Täna anti avalöök konkurentsivõime parandamise raporti tegevustele

Täna andis justiitsministeerium tööandjate keskliidus koos partneritega ettevõtlusorganisatsioonidest konkurentsivõimelise ärikeskkonna raporti „Konkurentsivõime 2.0“ tegevustele avalöögi. Raportis on toodud 64 konkreetset ettepanekut Eesti majanduskasvu elavdamiseks. „Üheprotsendiline majanduskasv ei ole mingilgi moel piisav ega peegelda Eesti tegelikku potentsiaali. Eesti Pank on hinnanud, et keskpikas plaanis neljaprotsendiliseks majanduskasvuks on majandusel võimet. Selleks tuleb võtta konkurentsivõime riigi poliitika ülesandeks number üks. Põhiküsimused on investeeringud, tootlikkus ja tööjõud,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Riigil peab olema keskne plaan, kuidas majandus tugevamalt kasvama panna. Pole mõtet loota, et sisetarbimine ja välisnõudlus üksi majanduskasvu tagavad. Täna esitletud raportis on süstematiseeritult esile toodud 64 ettepanekut, kuidas majanduskasvu elavdada,“ lisas ta.   „Vaadates tänast tagasihoidlikku majanduskasvu, tuleb tõdeda, et see võiks olla oluliselt suurem juhul, kui ettevõtjatel lasuv halduskoormus, bürokraatia ja kohati vohav asendustegevuste hulk oleks tänasega võrreldes oluliselt väiksem. Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema võimalikult vähene ning andma ettevõtjale võimaluse arendada uusi ärimudeleid ja rakendada innovaatilisi lahendusi, mis muudaksid meid tervikuna konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks. Üha detailsem õiguskeskkond ja suurenev riigi sekkumine seda selgelt takistavad,“ rääkis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Selleks et majanduskasvu suurendada, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Üle tuleb vaadata töölepinguseadus, et osapooltele oleks tagatud võimalus kasutada moodsaid töötegemise võimalusi ning kaasajastamist vajab ka töötute tööturule naasmist ja seal püsimist soodustav süsteem. Ühtlasi tuleb noorte tööturul osalemise võimalusi tuleb laiendada ja piiranguid leevendada. Teiseks tuleb kaasajastada maksukeskkonda - tööjõumaksustamine peab toetama kaasaegset ettevõtlust. Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud. Maksustamine ei tohi takistada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi. Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige läbi e-keskkonna uudsete lähenemiste. Avalikud teenused ja aruandlus peab olema digitaliseeritud, ettevõtete aruandlus tuleb lihtsustada läbi eeltäitmise. Ettevõtjaportaali kui ühtse kontaktpunkti võimalusi tuleb pidevalt kaasajastada ning ebamõistlikult koormava riikliku järelevalve regulatsiooni teostamise vajadust tuleb kriitiliselt hinnata ja norme kaasajastada. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Tagada tuleb õigusnormide selgus, uue regulatsiooni vajaduse kriitiline hindamine ja õiguslike mõjude parem analüüs. Kaasajastada tuleb ühinguõigust ja maksejõuetusõigust, tagada ettevõtjasõbralikum riigihanke menetlus ning majanduskuritegude uurimise parem võimekus. „Tänapäevased töösuhted, suuremat lisandväärtust loovate töötajate töötamisvõimalused ja konkurentsivõimeline maksustamine on Eesti ekspordivõime kasvu ainukene võimalus. Loodame, et antud projekt aitab vähendada tööjõumakse, kehtestades sotsiaalmaksu lae kolme miinimumpalga tasemele, mis annaks meile konkurentsieelise võrreldes meid ümbritsevate riikidega. Rahvusvahelist konkurentsivõimet ja uusi ettevõtlusmudeleid tuleb Eestis paindlikemate töösuhetega eelisarendada,“ ütles Teenusmajanduse koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid. „Raportis oli oluline, et riik kaitseks ausaid ettevõtjaid. Väikestele ja keskmistele ettevõtjatele on oluline nende kiire ja võimalikult odav õiguste kaitsmine,“ ütles EVEA president Kersti Kracht. Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtgrupi, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, eesmärgiga kaardistada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigipoolseteks tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtgrupile sai ülesandeks koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Antud raporti pani juhtgrupi poolt esitatud ettepanekutest kokku Justiitsministeerium. Ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raporti juhtgruppi kuulusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Eesti Pangaliidu ning Eesti Advokatuuri esindajad. Kutse juhtgrupi töös osaleda edastati ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja Eesti Arengufondile, kes aga juhtgrupi töös sisuliselt ei osalenud. Küll aga kinnitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hiljem raporti teksti. Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka Justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda. Raportiga on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: riik hakkab paadunud kurjategijatega jõulisemalt tegelema

Tänase riigi kriminaalpoliitika ettekandes riigikogule rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu, et  kriminaalpoliitika eriti tähtsaks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes. „Mitte ausad inimesed ei pea avalikkuses tundma hirmu, vaid ühiskonnale ohtlikud paadunud kurjategijad peavad kartma. Korduv ohtliku kuriteo sooritamine peab olema kriminaalpoliitikas eriline oht, mida tõrjuda. Tartu kaubahalli juures toimunud juhtum naitab, et just paadunud kurjategijad on oma käitumises ohtlikumad ja ülbemad. See ülbus peab riigi poolt olema tugevalt tõrjutud. Ma tunnustan vaprat pereisa, kes kutsus kurjategijaid söakalt korrale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.    2015. aastal vabanes vanglast ligi 2000 inimest. Nendest ligi 70% vabanesid ilma igasuguse järelevalveta, mis tähendab, et tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on nende puhul suur. „Me teame väga hästi, et mida sujuvam on vanglast vabanemise protsess, seda turvalisem see on ühiskonna jaoks. Selge on see, et järelevalve  saanud inimesed panevad kuritegusid tunduvalt vähem toime. See on väga ühene ja loogiline,“ lausus Reinsalu. Ministri sõnul on ohtlike ja retsidiivsete kurjategijate puhul on sobivam meede karistusjärgne käitumiskontroll, mille puhul karistus kantakse vanglas lõpuni ning siis jätkub kriminaalhooldus ka peale vangistust. „Turvalise vanglast vabanemise protsessi kõrval mõjutab retsidiivsusnäitajaid ka vangistuse sisu. Seaduse järgi on vangidel  töökohustus, kuid seda rakendatakse hetkel veel liiga vähe,“ rõhutas minister. Korduvkuritegevuse vähendamisel on Reinsalu hinnangul oluline ka välisriigi kodakondsusega kuritegusid toime pannud isikute tõhus riigist väljasaatmine.  Selleks kavatseb justiitsministeerium välja töötada ruumilise eripreventsiooni programmi,  et saavutada tõhusam korduvkuritegevuse vähendamine läbi lisakaristusena isikute riigist väljasaatmise. Reinsalu peab oluliseks, et teatud üldohtlike kurjategijate nagu terroristide, sarivägistajate või pedofiilide puhul oleks olemas põhiseaduspärane võimalus ka karistuse tavapiire ületavaks kinnipidamiseks, et kaitsta ühiskonda. Justiitsministri sõnul peab kriminaalmenetluses olema keskmes kuriteoohvri vaade ja seejuures on oluline jõuda muutusteni süüteomenetluse läbiviija hoiakutes ja väärtustes. „Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka tagada parema turvatunde ja usalduse riigi vastu. Menetleja peaks küsima, kas kannatanu kohtlemine toimub viisil, kuidas me ootame, et meid või meie lähedasi koheldaks, kui me oleme hädas,“ rääkis Reinsalu.  „Ei tohi olla olukorda, kus vägistamisohver pöördub politseisse ning saab seal manitsetud vigade eest, mis ta sellisesse olukorda panid. Ei tohi olla nii, et me kannatanuid isegi ei teavita kohtuistungi ajast, kus temaga seotud kuritegu arutatakse. Ei saa olla ka nii, et me ei mõtle, mis saab edasi, kui vägivaldne mees oma pere juurde naaseb – isegi siis, kui ohver seda ise aktsepteerib,“ rõhutas minister.  Ohvrite direktiivi üks olulisemaid põhimõtteid, mille täitmisele Eesti seadusemuudatused kaasa aitavad, puudutab kannatanu informeerimise ja selgitamise kohustusi. Ohvritele tuleb selgitada kõike arusaadavalt. Oluline on ka kannatanu individuaalsete vajaduste arvesse võtmine – see aitab selgusele jõuda, kuidas on võimalik aidata just seda inimest. Lisaks eelnevale andis justiitsminister oma kõnes ülevaate 2015. aasta kriminaalstatistikast.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: riik hakkab paadunud kurjategijatega jõulisemalt tegelema

Tänase riigi kriminaalpoliitika ettekandes riigikogule rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu, et  kriminaalpoliitika eriti tähtsaks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes. „Mitte ausad inimesed ei pea avalikkuses tundma hirmu, vaid ühiskonnale ohtlikud paadunud kurjategijad peavad kartma. Korduv ohtliku kuriteo sooritamine peab olema kriminaalpoliitikas eriline oht, mida tõrjuda. Tartu kaubahalli juures toimunud juhtum naitab, et just paadunud kurjategijad on oma käitumises ohtlikumad ja ülbemad. See ülbus peab riigi poolt olema tugevalt tõrjutud. Ma tunnustan vaprat pereisa, kes kutsus kurjategijaid söakalt korrale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.    2015. aastal vabanes vanglast ligi 2000 inimest. Nendest ligi 70% vabanesid ilma igasuguse järelevalveta, mis tähendab, et tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on nende puhul suur. „Me teame väga hästi, et mida sujuvam on vanglast vabanemise protsess, seda turvalisem see on ühiskonna jaoks. Selge on see, et järelevalve  saanud inimesed panevad kuritegusid tunduvalt vähem toime. See on väga ühene ja loogiline,“ lausus Reinsalu. Ministri sõnul on ohtlike ja retsidiivsete kurjategijate puhul on sobivam meede karistusjärgne käitumiskontroll, mille puhul karistus kantakse vanglas lõpuni ning siis jätkub kriminaalhooldus ka peale vangistust. „Turvalise vanglast vabanemise protsessi kõrval mõjutab retsidiivsusnäitajaid ka vangistuse sisu. Seaduse järgi on vangidel  töökohustus, kuid seda rakendatakse hetkel veel liiga vähe,“ rõhutas minister. Korduvkuritegevuse vähendamisel on Reinsalu hinnangul oluline ka välisriigi kodakondsusega kuritegusid toime pannud isikute tõhus riigist väljasaatmine.  Selleks kavatseb justiitsministeerium välja töötada ruumilise eripreventsiooni programmi,  et saavutada tõhusam korduvkuritegevuse vähendamine läbi lisakaristusena isikute riigist väljasaatmise. Reinsalu peab oluliseks, et teatud üldohtlike kurjategijate nagu terroristide, sarivägistajate või pedofiilide puhul oleks olemas põhiseaduspärane võimalus ka karistuse tavapiire ületavaks kinnipidamiseks, et kaitsta ühiskonda. Justiitsministri sõnul peab kriminaalmenetluses olema keskmes kuriteoohvri vaade ja seejuures on oluline jõuda muutusteni süüteomenetluse läbiviija hoiakutes ja väärtustes. „Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka tagada parema turvatunde ja usalduse riigi vastu. Menetleja peaks küsima, kas kannatanu kohtlemine toimub viisil, kuidas me ootame, et meid või meie lähedasi koheldaks, kui me oleme hädas,“ rääkis Reinsalu.  „Ei tohi olla olukorda, kus vägistamisohver pöördub politseisse ning saab seal manitsetud vigade eest, mis ta sellisesse olukorda panid. Ei tohi olla nii, et me kannatanuid isegi ei teavita kohtuistungi ajast, kus temaga seotud kuritegu arutatakse. Ei saa olla ka nii, et me ei mõtle, mis saab edasi, kui vägivaldne mees oma pere juurde naaseb – isegi siis, kui ohver seda ise aktsepteerib,“ rõhutas minister.  Ohvrite direktiivi üks olulisemaid põhimõtteid, mille täitmisele Eesti seadusemuudatused kaasa aitavad, puudutab kannatanu informeerimise ja selgitamise kohustusi. Ohvritele tuleb selgitada kõike arusaadavalt. Oluline on ka kannatanu individuaalsete vajaduste arvesse võtmine – see aitab selgusele jõuda, kuidas on võimalik aidata just seda inimest. Lisaks eelnevale andis justiitsminister oma kõnes ülevaate 2015. aasta kriminaalstatistikast.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlike narkootikumide levitamist peab riik tõkestama prioriteetse kuriteona

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval narkokriminaalpoliitika konverentsil, et alaealiste narkosõltlaste puhul tuleb väärteotrahvide asemel rohkem kasutada alternatiivkaristusi ja teraapiat. Samal ajal tuleb aga karmimalt karistada ohtlike narkootikumide, eriti fentanüüli valmistamise ja levitamise eest. „Kolmandik Eesti vanglates olevatest kinnipeetavatest on sõltlased või pannud toime narkokuriteo. See tähendab, et kõige suurem institusioon, kes sõltlastega tegeleb, on vanglasüsteem. Vanglas saavad sõltlased ravi ja ei jää tähelepanuta. Probleem on aga selles, mis saab siis, kui inimene on uuesti vabaduses. Ta jääb üksi ja see on risk nii ühiskonnale kui sõltlasele endale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Selle probleemi lahendamiseks tuleb ministri sõnul senisest enam tähelepanu pöörata vanglast vabanenud sõltlaste edasisele ravile ning sellele, et praegu killustunud süsteem oleks rohkem integreeritud. Seejuures tuleb eriliselt keskenduda alaealiste ja noorte sõltlastega tegelemisele ning neid mõjutada alternatiivkaristusena ravile suunamisele. „Tahame eriti alaealiste puhul teod fikseerida, et noor mõistaks oma teo tagajärgi ja suunata nad teraapiaprogrammi, et noortele inimestele jõuaks tugevalt kohale sõnum, et narkootikumid ei ole ohutu asi,“ rõhutas Reinsalu. Teise olulise teemana tõi justiitsminister välja, et riigi karistuspoliitika peab adresseerima täpsemalt narkopoliitika riske ja võitluse kangete narkootikumidega, eriti fentanüüliga. „Karistuspoliitika tööriistakastis on õiguslikud võimalused kangete narkootikumidega võitlemiseks olemas, prokuratuur peab seda sisustama, “ lisas ta. Kolmandaks tõi minister välja selle, et lahjade narkootikumide legaliseerimine Eestis ei ole mõeldav. „Minu selge seisukoht on see, et narkootikumide pruukimine ja müümine ei ole mingisugune põhiõigus ja olukorras, kus meil on narkoprobleem nii tõsine, ei tohi anda vastakaid signaale,“ märkis Reinsalu. 7.-8. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Uimastid, kuritegu ja karistus – kuhu tõmmata piirid?". Konverentsi eesmärk on avardada osalejate vaadet uimastipoliitika küsimustele. Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil esinevad Eesti ja välisriikide tuntud ja tunnustatud eksperdid, kelle seas on nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka valdkonna professionaale. Konverentsi avas justiitsminister Urmas Reinsalu sõnavõtt. Rahvusvahelise uimastikontrollisüsteemi minevikust ja tulevikust räägib konverentsil prof David Bewley-Taylor Swansea ülikoolist (Suurbritannia). Tõenduspõhisest uimastipoliitikast ja taastumise toetamisest teeb ülevaate prof John Strang King’s College Londonist (Suurbritannia). Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse esindaja Brendan Hugesi ettekanne on teemal uimasteid puudutav karistusseadusandlus Euroopas. Hulli ülikooli prof Richard Hammersley ettekanne räägib uimastitega seotud sõltvusest, kus ta on lubanud täpsemalt selgitada, miks osadest inimestest saavad uimastite tarvitamise järgselt sõltlased ja osadest ei saa. Esimesel päeval on kavas veel ka Šveitsi, Taani, Norra ja Portugali uimastipoliitika ning sõltuvuskäitumiste sekkumiste tutvustused. Konverentsi teisel päeval jätkuvad erinevate riikide kogemuste tutvustused, kus sõna saavad nii Saksamaa, Hollandi, Rootsi kui ka Taani vastava valdkonna spetsialistid. Päeva teises pooles on fookuses uimastisõltuvusega seotud probleemid Eestis ning ettekannetega esinevad nii uimastisõltastega tegelejad kui uuringute läbiviijad. Konverentsi lõpetab debatt uimastipoliitika valikutest, kus osalevad Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Põhja Ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, Riigikogu liige Vilja Toomast ja ökonomist Hardo Pajula. Konverents toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29) auditooriumis Maximum (A-002). Konverentsi päevakava leiab siit. Konverents toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon” raames. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlike narkootikumide levitamist peab riik tõkestama prioriteetse kuriteona

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval narkokriminaalpoliitika konverentsil, et alaealiste narkosõltlaste puhul tuleb väärteotrahvide asemel rohkem kasutada alternatiivkaristusi ja teraapiat. Samal ajal tuleb aga karmimalt karistada ohtlike narkootikumide, eriti fentanüüli valmistamise ja levitamise eest. „Kolmandik Eesti vanglates olevatest kinnipeetavatest on sõltlased või pannud toime narkokuriteo. See tähendab, et kõige suurem institusioon, kes sõltlastega tegeleb, on vanglasüsteem. Vanglas saavad sõltlased ravi ja ei jää tähelepanuta. Probleem on aga selles, mis saab siis, kui inimene on uuesti vabaduses. Ta jääb üksi ja see on risk nii ühiskonnale kui sõltlasele endale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Selle probleemi lahendamiseks tuleb ministri sõnul senisest enam tähelepanu pöörata vanglast vabanenud sõltlaste edasisele ravile ning sellele, et praegu killustunud süsteem oleks rohkem integreeritud. Seejuures tuleb eriliselt keskenduda alaealiste ja noorte sõltlastega tegelemisele ning neid mõjutada alternatiivkaristusena ravile suunamisele. „Tahame eriti alaealiste puhul teod fikseerida, et noor mõistaks oma teo tagajärgi ja suunata nad teraapiaprogrammi, et noortele inimestele jõuaks tugevalt kohale sõnum, et narkootikumid ei ole ohutu asi,“ rõhutas Reinsalu. Teise olulise teemana tõi justiitsminister välja, et riigi karistuspoliitika peab adresseerima täpsemalt narkopoliitika riske ja võitluse kangete narkootikumidega, eriti fentanüüliga. „Karistuspoliitika tööriistakastis on õiguslikud võimalused kangete narkootikumidega võitlemiseks olemas, prokuratuur peab seda sisustama, “ lisas ta. Kolmandaks tõi minister välja selle, et lahjade narkootikumide legaliseerimine Eestis ei ole mõeldav. „Minu selge seisukoht on see, et narkootikumide pruukimine ja müümine ei ole mingisugune põhiõigus ja olukorras, kus meil on narkoprobleem nii tõsine, ei tohi anda vastakaid signaale,“ märkis Reinsalu. 7.-8. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Uimastid, kuritegu ja karistus – kuhu tõmmata piirid?". Konverentsi eesmärk on avardada osalejate vaadet uimastipoliitika küsimustele. Kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil esinevad Eesti ja välisriikide tuntud ja tunnustatud eksperdid, kelle seas on nii teadlasi, poliitikakujundajaid kui ka valdkonna professionaale. Konverentsi avas justiitsminister Urmas Reinsalu sõnavõtt. Rahvusvahelise uimastikontrollisüsteemi minevikust ja tulevikust räägib konverentsil prof David Bewley-Taylor Swansea ülikoolist (Suurbritannia). Tõenduspõhisest uimastipoliitikast ja taastumise toetamisest teeb ülevaate prof John Strang King’s College Londonist (Suurbritannia). Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse esindaja Brendan Hugesi ettekanne on teemal uimasteid puudutav karistusseadusandlus Euroopas. Hulli ülikooli prof Richard Hammersley ettekanne räägib uimastitega seotud sõltvusest, kus ta on lubanud täpsemalt selgitada, miks osadest inimestest saavad uimastite tarvitamise järgselt sõltlased ja osadest ei saa. Esimesel päeval on kavas veel ka Šveitsi, Taani, Norra ja Portugali uimastipoliitika ning sõltuvuskäitumiste sekkumiste tutvustused. Konverentsi teisel päeval jätkuvad erinevate riikide kogemuste tutvustused, kus sõna saavad nii Saksamaa, Hollandi, Rootsi kui ka Taani vastava valdkonna spetsialistid. Päeva teises pooles on fookuses uimastisõltuvusega seotud probleemid Eestis ning ettekannetega esinevad nii uimastisõltastega tegelejad kui uuringute läbiviijad. Konverentsi lõpetab debatt uimastipoliitika valikutest, kus osalevad Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, Põhja Ringkonnaprokuratuuri juht Taavi Pern, Riigikogu liige Vilja Toomast ja ökonomist Hardo Pajula. Konverents toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29) auditooriumis Maximum (A-002). Konverentsi päevakava leiab siit. Konverents toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Uimastisõltlastest süüdimõistetute ravi ja rehabilitatsioon” raames. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister ja siseminister andsid suunised kuritegevusvastases võitluses

Justiitsministri ja siseministri kohtumisel kinnitasid Urmas Reinsalu ja Hanno Pevkur alanud aasta prioriteedid kuritegevusvastases võitluses.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on sel aastal prioriteetseteks suundadeks kuritegevuse vastases võitluses alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Eesmärk on tagada ka alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastaste kuritegude kiire kohtueelne menetlus. Samuti on prioriteetideks perevägivald, raske korruptsioon, organiseeritud narkokuritegevus, suure kahjuga majanduskuritegevus ja inimkaubandus. Sellest suunisest juhinduvad nii politsei kui prokuratuur oma menetlusressursi planeerimisel. Reinsalu rohutas, et sel aastal rakenduvad ka ohvrite kaitseks mõeldud seadusemuudatused.  Ministrite sõnul on nii politsei kui prokuratuur eelmisel aastal teinud head tööd ja prioriteedid saavad jääda sarnaseks juba kokkulepituga.  Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb tõhustada valmisolekut ebaseaduslikuks sisserändeks. „Peame olema valmis selleks, et Eesti piirile võib jõuda palju varjupaigataotlejaid. Ebaseadusliku sisserände puhul on Eesti küll valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse jõuda Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse. Lähiaastatel on oluline rajada eesti välispiirile täiendavad tehnilised rajatised, et tagada Euroopa Liidu välispiiri valvamine. See hõlmab nii piiririba ja piirirajatiste väljaehitamist kui ka valveseadmete paigaldamist piirile,“ lausus Pevkur. Ministrid vaatavad koos politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri juhtkondadega kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel üle valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister ja siseminister andsid suunised kuritegevusvastases võitluses

Justiitsministri ja siseministri kohtumisel kinnitasid Urmas Reinsalu ja Hanno Pevkur alanud aasta prioriteedid kuritegevusvastases võitluses.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on sel aastal prioriteetseteks suundadeks kuritegevuse vastases võitluses alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Eesmärk on tagada ka alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastaste kuritegude kiire kohtueelne menetlus. Samuti on prioriteetideks perevägivald, raske korruptsioon, organiseeritud narkokuritegevus, suure kahjuga majanduskuritegevus ja inimkaubandus. Sellest suunisest juhinduvad nii politsei kui prokuratuur oma menetlusressursi planeerimisel. Reinsalu rohutas, et sel aastal rakenduvad ka ohvrite kaitseks mõeldud seadusemuudatused.  Ministrite sõnul on nii politsei kui prokuratuur eelmisel aastal teinud head tööd ja prioriteedid saavad jääda sarnaseks juba kokkulepituga.  Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb tõhustada valmisolekut ebaseaduslikuks sisserändeks. „Peame olema valmis selleks, et Eesti piirile võib jõuda palju varjupaigataotlejaid. Ebaseadusliku sisserände puhul on Eesti küll valdavalt transiidiriigiks, mille kaudu soovitakse jõuda Põhjamaadesse või Kesk-Euroopasse. Lähiaastatel on oluline rajada eesti välispiirile täiendavad tehnilised rajatised, et tagada Euroopa Liidu välispiiri valvamine. See hõlmab nii piiririba ja piirirajatiste väljaehitamist kui ka valveseadmete paigaldamist piirile,“ lausus Pevkur. Ministrid vaatavad koos politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri juhtkondadega kaks korda aastas toimuvatel kohtumistel üle valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu rõhutas kohtutäiturite rolli elatisabi fondi juures

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval korralisel kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ameti- ja kutsekogul, et elatisabi fondi rakendamisel hakkab oluline roll olema ka kohtutäituritel. Minister Reinsalu rõhutas sõnavõtul loodava elatisabifondi olulisust, mille rakendamisel hakkab kohtutäituritel olema oluline roll, kuna menetlus põhineb täitemenetluse andmetel. „Fondist väljamaksete saamiseks peab olema kohustatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus. Kuna kohtutäituritele kaasneb töökoormus tõus, siis teeb ministeerium kohtutäituritega koostööd leidmaks vajalikud kompenseerivad meetmed,“ ütles justiitsminister. Lisaks tõi minister välja, et ministeerium töötab välja täiendavat meetmete paketti, mis aitaks elatisvõlgnikke oma kohustuste täitmisele suunata. Korralisel ameti- ja kutsekogul osalevad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid ning koja organid annavad liikmetele ülevaate eelmise aasta tegemistest.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi