Kuriteoohvrid on edaspidi paremini kaitstud

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kuriteoohvritele nende õiguste senisest oluliselt tugevama kaitse. „Oleme õigusloomes pööranud palju tähelepanu kahtlustatavate ja süüdistatavate õigustele, kuid veel olulisemal kohal on kuritegude ohvriks langenud inimeste õiguste tagamine ja nende sõbralikum kohltemine, et nad ei tunneks ennast ka riigiga suheldes halvasti. Uuringute järgi peavad kannatanud Eestis suurimaks probleemiks infopuudust ja ajakulu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Lahendused ei saa aga olla üksnes õigusloomelised ehk seadusesse kirjutatud – oluline on menetlusasutustel muuta suhtumist, et ohvri väärikas kohtlemine oleks iseenesestmõistetav,“ rõhutas Reinsalu. Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Menetleja peaks edaspidi iga kannatanu puhul individuaalselt hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks plaanitakse menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale. „Ohvriabisüsteemi võimalusi tuleks kannatanute abistamiseks senisest märksa rohkem kasutada. Ohvriabiteenustele suunamise praktika on kõikuv nii piirkonniti kui kuriteoliikide lõikes. Meie tahe on seda ühtlustada,“ lisas minister. Kohustuslikuks muutub see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi. Samuti saab ohver õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru. Kannatanu saab õiguse taotleda, et teda teavitataks kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuotsusest ka siis, kui tema ilmumine kohtuistungile kohustuslik ei ole. „Mitmes menetlusliigis on ka juba täna sellised kohustused olemas, kuid nüüd muutub see kohustus universaalseks,“ selgitas justiitsminister.  Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul õigus võtta menetlustoimingule toetuseks kaasa lähedane isik. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama. Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Kuriteoohvrid on edaspidi paremini kaitstud

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kuriteoohvritele nende õiguste senisest oluliselt tugevama kaitse. „Oleme õigusloomes pööranud palju tähelepanu kahtlustatavate ja süüdistatavate õigustele, kuid veel olulisemal kohal on kuritegude ohvriks langenud inimeste õiguste tagamine ja nende sõbralikum kohltemine, et nad ei tunneks ennast ka riigiga suheldes halvasti. Uuringute järgi peavad kannatanud Eestis suurimaks probleemiks infopuudust ja ajakulu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Lahendused ei saa aga olla üksnes õigusloomelised ehk seadusesse kirjutatud – oluline on menetlusasutustel muuta suhtumist, et ohvri väärikas kohtlemine oleks iseenesestmõistetav,“ rõhutas Reinsalu. Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Menetleja peaks edaspidi iga kannatanu puhul individuaalselt hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks plaanitakse menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale. „Ohvriabisüsteemi võimalusi tuleks kannatanute abistamiseks senisest märksa rohkem kasutada. Ohvriabiteenustele suunamise praktika on kõikuv nii piirkonniti kui kuriteoliikide lõikes. Meie tahe on seda ühtlustada,“ lisas minister. Kohustuslikuks muutub see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi. Samuti saab ohver õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru. Kannatanu saab õiguse taotleda, et teda teavitataks kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuotsusest ka siis, kui tema ilmumine kohtuistungile kohustuslik ei ole. „Mitmes menetlusliigis on ka juba täna sellised kohustused olemas, kuid nüüd muutub see kohustus universaalseks,“ selgitas justiitsminister.  Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul õigus võtta menetlustoimingule toetuseks kaasa lähedane isik. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama. Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Konkurentsiamet on homsest justiitsministeeriumi valitsemisalas

Alates 1. septembrist liigub konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi omasse. Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna konkurentsiametit seoses justiitsministeeriumi homsest rakenduva  uue vastutusega konkurentsijärelevalve poliitika kujundamisel. „Tugev majanduskeskkond eeldab õiglast konkurentsi, mistõttu on konkurentsiametil selles küsimuses täita keskne roll. Kavatsen seista selle eest, et konkurentsiamet suudaks tugevalt kaitsta vaba turu põhimõtteid.  Õhus on lähiajal palju konkurentsipoliitilisi valikuid alates tervishoiupoliitikast ja jäätmemajandusest kuni pensionifondide korralduseni. Meil on ülemäära palju sisse ehitatud reegleid, mis pidurdavad vaba turgu ja need tuleb tervikuna üle vaadata. Oluline on turu avamine seal, kus see vähegi võimalik on,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on õiglased konkurentsireeglid ka julgeolekuküsimus. „EL konkurentsidirektoraadis on üleval Gazpromi konkurentsireeglite rikkumise menetlus. Gazprom piirab teatavasti siduvate lepingutega EL õiguse vastaselt oma gaasi edasimüüki, sealhulgas Eestis. Euroopa gaasituru õiglased reeglid on tarbijate huvides. Lubamatu on olukord,  mille tulemusel on Eesti gaasi hind palju kõrgem Lääne-Euroopa hinnatasemest,“ rääkis Reinsalu.           Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi konkurentsi puudutavates küsimustes mitmes majandusvaldkonnas: 1) konkurents 2) energeetika (elekter, maagaas, kaugküte) 3) postside 4) raudtee 5) ühisveevärk ja -kanalisatsioon; 6) lennundustegevus   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Konkurentsiamet on homsest justiitsministeeriumi valitsemisalas

Alates 1. septembrist liigub konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi omasse. Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna konkurentsiametit seoses justiitsministeeriumi homsest rakenduva  uue vastutusega konkurentsijärelevalve poliitika kujundamisel. „Tugev majanduskeskkond eeldab õiglast konkurentsi, mistõttu on konkurentsiametil selles küsimuses täita keskne roll. Kavatsen seista selle eest, et konkurentsiamet suudaks tugevalt kaitsta vaba turu põhimõtteid.  Õhus on lähiajal palju konkurentsipoliitilisi valikuid alates tervishoiupoliitikast ja jäätmemajandusest kuni pensionifondide korralduseni. Meil on ülemäära palju sisse ehitatud reegleid, mis pidurdavad vaba turgu ja need tuleb tervikuna üle vaadata. Oluline on turu avamine seal, kus see vähegi võimalik on,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on õiglased konkurentsireeglid ka julgeolekuküsimus. „EL konkurentsidirektoraadis on üleval Gazpromi konkurentsireeglite rikkumise menetlus. Gazprom piirab teatavasti siduvate lepingutega EL õiguse vastaselt oma gaasi edasimüüki, sealhulgas Eestis. Euroopa gaasituru õiglased reeglid on tarbijate huvides. Lubamatu on olukord,  mille tulemusel on Eesti gaasi hind palju kõrgem Lääne-Euroopa hinnatasemest,“ rääkis Reinsalu.           Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi konkurentsi puudutavates küsimustes mitmes majandusvaldkonnas: 1) konkurents 2) energeetika (elekter, maagaas, kaugküte) 3) postside 4) raudtee 5) ühisveevärk ja -kanalisatsioon; 6) lennundustegevus   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas Eesti konkurentsivõimelisema ärikeskkonna juhtrühma

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul vajame majanduse käimatõmbamiseks seda, et riik annaks ettevõtjatele märku: ettevõtlikkus ja loovus on teretulnud. Et meie konkurentsivõime regioonis kasvaks kiiremini, tuleb üle vaadata reeglid ja piirangud. „Oluliste tegevustega on juba alustatud. Näiteks maksejõuetusõiguse kodifitseerimise projekti eesmärk on teiste riikide kogemusi ära kasutades ajakohastada Eesti maksejõuetusõigust, mis omakorda parandab tublisti Eesti ettevõtluskeskkonda. Alates septembrist on justiitsministeeriumi vastutusvaldkonnas ka konkurentsiõigus, mistõttu kuulub sellegi valdkonna edendamine prioriteetide hulka. Ka õigusloome mahu vähendamise kava üks eesmärke on leevendada ettevõtjate halduskoormust ja luua sel moel parem keskkond,“ rõhutas Reinsalu. „Kokku kutsutud juhtrühma töö eesmärk on välja selgitada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad ning teha õigusalaseid ettepanekuid, kuidas saaks riik soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu,“ lisas minister. Ärikeskkonna edendamise juhtrühm hakkab tegutsema regulaarselt ja esimesena vaadatakse üle eelmise valitsuse heaks kiidetud tegevusprogrammi „Ettevõtja õigus 2“. Selles pandi tolle hetke teadmistele tuginedes paika tegevused, mis võiks ettevõtluskeskkonda parandada ja äritegemist soodustada. Juhtrühma esimene ülesanne on koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise aruanne. Juhtrühma kuuluvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Hanno Tomberg, tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, teenusmajanduse kojast vandeadvokaat Valter Võhma, advokatuuri äriõiguse komisjoni esimees Karin Madisson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna juht Piret Treiberg, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, makspoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ning riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane, kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ning pangaliidu esindajana Riho Roopõld. Juhtrühma tööd juhib justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. Lisainfo: Maria-Elisa Tuulik Pressiesindaja Justiitsministeerium Tel: 620 8114 Mob: 5855 8441 Riina Solman Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel. 620 8118 Mob: 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas Eesti konkurentsivõimelisema ärikeskkonna juhtrühma

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul vajame majanduse käimatõmbamiseks seda, et riik annaks ettevõtjatele märku: ettevõtlikkus ja loovus on teretulnud. Et meie konkurentsivõime regioonis kasvaks kiiremini, tuleb üle vaadata reeglid ja piirangud. „Oluliste tegevustega on juba alustatud. Näiteks maksejõuetusõiguse kodifitseerimise projekti eesmärk on teiste riikide kogemusi ära kasutades ajakohastada Eesti maksejõuetusõigust, mis omakorda parandab tublisti Eesti ettevõtluskeskkonda. Alates septembrist on justiitsministeeriumi vastutusvaldkonnas ka konkurentsiõigus, mistõttu kuulub sellegi valdkonna edendamine prioriteetide hulka. Ka õigusloome mahu vähendamise kava üks eesmärke on leevendada ettevõtjate halduskoormust ja luua sel moel parem keskkond,“ rõhutas Reinsalu. „Kokku kutsutud juhtrühma töö eesmärk on välja selgitada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad ning teha õigusalaseid ettepanekuid, kuidas saaks riik soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu,“ lisas minister. Ärikeskkonna edendamise juhtrühm hakkab tegutsema regulaarselt ja esimesena vaadatakse üle eelmise valitsuse heaks kiidetud tegevusprogrammi „Ettevõtja õigus 2“. Selles pandi tolle hetke teadmistele tuginedes paika tegevused, mis võiks ettevõtluskeskkonda parandada ja äritegemist soodustada. Juhtrühma esimene ülesanne on koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise aruanne. Juhtrühma kuuluvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Hanno Tomberg, tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, teenusmajanduse kojast vandeadvokaat Valter Võhma, advokatuuri äriõiguse komisjoni esimees Karin Madisson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna juht Piret Treiberg, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, makspoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ning riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane, kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ning pangaliidu esindajana Riho Roopõld. Juhtrühma tööd juhib justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. Lisainfo: Maria-Elisa Tuulik Pressiesindaja Justiitsministeerium Tel: 620 8114 Mob: 5855 8441 Riina Solman Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel. 620 8118 Mob: 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täitemenetluses peab koostöö Soomega suurenema

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Soome Täitevameti peadirektor Juhani Toukolaga, et arutada võimalikku koostööd Soome piiriülese täitemenetluse tõhusamaks muutmiseks. „Kuigi Eestil on olnud Soomega tihe koostöö eelkõige elatisasjades, on nõudeid, mida Eesti bürokraatlike takistuste tõttu ei ole võimalik täita. Näiteks on Eesti kodanike maksmata trahvinõudeid Soomes üle 10 000, mida ei ole võimalik täita põhjusel, et Soome täiteametil puudub võimalus tuvastada sõiduki vastutavat kasutajat,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Reinsalu rõhutas, et piiriülese täitemenetluse süsteemi arendamist ja koostööd riikide eri ametite vahel on vajalik tõhustada ning erinevate registrite ristkasutamine täitemenetluse efektiivsemaks tagamiseks on vältimatu. Seejuures on oluline, et ka Eesti kohtutäiturid pääseksid ligi Soome rahvastikuregistri andmetele. Tugevama koostöö jaoks näeb Reinsalu vajadust sõlmida kahe riigi vahel leping, kus nimetatud küsimused lahendatud oleksid.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täitemenetluses peab koostöö Soomega suurenema

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Soome Täitevameti peadirektor Juhani Toukolaga, et arutada võimalikku koostööd Soome piiriülese täitemenetluse tõhusamaks muutmiseks. „Kuigi Eestil on olnud Soomega tihe koostöö eelkõige elatisasjades, on nõudeid, mida Eesti bürokraatlike takistuste tõttu ei ole võimalik täita. Näiteks on Eesti kodanike maksmata trahvinõudeid Soomes üle 10 000, mida ei ole võimalik täita põhjusel, et Soome täiteametil puudub võimalus tuvastada sõiduki vastutavat kasutajat,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Reinsalu rõhutas, et piiriülese täitemenetluse süsteemi arendamist ja koostööd riikide eri ametite vahel on vajalik tõhustada ning erinevate registrite ristkasutamine täitemenetluse efektiivsemaks tagamiseks on vältimatu. Seejuures on oluline, et ka Eesti kohtutäiturid pääseksid ligi Soome rahvastikuregistri andmetele. Tugevama koostöö jaoks näeb Reinsalu vajadust sõlmida kahe riigi vahel leping, kus nimetatud küsimused lahendatud oleksid.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi