Tallinnas toimub naistevastasele vägivallale keskenduv rahvusvaheline konverents

13.-14. oktoobril toimub Tallinnas Kumu auditooriumis konverents „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“, mis keskendub naistevastasele vägivallale olukorrale Eestis ja ning Euroopas ning mis toob kokku mitmed oma ala parimad eksperdid Eestist ja välisriikidest. Konverentsil esinejad räägivad sellest, miks naised vägivalla ohvriks langevad, samuti tutvustatakse tõhusaid meetodeid naiste ohvristumise vähendamiseks ja noortele suunatud vägivallaennetuseks. Konverentsil võtavad sõnad akadeemikud ja uurijad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Hollandist kui Eestist. Ettekannetega esinevad veel spetsialistid Euroopa põhiõiguste ametist, Euroopa võrdõiguslikkuse instituudist ning praktikud nii Eestist kui mujalt. Esimese päeva ettekanded keskenduvad sellele, kuidas seletada naiste vastu suunatud vägivalda, selle levikule, sellega seotud teadmistele ja hoiakutele. Mitmed ettekanded käsitlevad vägivalla levikut laste hulgas ning seda, kuidas mõjutab vägivalla kogemine ja nägemine lapsi ning nende käitumist. Teise päeva ettekanded räägivad ahistavast jälitamisest ja naistevastase vägivalla ennetamisest. Konverents lõpetab samanimelise Euroopa Komisjoni PROGRESS fondist rahastatud projekti , mis viidi ellu justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, Eesti naisühenduste ümarlaua ja Eesti avatud noortekeskuste ühenduse koostöös. Projektiga seoses viidi läbi meediakampaania Ava Silmad, poistele ja tüdrukutele mõeldud naistevastase vägivalla ennetamise koolitused, interaktiivsed seminarid maakondades ning viimase sündmusena toimub homme rahvusvaheline konverents. Konverentsi korraldab justiitsministeerium. Projekti eesmärk on tõsta noorte teadlikkust naistevastase vägivalla esinemisest Eestis. Projekt on suunatud mõlemast soost noortele, ja sellega tahetakse vältida noorte sattumist vägivallaringi, et nad ei võtaks omaks kas ohvri või vägivallatseja rolli. Projekti keskmes on teemad nagu perevägivald, seksuaalkuriteod ja vägistamine. NB! Täpsemalt on konverentsi päevakava, esinejate ja ettekannetega võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Ajakirjanikud on oodatud konverentsi kajastama. Konverentsi kantakse otse üle ka ERR uudisteportaalis ja Postimehes.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Eesti algatusega kommunismikuritegude uurimiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Luksemburgis Rumeenia ja Bulgaaria justiitsministritega, kes väljendasid tahet ühineda algatusega luua rahvusvaheline asutus kommunismikuritegude uurimiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks. 23. augustil 2015 Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kokkusaamisel tegi justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku asuda moodustama rahvusvahelist õigusasutust, mis uuriks ning võtaks vastutusele kommunistlike rezhiimide inimsusevastaste  kuritegude süüdlasi sarnaselt Nürnbergi kohtuga. Selle Eesti algatusega on ühinenud Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Ukraina  ning Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Reinsalu avaldas heameelt Bulgaaria ning Rumeenia esindajate valmisoleku üle algatusega ühineda. Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel tutvustas Reinsalu seda  ideed kõigile EL justiitsminsitritele, paludes teha igakülgset koostööd. Reinsalu rõhutas oma sõnavõtus, et kõigil ohvritel on õigus õiglusele ja selle õigluse taastamine on noorema põlvkonna eurooplaste ühine ülesanne. „Mineviku kuritegudelele hinnangu andmine on tagatiseks  ideoloogiliselt motiveeritud genotsiidi tõkestamisele tulevikus,“ ütles Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Eesti algatusega kommunismikuritegude uurimiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Luksemburgis Rumeenia ja Bulgaaria justiitsministritega, kes väljendasid tahet ühineda algatusega luua rahvusvaheline asutus kommunismikuritegude uurimiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks. 23. augustil 2015 Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kokkusaamisel tegi justiitsminister Urmas Reinsalu ettepaneku asuda moodustama rahvusvahelist õigusasutust, mis uuriks ning võtaks vastutusele kommunistlike rezhiimide inimsusevastaste  kuritegude süüdlasi sarnaselt Nürnbergi kohtuga. Selle Eesti algatusega on ühinenud Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Ukraina  ning Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Reinsalu avaldas heameelt Bulgaaria ning Rumeenia esindajate valmisoleku üle algatusega ühineda. Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel tutvustas Reinsalu seda  ideed kõigile EL justiitsminsitritele, paludes teha igakülgset koostööd. Reinsalu rõhutas oma sõnavõtus, et kõigil ohvritel on õigus õiglusele ja selle õigluse taastamine on noorema põlvkonna eurooplaste ühine ülesanne. „Mineviku kuritegudelele hinnangu andmine on tagatiseks  ideoloogiliselt motiveeritud genotsiidi tõkestamisele tulevikus,“ ütles Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tallinna vanglast põgenes kaks vahistatut

Tallinna vanglast põgenes täna öösel vahetult enne kella kolme kaks vahialust: Aleksandr Suhotski ja Eduard Mihhailov. Aleksandr Suhotski oli vahistatud seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Isikul on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Lisaks on tal paremal küljel kõhul umbes 5 cm pikkune arm. Eduard Mihhailov oli vahistatud varguse kahtluse tõttu. Ta on 24aastane, kõhna kehaehitusega, 165 cm pikk ja pruunide silmadega. Isikul on järgmised tätoveeringud: paremal jalasäärel ornamendi kujutis ja vasaku jala peal hieroglüüfid. Lisaks on tal parema põlve välisküljel põletusarm. Põgenemise hetkel olid mõlemal mehel seljas tumedad riided. Esialgsetel andmetel lõhkusid vahistatud põgenemiseks aknatrellid ning ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.   Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kinnipeetava põgenemist.  Kõigil, kes teavad nimetatud isikute asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tallinna vanglast põgenes kaks vahistatut

Tallinna vanglast põgenes täna öösel vahetult enne kella kolme kaks vahialust: Aleksandr Suhotski ja Eduard Mihhailov. Aleksandr Suhotski oli vahistatud seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Isikul on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Lisaks on tal paremal küljel kõhul umbes 5 cm pikkune arm. Eduard Mihhailov oli vahistatud varguse kahtluse tõttu. Ta on 24aastane, kõhna kehaehitusega, 165 cm pikk ja pruunide silmadega. Isikul on järgmised tätoveeringud: paremal jalasäärel ornamendi kujutis ja vasaku jala peal hieroglüüfid. Lisaks on tal parema põlve välisküljel põletusarm. Põgenemise hetkel olid mõlemal mehel seljas tumedad riided. Esialgsetel andmetel lõhkusid vahistatud põgenemiseks aknatrellid ning ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.   Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kinnipeetava põgenemist.  Kõigil, kes teavad nimetatud isikute asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: Euroopa Liit peab võtma suurema vastutuse inimsmugeldajate karistamisel

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kus justiitsministrid käsitlesid muuhulgas ka rändekriisiga seotud õiguslikke küsimusi. Arutelu keskendus eelkõige rändekriisiga kaasneva inimsalakaubanduse ning rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise küsimustele.  Ministrid tõdesid, et tuleb otsida uudseid võimalusi ja operatiivseid lahendusi inimsalakaubanduse probleemidele.  Eraldi rõhutati vajadust tõhustada koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiridel. Eurojusti roll peaks olema senisest suurem nii paremate praktikate vahetamisel kui ka koostöö korraldamisel.  "Nii Euroopa Liidul kui liikmesriikidel peaks olema inimsalakaubanduse osas senisest suurem roll ning tuleks suurendada  koostööd ja infovahetust nii liikmesriikide vahel kui ka päritolu- ja transiitriikidega. Kuna inimsalakaubandus sellises mahus on suhteliselt uus nähtus, on oluline panustada õiguskaitseasutuste ametnike koolitusse," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks saavutati nõukogul oluline läbimurre kodanike põhiõiguste kaitse valdkonnas. Ministrid kiitsid heaks nõukogu positsiooni direktiivi eelnõu osas, mis käsitleb isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas. Direktiivi eelnõu aitab tagada senisest tõhusama kaitse näiteks politseitöös ja kriminaalmenetluse raames kogutavate isikuandmete suhtes ning isikud saavad rohkem võimalusi oma andmete töötlemise kontrollimisel. Lähiajal algavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga on oluline säilitada tasakaal, mis arvestaks nii inimeste põhiõiguste kui ka õiguskaitseasutuste vajadusega andmeid töödelda avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: Euroopa Liit peab võtma suurema vastutuse inimsmugeldajate karistamisel

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kus justiitsministrid käsitlesid muuhulgas ka rändekriisiga seotud õiguslikke küsimusi. Arutelu keskendus eelkõige rändekriisiga kaasneva inimsalakaubanduse ning rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise küsimustele.  Ministrid tõdesid, et tuleb otsida uudseid võimalusi ja operatiivseid lahendusi inimsalakaubanduse probleemidele.  Eraldi rõhutati vajadust tõhustada koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiridel. Eurojusti roll peaks olema senisest suurem nii paremate praktikate vahetamisel kui ka koostöö korraldamisel.  "Nii Euroopa Liidul kui liikmesriikidel peaks olema inimsalakaubanduse osas senisest suurem roll ning tuleks suurendada  koostööd ja infovahetust nii liikmesriikide vahel kui ka päritolu- ja transiitriikidega. Kuna inimsalakaubandus sellises mahus on suhteliselt uus nähtus, on oluline panustada õiguskaitseasutuste ametnike koolitusse," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks saavutati nõukogul oluline läbimurre kodanike põhiõiguste kaitse valdkonnas. Ministrid kiitsid heaks nõukogu positsiooni direktiivi eelnõu osas, mis käsitleb isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas. Direktiivi eelnõu aitab tagada senisest tõhusama kaitse näiteks politseitöös ja kriminaalmenetluse raames kogutavate isikuandmete suhtes ning isikud saavad rohkem võimalusi oma andmete töötlemise kontrollimisel. Lähiajal algavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga on oluline säilitada tasakaal, mis arvestaks nii inimeste põhiõiguste kui ka õiguskaitseasutuste vajadusega andmeid töödelda avaliku korra ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi haldusalas koondatakse 70 inimest

Justiitsministeerium on viinud läbi kohtulike registrite organisatsiooni reformi, mille tulemusena koondatakse sellel aastal 70 ametikohta ehk 45% personalist. Teenistusse jäänud ametnike palka tõstetakse oluliselt. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on hetkel oluliselt madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, suunatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja vajalikeks arendustegevusteks. Kohtunikuabide kehtiv ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reformi osana muudeti kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondatakse 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest.  2014. aasta sügisel otsustas valitsus viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. See tähendab, et ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalus ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. Töö toimub osalt kaugtöö korras. Muudatus on seotud ka kohtulike registrite halduskorralduse reformiga, mille käigus viidi registrite pidamine alates 1.01.2015 Tartu maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste tulemusena säästetakse alates 2016. aastast majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi