Reinsalu: seaduste masstootmine tuleb lõpetada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel kohtumisel Eesti juristide liidu juhatusega, et seaduste masstootmine tuleb lõpetada. Justiitsminister kohtus täna Eesti juristide liiduga, et tutvustada oma plaane kvaliteedi tõstmiseks õigusloome valdkonnas ning saada ülevaade teemadest, mis vajaksid liidu hinnangul ministeeriumi tähelepanu. „Õigusloome on muutunud ülivohavaks, nii et tihti muudetakse seadust vaid pisiasjade tõttu. Kõike ei pea seadusesse kirjutama, mõnikord piisab ka näiteks valdkonda puudutava määruse või mõne korralduse kehtestamisest. Seetõttu paneme justiitsministeeriumis kokku dereguleerimise plaani, mille esitame valitsuse 100 päeva jooksul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selle küsimusega tegelemise vajadusele juhtis tähelepanu ka juristide liit. Samuti räägiti sellest, kuidas riigi õigusabi paremini korraldada ning et liikuda võiks suunas, kus õiguskonsultatsioonide läbiviimise õigus oleks vaid vastava pädevusega isikutel.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister rõhutas prokuratuuri üha olulisemat rolli ühiskonnas

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna prokuratuuri üldkogul peetud kõnes prokuratuuri järjest olulisemat rolli ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtimisel ning õigusriigi toimimisel. Minister tõi oma kõnes välja selle, kui oluline on asutuse kuvandi juures usaldus ning et möödunud aastal läbiviidud uuringu kohaselt usaldab prokuratuuri 69% Eesti elanikest, mis on positiivne näitaja, kuid jätab veel arenguruumi. „Prokuröri roll ei ole ainult vedada süüdistust, vaid tal on võimalus koguda ühiskonna valupunktide kohta väga palju teavet. Prokuratuur peaks olema valmis selle ekspertteadmise pinnalt ühiskondlikes protsessides kaasa lööma – näiteks internetiohutuse või laste huvide vallas. Prokuratuur peaks olema üheks Eesti ühiskonda vedavaks jõuks – olema toetav ja edendav,“ ütles Anvelt.  Lisaks eelpool väljatoodule aitab ministri sõnul usalduse hoidmisele ja suurendamisele kaasa nii kuriteoohvrite õiguste kaitsmine, neile toe pakkumine ning nende sõbralik kohtlemine menetluses kui ka see, kui avatud on prokuratuur oma otsuste ja rolli selgitamisel avalikkusele. Samuti ei tasu justiitsministri hinnangul unustada, et prokuratuuril on oma roll ka demokraatia hoidmisel ning nii sise- kui rahvusvahelise julgeoleku tagamisel. „Pean väga oluliseks, et oma pädevuse piirides tegeleks prokuratuur valvsalt erakondade rahastamise alaste üleastumistega ning menetleks selliseid kriminaalasju tõhusalt. Arusaadavalt paneb taoliste menetluste juhtimine ja süüdistuse esindamine prokuratuuri pingete ristumispunkti, kuid see, kes osaleb demokraatia tugevdamise protsessis, peab olema julge,“ rääkis Anvelt. Üha suuremad nõudmised kriminaalmenetlusele, täiendavad tööülesanded, kõrgemad menetlusstandardid, kõrged ootused prioriteetsete kuriteoliikide lahendamise ja tulemuslikkuse osas ning surve menetluse kiirusele toovad vaatamata üldise kuritegevusstatistika vähenemisele aga ministri sõnul prokuratuurile kaasa koormuse suurenemise. Seetõttu tuleb sarnaselt kohtutes toimuva tõhusama õigusemõistmise projektiga, mis on oluliselt lühendanud menetlusaegu, panustada ka prokuratuuri tugevdamisse. See eeldab omakorda lisaressursse. „Kui tahame töö kvaliteeti tõsta, siis saab seda teha sisemiste ümberkorralduste ja efektiivsuse arvelt – pean silmas siin näiteks erinevaid e-süsteeme. See tähendab, et kui tahame ressurssi juurde, siis peame näitama, et oleme valmis muutusteks ning oleme valmis leidma seda vajadusel enda süsteemist. Põhimõte on selge – kui tahame 100 000 eurot maksvat muutust, siis peame poole leidma enda seest,“ selgits Anvelt. „Oleme koostöös prokuratuuriga näinud ühe lahendusena ka tühjade prokuröri kohtade täitmist konsultantidega, mis võimaldaks prokuröril keskenduda eelkõige menetluse sisulisele juhtimisele ja õiguslikele otsustele. Konsultandid peavad peegeldama prokuratuuri vajadust spetsialiseerumise järele – me ei vaja vaid juriste, vaid ka eri valdkondade eksperte, et toetada prokuröre süüdistuste ettevalmistamisel. Seda projekti võiks ellu viia järk-järgult lähima 3 aasta jooksul ning pean oluliseks ka seda, et koostöös prokuratuuriga selle edukust jooksvalt hinnatakse,“ märkis justiitsminister. Lisaks peaks prokuratuuri eesmärkide täitmisele kaasa aitama see, et lähiaastatel on plaanis läbi viia kriminaalmenetluse seadustiku ülevaatamine ja uuendamine, prokuratuuri töökoormuse analüüs ning mitmed tööks vajalike infosüsteemide arendamised.  Ministri kõnet on täispikkuses võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister rõhutas prokuratuuri üha olulisemat rolli ühiskonnas

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna prokuratuuri üldkogul peetud kõnes prokuratuuri järjest olulisemat rolli ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtimisel ning õigusriigi toimimisel. Minister tõi oma kõnes välja selle, kui oluline on asutuse kuvandi juures usaldus ning et möödunud aastal läbiviidud uuringu kohaselt usaldab prokuratuuri 69% Eesti elanikest, mis on positiivne näitaja, kuid jätab veel arenguruumi. „Prokuröri roll ei ole ainult vedada süüdistust, vaid tal on võimalus koguda ühiskonna valupunktide kohta väga palju teavet. Prokuratuur peaks olema valmis selle ekspertteadmise pinnalt ühiskondlikes protsessides kaasa lööma – näiteks internetiohutuse või laste huvide vallas. Prokuratuur peaks olema üheks Eesti ühiskonda vedavaks jõuks – olema toetav ja edendav,“ ütles Anvelt.  Lisaks eelpool väljatoodule aitab ministri sõnul usalduse hoidmisele ja suurendamisele kaasa nii kuriteoohvrite õiguste kaitsmine, neile toe pakkumine ning nende sõbralik kohtlemine menetluses kui ka see, kui avatud on prokuratuur oma otsuste ja rolli selgitamisel avalikkusele. Samuti ei tasu justiitsministri hinnangul unustada, et prokuratuuril on oma roll ka demokraatia hoidmisel ning nii sise- kui rahvusvahelise julgeoleku tagamisel. „Pean väga oluliseks, et oma pädevuse piirides tegeleks prokuratuur valvsalt erakondade rahastamise alaste üleastumistega ning menetleks selliseid kriminaalasju tõhusalt. Arusaadavalt paneb taoliste menetluste juhtimine ja süüdistuse esindamine prokuratuuri pingete ristumispunkti, kuid see, kes osaleb demokraatia tugevdamise protsessis, peab olema julge,“ rääkis Anvelt. Üha suuremad nõudmised kriminaalmenetlusele, täiendavad tööülesanded, kõrgemad menetlusstandardid, kõrged ootused prioriteetsete kuriteoliikide lahendamise ja tulemuslikkuse osas ning surve menetluse kiirusele toovad vaatamata üldise kuritegevusstatistika vähenemisele aga ministri sõnul prokuratuurile kaasa koormuse suurenemise. Seetõttu tuleb sarnaselt kohtutes toimuva tõhusama õigusemõistmise projektiga, mis on oluliselt lühendanud menetlusaegu, panustada ka prokuratuuri tugevdamisse. See eeldab omakorda lisaressursse. „Kui tahame töö kvaliteeti tõsta, siis saab seda teha sisemiste ümberkorralduste ja efektiivsuse arvelt – pean silmas siin näiteks erinevaid e-süsteeme. See tähendab, et kui tahame ressurssi juurde, siis peame näitama, et oleme valmis muutusteks ning oleme valmis leidma seda vajadusel enda süsteemist. Põhimõte on selge – kui tahame 100 000 eurot maksvat muutust, siis peame poole leidma enda seest,“ selgits Anvelt. „Oleme koostöös prokuratuuriga näinud ühe lahendusena ka tühjade prokuröri kohtade täitmist konsultantidega, mis võimaldaks prokuröril keskenduda eelkõige menetluse sisulisele juhtimisele ja õiguslikele otsustele. Konsultandid peavad peegeldama prokuratuuri vajadust spetsialiseerumise järele – me ei vaja vaid juriste, vaid ka eri valdkondade eksperte, et toetada prokuröre süüdistuste ettevalmistamisel. Seda projekti võiks ellu viia järk-järgult lähima 3 aasta jooksul ning pean oluliseks ka seda, et koostöös prokuratuuriga selle edukust jooksvalt hinnatakse,“ märkis justiitsminister. Lisaks peaks prokuratuuri eesmärkide täitmisele kaasa aitama see, et lähiaastatel on plaanis läbi viia kriminaalmenetluse seadustiku ülevaatamine ja uuendamine, prokuratuuri töökoormuse analüüs ning mitmed tööks vajalike infosüsteemide arendamised.  Ministri kõnet on täispikkuses võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kuidas saaks ja võiks kohalik omavalitsus olla noortemeelne?

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe avas täna linnade ja valdade päevadel arutelu, kuidas saaks ja võiks kohalik omavalitsus olla noortemeelne. „Noored alles õpivad, kuidas ühiskond toimib ja milline on nende roll selles. Omavalitsuste ülesanne on selles noortele toeks olla ja kaasata neid aruteludesse,“ rääkis Lepajõe. „Loodetavasti omavalitsuste soov noorte häält kuulda võtta üha suureneb – noored on  tulevased maksumaksjad ja otsustajad nii linnas, maal kui kogu riigis, kus noorte osakaal rahvastikus üha väheneb. Oluline on suurendada vastastikust usaldust, vaid nii jõuame olukorrani, kus igaühe arvamus on oluline ja kuulda võetud.“ Selle tõdemuseni on jõudnud ka 62 riigikogulast, kes hääletasid tänavu 11. veebruaril põhiseaduse muutmise poolt, eesmärgiga langetada kohalike omavalitsuste valimisel valimisiga 18-lt eluaastalt 16-le. Valimisea langetamine mõjutaks ligikaudu 24 tuhandet noort ja nende õigust osaleda neile kõige lähemate ehk kohalikku elu puudutavate teemade arutamisel ja otsustamisel. „Diskussioon valimisea langetamise üle kindlasti veel jätkub, samas võib riigikogu veebruarikuist otsust näha olulise etapina noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvu ja sellega kaasneva suurema vastutuse võtmise teel,“ lisas Lepajõe. Noortevolikogud moodustavad tugeva võrgustiku Praegu saavad noored kohaliku elu kujundamisel kaasa rääkida peamiselt noortevolikogude kaudu. Noorsootöö seadusega on paika pandud, et noortevolikogude eesmärgiks on „arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest“. Eestis tegutseb hetkel 65 noortevolikogu, lisaks 15 maakondlikku noortekogu. Need kogud moodustavad Eesti Noorteühenduste Liidu koordineerimisel tugeva võrgustiku, mille mõju nii selles osalevate noortele kui ka kohalikule elule on raske üle hinnata. Noorsootöö korraldamine kuulub kohalike omavalitsuste ülesanne hulka. Omavalitsused toetavad lisaks noortevolikogudele ka avatud noortekeskusi, noorteühinguid ja -projekte, huvikoole ja huvitegevust. Avatud noortekeskusi on üle Eesti ligikaudu 240, huvikoole ligi 600. Seaduses määratletakse, et noored on 7-26-aastased. Selles vanusevahemikus elanikke on Eestis ligikaudu 290 tuhat. *** Linnade ja valdade päevad toimuvad Tallinnas Viru Sokos hotellis 25.-26. märtsil. Programm   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Euroopa ministrite kohtumise keskmes on noorte kodanikuharidus

Täna, 17. märtsil toimub Pariisis Euroopa Liidu haridus- ja noorsooministrite mitteametlik kohtumine, Eesti esindab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm. Riikide esindajad allkirjastavad deklaratsiooni, mille kohaselt tuleb Euroopa Liidus hariduse vahendusel kinnistada noortesse kodanikutunnet ja demokraatliku ühiskonna põhiväärtusi. “Õpilaste väärtushinnanguid ja suhtumist ei mõjuta ainult raamatutarkus, vaid ka õpetajate ja koolijuhtide tegevus, koolis valitsev õhkkond ja omavahelised suhted,” märkis Holm. “Seega ei piisa sellest, kui seame eesmärgiks ainult soojad ja mugavad koolimajad ning kaasaegse õpetajakoolituse ja õppematerjalid. Peame soodustama ka koostöö ja demokraatia edendamist koolides üldisemalt.” Deklaratsiooni allkirjastamise ajendiks on hiljutised terrorirünnakud Prantsusmaal ja Taanis. Dekraratsiooniga kinnitavad riigid vajadust õpetada juba varasest east alates lastele ja noortele põhiväärtusi – austada inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust ja seadusi. Seda kõike saab ja tuleb teha haridussüsteemi kaudu. Kooliharidus ei tähenda ainult teadmisi ja oskusi, kool peab koostöös koduga kasvatama noortest aktiivsed, vastutustundlikud ja avarapilgulised ühiskonnaliikmed. Haridussüsteem peab tasandama sotsiaalmajanduslikku ebavõrdust, PISA testi tulemustele tuginedes on Eesti sellega hästi hakkama saanud. Vähendada tuleb varajast koolist väljalangevust ning pakkuda lastele ja noortele teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil olla ühiskonnas edukad. Noori tuleb õpetada kriitliselt mõtlema, sealhulgas interneti ja sotsiaalmeedia kontekstis – et nad suudaksid mõista reaalsust, eristada fakte hinnangutest, tunneksid ära propaganda ega läheks kaasa vaenu õhutavate ideoloogiatega. Kõik need on ka Eestile väga olulised teemad ja nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik koostöö hariduse valdkonna erinevate osapoolte vahel. Samuti on vajalik koostöö EL tasemel, alustades kogemuste ja heade praktikate jagamisest. Eesti hea näitena toob kantsler Janar Holm esile nii maakondlikul kui kohalikul tasandil tegutsevad noortekogud. Kogud valitakse demokraatlike põhimõtete alusel ja need kaitsevad noorte seisukohti kohalikes omavalitsustes, osaledes noorte tegemisi puudutavate otsuste langetamisel. Koolide õpilasesindused on hea näide demokraatiast koolides. Esindustel on õigus korraldada mitmeid õpilaselu puudutavaid küsimusi ja need õigused on kirjas ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Patendiameti uueks peadirektoriks saab Margus Viher

Justiitsminister nimetas patendiameti uueks peadirektoriks seni peadirektori asetäitjana töötanud ja avalikul konkursil välja valitud Margus Viheri. „Margus Viheril on juba pikaajaline töö- ja juhtimiskogemus patendiametis, mistõttu on tal väga hea ettekujutus ameti toimimisest ja valdkonna eesseisvatest arengutest. Seega oli ta kõige sobivam kandidaat peadirektori ametikohale,“  ütles justiitsminister Andres Anvelt. Viher asus patendiametisse tööle 2000. aastal infoosakonna juhatajana. Alates 2005. aastast on ta töötanud peadirektori asetäitjana. Aastatel 1998-1999 töötas ta Eesti rahvusraamatukogu väliskirjanduse osakonna juhataja asetäitjana ning 1995-1998 juhtis ta rahvusraamatukogu välisvahetuse osakonna ametlike väljaannete ja rahvusvaheliste organisatsioonide sektorit. 1996. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli infoteaduste erialal. Patendiameti senine peadirektor Matti Päts läheb 1. aprillil pensionile. Patendiameti peadirektori valib kandidaatide hulgast välja avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon, kes esitab kandidaadi kinnitamiseks justiitsministrile. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Patendiameti uueks peadirektoriks saab Margus Viher

Justiitsminister nimetas patendiameti uueks peadirektoriks seni peadirektori asetäitjana töötanud ja avalikul konkursil välja valitud Margus Viheri. „Margus Viheril on juba pikaajaline töö- ja juhtimiskogemus patendiametis, mistõttu on tal väga hea ettekujutus ameti toimimisest ja valdkonna eesseisvatest arengutest. Seega oli ta kõige sobivam kandidaat peadirektori ametikohale,“  ütles justiitsminister Andres Anvelt. Viher asus patendiametisse tööle 2000. aastal infoosakonna juhatajana. Alates 2005. aastast on ta töötanud peadirektori asetäitjana. Aastatel 1998-1999 töötas ta Eesti rahvusraamatukogu väliskirjanduse osakonna juhataja asetäitjana ning 1995-1998 juhtis ta rahvusraamatukogu välisvahetuse osakonna ametlike väljaannete ja rahvusvaheliste organisatsioonide sektorit. 1996. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli infoteaduste erialal. Patendiameti senine peadirektor Matti Päts läheb 1. aprillil pensionile. Patendiameti peadirektori valib kandidaatide hulgast välja avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon, kes esitab kandidaadi kinnitamiseks justiitsministrile. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Riik toetab kõrgharidusõpet tänavu 150 miljoni euroga

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski allkirjastab kuue avalik-õigusliku ülikooli tulemuslepingud, sel aastal eraldatakse ülikoolidele kõrgharidusõppe läbiviimiseks 125 miljonit eurot. Koos rakenduskõrgkoolidele eraldatava tegevustoetusega ulatub kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine tänavu 150 miljoni euroni.  Kõrgharidusõppe riigieelarveline rahastamine on järjest suurenenud. Möödunud aastal oli tegevustoetuste kogumaht 134 miljonit ja 2013. aastal 118 miljonit eurot. „Ülikoolidega sõlmitavate tänavuste tulemuslepingute kolm peamist märksõna on: bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtuks avatud õppekohtade arvu säilitamine eelmise aastaga samal tasemel, IKT-pädevuste arendamine ja õpetajakoolituse fookuses hoidmine,“ ütles minister Ossinovski.  Kui eelmisel aastal vähendati bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtu kohti, siis tänavu on eesmärgiks mulluse arvu säilitamine. Tudengikandidaatide võimalused kõrgharidusõppesse asuda ei vähene. Demograafilise languse tõttu väheneb õppurite arv jätkuvalt ja seetõttu on oluline jälgida, et vastuvõtt ei paisuks kunstlikult suureks, vaid tagatakse õppe kvaliteet. Tähelepanu all õpetajakoolitus ja IKT-pädevused Sarnaselt eelmisele aastale on tulemuslepingutes tähelepanu all õpetajakoolitus. Õpetajakoolitus peaks olema üliõpilase esimene, mitte teine või kolmas erialavalik. Oluline on panustada ka venekeelsete õpetajate koolitusse ja ümberõppesse. Näiteks võib tuua välja kutseõpetaja õppekava koostamise Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös, kus Tallinna Ülikool avab 2015/2016. õppeaastal vastuvõtu. Uue õppekava üheks suunaks on tehnikaõpetajate koolitamine. Samuti töötavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia koos välja kunstiõpetaja õppekava, kuhu on planeeritud üliõpilasi vastu võtta alates 2016/2017. õppeaastast.                                                                     Kolmas oluline märksõna on IKT-pädevuste arendamine. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostatud aastateks 2014-2016 tegevusplaani, mille fookuses on IKT-õppe tugevdamine ja spetsiifiliste IT-pädevuste õpetamine. Tartu Ülikool avab IKT-pädevuste arendamiseks arvutiteaduste rakenduskõrgharidusõppe õppekava Narva Kolledžis ja võtab 2015/2016. õppeaastal vastu vähemalt 25 üliõpilast. Taustainfo Üleminek tegevustoetuste süsteemile toimus 2013. aastal. Siis loobuti riikliku koolitustellimuse mõistest ning selle aluseks olnud keerukast koefitsientide ja baasmaksumuste mehhanismist. Kõrgkoolidele eraldatakse õppe läbiviimiseks riigieelarvelist tegevustoetust. Õppeasutused saavad ise otsustada, kui palju õppekohti erinevates valdkondades luuakse. Tegevustoetuse maksmise aluseks on halduslepingud, mille ministeerium sõlmis ülikoolidega 2013. aastal. Kui halduslepingus seatakse kolmeks aastaks ülikoolidele konkreetsed arenduseesmärgid, siis igal aastal lepingu lisana sõlmitavas tulemuslepingus lepitakse riigi ja ülikooli vahel kokku konkreetseks kalendriaastaks seatavad eesmärgid, riigieelarvest rahastatava tegevustoetuse maht ning rahastamise tingimused. Tulemuslepingute eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi tõstmine, ebamõistliku dubleerimise vähendamine ning ülikoolidevahelise koostöö soodustamine.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi