Taas selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis eile üle auhinnad parimatele kriminoloogialastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord teraapiavõimalusi vanglates, lähisuhte- ning seksuaalvägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Brit Tammiste sõnul on üliõpilastööde võistlus igal aastal uudseid ja mitmekesiseid ideid pakkuv ning võimaldab edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. Sel aastal laekus ka rekordarv töid – kokku hinnati 24 tööd väga erinevatelt erialadelt ja mitmetest ülikoolidest. „Veel mitmekesisem oli aga töödes käsitletud teemade ring. Näiteks olid konkursil esitatud tööd keskendunud  alaealiste õigusrikkujate, karistusõiguse, karistuste alternatiivide, vangistus- ning kinnipidamise regulatsiooni, kriminaalmenetluse analüüsi, kognitiivse neuroteaduse ning õigusmõistmise seoste uurimise jt teemadele. Taaskord on üsna mitu tööd pühendunud pere-, lähisuhte ning seksuaalvägivalla temaatikale,“ lisas Tammiste. 1000-eurose preemiaga auhinnati Malle Luige doktoritööd „Music Therapy in Prison. Group Music Therapy Program: Developing Emotional Skills“. 750-eurose preemia said kaks üliõpilastööd: Kaspar Oja magistritöö „Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis“ ning Monika Vändra magistritöö „Seksuaalvägivalla ohvrite esmase psühholoogilise nõustamise juhendi koostamine“. 500-eurose preemiaga auhinnati Reilika Saksi bakalaureusetööd „Eesti kanepikasvatajate uuring“. Aukirjaga märgiti ära Risto Jaaganti magistritöö „Kultuuri ja ühiskondlike tavade mõju Jaapani kriminaalõigussüsteemile“, Kristo Adossoni magistritöö „Üldine kurjategija kinnipidamisõigus“ Marika Boguni magistritöö „Juriidilise isiku karistamise eesmärgid ja nende realiseerumist tagavad meetmed“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Selle aasta peapreemia läks Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi omandanule. Teised preemia saanud ja aukirja saanud tööde autorid olid tööd kaitsnud Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal 11 julget

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna 11 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2015. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Taavi Allikut, Vladimir Krasnovi, Gert Miltopit, Nikolai Kondratovit, Aile Tammistut, Kevin Uket, Ragne Kuusemäed, Valerija Musakkot, Emma Sventerit, 10-aastast Jelizavetat ja 9-aastast Ruslani. Lisaks andis justiitsminister kahele inimesele tänukirjad vapratele tegudele kaasa aitamise eest. „Julgus kuriteo nägemisel pead mitte kõrvale pöörata ja sekkuda ei ole igapäevane ning selliste inimeste tegusid tuleb tunnustada. Sellel aastal väärib erilist äramärkimist see, et aumärgi saajate hulgas on mitu väga noort inimest – kolm alla 18-aastast tüdrukut ja noorimad lausa 9-aastane poiss ja 10-aastane tüdruk. See näitab, et vapper olemiseks ei pea ilmtingimata olema suur ja tugev,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärkide üleandmisel. Riigi peaprokurör Lavly Perling tänas aumärgi saanuid õiguskaitseasutuste nimel ja julgustas tunnustuse saanuid oma lugusid edasi rääkima. „Meil kõigil on teilt midagi õppida. Teie vaprad teod julgustavad märkama ja hoolima,“ sõnas Perling. Kaks aumärgi saajat aitasid rasketesse liiklusõnnetustesse sattunud inimesi. Üks märgi saajatest pidas kinni 13-aastaselt tüdrukult mobiili röövinud mehe. Kolm tüdrukut nägid pealt peksmist, helistasid politseisse ja aitasid politseil sündmuskohale jõuda. Tänu 10-aastasele tüdrukule ja 9-aastasele poisile pidas politsei kinni korterivarga. Üks noormees peatas peksmise ja noarünnaku ning aitas politseil ründajad kinni pidada ja sündmust filmides vajalikku tõendusmaterjali hankida. Üks naine ajas laiali 14-aastast poissi peksnud ja röövida üritanud noortekamba ning aitas kannatanut politsei saabumiseni. Üks aumärgi saanud meestest aitas kahel korral väikest poissi, kelle ema oli üksi jätnud ja hoidis mõlemal korral ära selle, et lapsega rasket õnnetust ei juhtunud. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.                                                                                              Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist, kust on leitavad ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal 11 julget

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna 11 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2015. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Taavi Allikut, Vladimir Krasnovi, Gert Miltopit, Nikolai Kondratovit, Aile Tammistut, Kevin Uket, Ragne Kuusemäed, Valerija Musakkot, Emma Sventerit, 10-aastast Jelizavetat ja 9-aastast Ruslani. Lisaks andis justiitsminister kahele inimesele tänukirjad vapratele tegudele kaasa aitamise eest. „Julgus kuriteo nägemisel pead mitte kõrvale pöörata ja sekkuda ei ole igapäevane ning selliste inimeste tegusid tuleb tunnustada. Sellel aastal väärib erilist äramärkimist see, et aumärgi saajate hulgas on mitu väga noort inimest – kolm alla 18-aastast tüdrukut ja noorimad lausa 9-aastane poiss ja 10-aastane tüdruk. See näitab, et vapper olemiseks ei pea ilmtingimata olema suur ja tugev,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärkide üleandmisel. Riigi peaprokurör Lavly Perling tänas aumärgi saanuid õiguskaitseasutuste nimel ja julgustas tunnustuse saanuid oma lugusid edasi rääkima. „Meil kõigil on teilt midagi õppida. Teie vaprad teod julgustavad märkama ja hoolima,“ sõnas Perling. Kaks aumärgi saajat aitasid rasketesse liiklusõnnetustesse sattunud inimesi. Üks märgi saajatest pidas kinni 13-aastaselt tüdrukult mobiili röövinud mehe. Kolm tüdrukut nägid pealt peksmist, helistasid politseisse ja aitasid politseil sündmuskohale jõuda. Tänu 10-aastasele tüdrukule ja 9-aastasele poisile pidas politsei kinni korterivarga. Üks noormees peatas peksmise ja noarünnaku ning aitas politseil ründajad kinni pidada ja sündmust filmides vajalikku tõendusmaterjali hankida. Üks naine ajas laiali 14-aastast poissi peksnud ja röövida üritanud noortekamba ning aitas kannatanut politsei saabumiseni. Üks aumärgi saanud meestest aitas kahel korral väikest poissi, kelle ema oli üksi jätnud ja hoidis mõlemal korral ära selle, et lapsega rasket õnnetust ei juhtunud. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.                                                                                              Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist, kust on leitavad ka varasematel aastatel aumärgi saanute lood. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium tegi ettepaneku presidendi valimise seaduse muutmiseks

Justiitsministeerium saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, milles tegi ettepaneku vabariigi presidendi valimise seaduse muutmiseks nii, et presidendikandidaatidele jääks rohkem aega demokraatlikus debatis enda seisukohtade tutvustamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma kirjas välja mitu ettepanekut vabariigi presidendi valimise seaduse muutmiseks. Esiteks tuleks seadusega täpsustada esimeste hääletusvoorude toimumise aega. Praegu seab põhiseadus hääletusvoorudele selliselt piirid, et riigikogus toimuvate valimiste puhul toimub teine hääletusvoor esimesele hääletuvoorule järgneval päeval ja kolmas hääletusvoor teise hääletusvooruga samal päeval. Valimiskogus toimuvate valimiste puhul toimub teine hääletusvoor esimese hääletusvooruga samal päeval. Samas puuduvad põhiseaduses nõuded esimese hääletusvooru toimumise aja kohta. Seda nii riigikogus kui valimiskogus valimiste puhul. „Näiteks esimene hääletusvoor riigikogus võiks toimuda varemalt 60 päeva enne presidendi ametiaja lõppemist, et pikendada kandidaatide ülesseadmiseks ja registreerimiseks esitamise aega, mis annaks kandidaatidele võimaluse oma seisukohti laiemalt tutvustada ja neid kaitsta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Teiseks võimaldab praegune kandidaatide registreerimise kord kandidaatidel end ja oma programmi tutvustada vaid ühe päeva jooksul, mis ilmselgelt on tugevaimate argumentide väljaselgitamiseks ebapiisav aeg. Minimaalseks võimalikuks argumentide esitamise ning nende kaitsmiseks vajalike väitluste toimumise ajaliseks perspektiiviks saab pidada kahte nädalat. Sel juhul saab samades ajaraamides toimuda valimisdebatt ka valmiskogus toimuvate valimiste eelselt,“ selgitas justiitsminister. Kui kavandatakse muuta kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegasid, siis tuleb muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja valimise aega. Ehk teisisõnu, peab kohaliku omavalitsuse volikogu valima oma esindaja hiljemalt 25. päeval enne presidendi valimiskogus valimise päeva. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium tegi ettepaneku presidendi valimise seaduse muutmiseks

Justiitsministeerium saatis riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, milles tegi ettepaneku vabariigi presidendi valimise seaduse muutmiseks nii, et presidendikandidaatidele jääks rohkem aega demokraatlikus debatis enda seisukohtade tutvustamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma kirjas välja mitu ettepanekut vabariigi presidendi valimise seaduse muutmiseks. Esiteks tuleks seadusega täpsustada esimeste hääletusvoorude toimumise aega. Praegu seab põhiseadus hääletusvoorudele selliselt piirid, et riigikogus toimuvate valimiste puhul toimub teine hääletusvoor esimesele hääletuvoorule järgneval päeval ja kolmas hääletusvoor teise hääletusvooruga samal päeval. Valimiskogus toimuvate valimiste puhul toimub teine hääletusvoor esimese hääletusvooruga samal päeval. Samas puuduvad põhiseaduses nõuded esimese hääletusvooru toimumise aja kohta. Seda nii riigikogus kui valimiskogus valimiste puhul. „Näiteks esimene hääletusvoor riigikogus võiks toimuda varemalt 60 päeva enne presidendi ametiaja lõppemist, et pikendada kandidaatide ülesseadmiseks ja registreerimiseks esitamise aega, mis annaks kandidaatidele võimaluse oma seisukohti laiemalt tutvustada ja neid kaitsta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Teiseks võimaldab praegune kandidaatide registreerimise kord kandidaatidel end ja oma programmi tutvustada vaid ühe päeva jooksul, mis ilmselgelt on tugevaimate argumentide väljaselgitamiseks ebapiisav aeg. Minimaalseks võimalikuks argumentide esitamise ning nende kaitsmiseks vajalike väitluste toimumise ajaliseks perspektiiviks saab pidada kahte nädalat. Sel juhul saab samades ajaraamides toimuda valimisdebatt ka valmiskogus toimuvate valimiste eelselt,“ selgitas justiitsminister. Kui kavandatakse muuta kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaegasid, siis tuleb muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja valimise aega. Ehk teisisõnu, peab kohaliku omavalitsuse volikogu valima oma esindaja hiljemalt 25. päeval enne presidendi valimiskogus valimise päeva. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi nelja kohtunikukoha täitmiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas sellel nädalal välja konkursi nelja kohtunikukoha täitmiseks - kahele kohale Tartu maakohtus ning kahele kohale Tallinna halduskohtus. „Kohtusüsteem kui kolmas võim on kahtlemata riigi üks alustalasid, mistõttu panustame jätkuvalt kohtunikkonna tugevdamisele ja õigusemõistmise kvaliteedi parandamisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul lepiti eelarve teemalistel läbirääkimistel mitme kohtu esimehega kokku, et vabad kohtunikohad täidetakse. Välja kuulutatud konkursil kandideerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada riigikohtu esimehe nimele märgusõnaga "Kohtuniku konkurss" riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093, Tartu või elektrooniliselt aadressil kantselei@riigikohus.ee. Dokumentide esitamise tähtaeg on 19. detsember 2015.  Lisainformatsiooni saab riigikohtu telefonil 730 9062. Konkursi tingimustega on täpsemalt võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline mõju kohtumenetluse kvaliteedi tõstmisele tõhusama õigusemõistmise projektil, millega palgatakse kohtunikke nende töös konsultantide asemel aitama kõrgelt haritud kohtujuristid. „15. oktoobri seisuga oli kohtutes tööl 179 kohtujuristi. Jätkame tõhusama õigusemõistmise projektiga eesmärgil, et igal esimese ja teise astme kohtuniku kohta oleks süsteemis üks kohtujurist,“ ütles Reinsalu. „Harju Maakohtus, kus projekti alustati 2013. aastal, on tänaseks menetlusajad märkimisväärselt lühenenud kõigis menetlusliikides kvaliteeti kaotamata. Näitena võib tuua tsiviilasjad, kus arvestuslik keskmine menetlusaeg langes 201 päeva pealt 132 päevale. 2010-2013 kaevati edasi keskmiselt 11% Harju Maakohtu poolt lahendatud tsiviilasjadest ja 12% kriminaalasjadest. 2014. aastal näitajad ei muutunud. Seega on leidnud tõestust, et tulemusjuhtimine kohtusüsteemis toimib. Üldjoontes võidavad sellest projektist just eelkõige kohtusse pöördujad, kes saavad lühema aja jooksul kvaliteetsema kohtulahendi,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi nelja kohtunikukoha täitmiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas sellel nädalal välja konkursi nelja kohtunikukoha täitmiseks - kahele kohale Tartu maakohtus ning kahele kohale Tallinna halduskohtus. „Kohtusüsteem kui kolmas võim on kahtlemata riigi üks alustalasid, mistõttu panustame jätkuvalt kohtunikkonna tugevdamisele ja õigusemõistmise kvaliteedi parandamisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul lepiti eelarve teemalistel läbirääkimistel mitme kohtu esimehega kokku, et vabad kohtunikohad täidetakse. Välja kuulutatud konkursil kandideerimiseks vajalikud dokumendid tuleb esitada riigikohtu esimehe nimele märgusõnaga "Kohtuniku konkurss" riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093, Tartu või elektrooniliselt aadressil kantselei@riigikohus.ee. Dokumentide esitamise tähtaeg on 19. detsember 2015.  Lisainformatsiooni saab riigikohtu telefonil 730 9062. Konkursi tingimustega on täpsemalt võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline mõju kohtumenetluse kvaliteedi tõstmisele tõhusama õigusemõistmise projektil, millega palgatakse kohtunikke nende töös konsultantide asemel aitama kõrgelt haritud kohtujuristid. „15. oktoobri seisuga oli kohtutes tööl 179 kohtujuristi. Jätkame tõhusama õigusemõistmise projektiga eesmärgil, et igal esimese ja teise astme kohtuniku kohta oleks süsteemis üks kohtujurist,“ ütles Reinsalu. „Harju Maakohtus, kus projekti alustati 2013. aastal, on tänaseks menetlusajad märkimisväärselt lühenenud kõigis menetlusliikides kvaliteeti kaotamata. Näitena võib tuua tsiviilasjad, kus arvestuslik keskmine menetlusaeg langes 201 päeva pealt 132 päevale. 2010-2013 kaevati edasi keskmiselt 11% Harju Maakohtu poolt lahendatud tsiviilasjadest ja 12% kriminaalasjadest. 2014. aastal näitajad ei muutunud. Seega on leidnud tõestust, et tulemusjuhtimine kohtusüsteemis toimib. Üldjoontes võidavad sellest projektist just eelkõige kohtusse pöördujad, kes saavad lühema aja jooksul kvaliteetsema kohtulahendi,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa peab muutma terrorivastaseid reegleid

Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas tänasel terroriprobleemi käsitleval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtuemisel, et ELi riigid ei tohi venitada vajalike tööriistade loomisega, mis kaitsevad Euroopa rahvaid terroristide eest. Selleks tuleb Euroopa terrorivastase direktiiviga kehtestada laiem terrorikuritegude karistusala. Reinsalu sõnul toetab Eesti seda eesistuja ettepanekut täielikult. Ettepaneku rakendamiseks tuleb karistatavaks muuta ka terroristide väljaõpe, terrorismi eesmärgil välisriiki reisimine ja selle jaoks raha kogumine. Reinsalu väljendas Brüsselis toetust ka sellele, et Euroopa liikmesriigid saaksid vahetada infot kolmandate riikide kodanike karistusandmete kohta. Justiitsminister rõhutas, et on vajalik laiendada terrorikuritegude mõistet karistusõiguses nii, et see vastaks tegelikule ohule. Samuti tuleb jätkata tööd selle nimel, et anda täiendavad  tööriistad politseiasutustele terroristide tõkestamisel ja tuvastamisel. ELi sise- ja justiitsministrite kohtumisel on täna arutamisel terrorivastaste meetmete paketi heakskiitmine, et pärast Pariisi terroriakti tõhustada võitlust terroristidega. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi