetkel on olulisem elude päästmine kui kuriteo tõendite avastamine. Selle võimalikkusest teeb esitluse meie konverentsil Dr. Wim Heijen Hollandi ekspertiisiasutusest, kelle vastutatada oli Ukrainas allatulistatud reisilennukis olnud kaasmaalaste identifitseerimine,“ märkis Lanno.   Tänapäeva tehnoloogilise revolutsiooni toel on kohtuteaduse üksikvaldkonnad pidevas arenemises ja mõnikord ka transformatsioonis. Olgu selle üheks näiteks tindiga kirjutatud allkirja muutumine digiallkirjaks või paberraha asendumine „virtuaalrahaga“. Õigusemõistmise aspektist on endiselt tegemist sama valdkonna tõenditega, kuid eriteadmised nende uurimiseks on kardinaalselt erinevad. Et see oleks ka vahetult prokuröride ja kohtunikeni toodud, tuleb töö tegemisel pidevalt mõelda ka nende partnerite teadmiste ajakohastamisele ning sellise praktika parima näite teeb konverentsil  Karolien Van Dijck Belgia Kriminoloogia ja Kriminalistika Instituudist. Lisaks esinevad konverentsil mitmed oma eriala eksperdid. Esiteks kriminalistid-uurijad, kes alustadavad sündmuskohalt tõendite kogumist, seejärel prokurörid, kes koondavad tõendite alusel süüdistusakti ning viimaks need, kes hindavad kogutud tõendite kogumit ning langetavad lõpliku kohtuotsuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on justiitsministeeriumi hallatav riiklik ekspertiisiasutus, mis loodi 1. jaanuaril 2008. aastal. Instituut on tekkinud kahe asutuse, Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, ühinemisel. Esmakordne Instituudi mainimine toimus 6. aprillil 1938 aastal kohtute seadustikus. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Korduva joobes juhtimise eest saab tulevikus karmimalt karistada

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele ja teistele ministeeriumidele arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest. „Joobes sõidukijuhtide osakaal liikluses ning nende osalusel toimunud õnnetustes hukkunud inimeste arv on võrreldes kümne aasta taguse olukorraga küll vähenenud ning hiljuti tõusis Eesti ka EL kümne liiklusohutuma riigi hulka, kuid kindlasti ei saa veel rahul olla ja loorberitele puhkama jääda. Eriti, kui arvestada seda, et viimase viie aasta jooksul pole just roolijoodikute osas näitajad enam paranenud, vaid püsivad samal tasemel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. „Selleks, et olukorda parandada ja joobes juhtimist vähendada, oleme välja töötanud kaheksa konkreetset ettepanekut, kuidas selle küsimusega kas seadusandlikul või ennetuse tasemel tegeleda,“ märkis Reinsalu. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel. Neljandaks on tehtud ettepanek näha ette teatud juhtudel väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest. „Ettepaneku eesmärk on säästa ennekõike neid inimesi, kes viibivad samal ajal purjus juhi seltskonnaga liikluses. See pole süütu „eralõbu“, et rooli lubatakse isik, kes on potentsiaalne liiklusmõrvar. Nii just saabki autost relv, mis võib pimesi igaüht tabada. Ka teistel inimestel, roolijoodiku kõrvale istujatel, on samuti vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees. Ettepanku mõte on säästa inimelusid läbi selle, et purjus juhi kõrval on vähem inimesi ja läbi selle, et ühiskonna hoiak joodikut rooli lubada muutuks senisest tõrjuvamaks,“ rääkis Reinsalu. Ennetamise poole pealt on tehtud ettepanek luua võimalus asendada juhtimisõiguse äravõtmine inimese enda nõusolekul kohustusega kasutada alkolukku, mille paigaldamise kulud tuleks tasuda juhil endal, ning väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks, kui inimene nõustub osalema sotsiaalprogrammis või sõltuvusravil. „Samuti on väga oluline arendada välja arendada joobes juhtide mõjutusprogramm, vajadusel koos eelneva sõltuvusravile suunamisega, luua võimalus juhtimisõiguse peatamiseks kuni tervisekontrolli läbimiseni ning tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid,“ rõhutas justiitsminister. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Korduva joobes juhtimise eest saab tulevikus karmimalt karistada

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele ja teistele ministeeriumidele arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse karmistada karistusi korduva joobes juhtimise eest. „Joobes sõidukijuhtide osakaal liikluses ning nende osalusel toimunud õnnetustes hukkunud inimeste arv on võrreldes kümne aasta taguse olukorraga küll vähenenud ning hiljuti tõusis Eesti ka EL kümne liiklusohutuma riigi hulka, kuid kindlasti ei saa veel rahul olla ja loorberitele puhkama jääda. Eriti, kui arvestada seda, et viimase viie aasta jooksul pole just roolijoodikute osas näitajad enam paranenud, vaid püsivad samal tasemel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal. „Selleks, et olukorda parandada ja joobes juhtimist vähendada, oleme välja töötanud kaheksa konkreetset ettepanekut, kuidas selle küsimusega kas seadusandlikul või ennetuse tasemel tegeleda,“ märkis Reinsalu. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel. Neljandaks on tehtud ettepanek näha ette teatud juhtudel väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest. „Ettepaneku eesmärk on säästa ennekõike neid inimesi, kes viibivad samal ajal purjus juhi seltskonnaga liikluses. See pole süütu „eralõbu“, et rooli lubatakse isik, kes on potentsiaalne liiklusmõrvar. Nii just saabki autost relv, mis võib pimesi igaüht tabada. Ka teistel inimestel, roolijoodiku kõrvale istujatel, on samuti vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees. Ettepanku mõte on säästa inimelusid läbi selle, et purjus juhi kõrval on vähem inimesi ja läbi selle, et ühiskonna hoiak joodikut rooli lubada muutuks senisest tõrjuvamaks,“ rääkis Reinsalu. Ennetamise poole pealt on tehtud ettepanek luua võimalus asendada juhtimisõiguse äravõtmine inimese enda nõusolekul kohustusega kasutada alkolukku, mille paigaldamise kulud tuleks tasuda juhil endal, ning väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks, kui inimene nõustub osalema sotsiaalprogrammis või sõltuvusravil. „Samuti on väga oluline arendada välja arendada joobes juhtide mõjutusprogramm, vajadusel koos eelneva sõltuvusravile suunamisega, luua võimalus juhtimisõiguse peatamiseks kuni tervisekontrolli läbimiseni ning tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid,“ rõhutas justiitsminister. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Avavanglasse tagasi tulemata jätnud vang võeti kinni

Täna lõuna ajal võtsid vanglaametnikud kinni karistuse kandmisest kõrvale hoidnud Tallinna Vangla Maardu avavangla kinnipeetava Oleg Smirnovi. Oleg Smirnov (47) peeti kinni Kohtla-Järvel. Smirnov hoidis karistuse kandmisest kõrvale alates 5. jaanuarist, kui ta ei naasnud arsti visiidilt avavanglasse. Isik on karistatud varavastase kuriteo ja narkokuritegude eest 5aastase vanglakaristusega, mida ta asus kandma 2013. aastal. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi