Justiitsministeerium asub kaasajastama saneerimisseadust

Justiitsministeerium soovib parandada 2008. aastal jõustunud saneerimisseadust, et seadus vastaks senisest rohkem praktilistele vajadustele ning saneerimisprotsess oleks lihtsam ja tulemuslikum.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul tõi kevadel valminud analüüs välja mitmed seaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohad, mis on takistanud saneerimismenetluste edukat läbiviimist. „Analüüsist selgus, et kehtiv seadus vajab muutmist, et saneerimine oleks kiirem ja sujuvam. Soovime võimalikud murekohad huvigruppide ja valdkonna ekspertidega läbi arutada, et need saaksid parandatud ning saneerimisprotsess oleks ettevõtjatele tõhus vahend ettevõtte ümberstruktureerimisel, muutes sedasi tugevamaks kogu Eesti ettevõtluskeskkonda,“ lausus justiitsminister. Saneerimisemenetluse praktilist poolt vaadates tõi Pevkur arutelu vajava seigana välja, et täna puuduvad näiteks eelisõigused võlausaldajatele, kes on andnud saneerimislaenu makseraskustes ja saneerimisel olevale ettevõtjale ning see ei võimalda tegelikkuses piisavalt aidata probleemset ettevõtet uuesti jalule saamisel, vaid süvendab pigem makseraskustesse sattunud ettevõtja likviidsuskriisi. „Teiseks kitsaskohaks kehtivas regulatsioonis on see, et saneerimise ajaks ei peatu tehingute tagasivõitmise tähtajad, mistõttu on oht, et saneerimismenetluse ajal ettevõtja poolt võõrandatud vara ja tehtud tehinguid ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses enam tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad on pankroti väljakuulutamise ajaks juba möödunud,“ sõnas minister. „Kolmas küsimus, millele samuti ootame praktikute arvamusi on seotud saneeritava ettevõtjaga seotud isikute, täpsemalt öeldes nende lähikondsete nõuetega, mida käsitletakse praegu saneerimismenetluses võrdsena teiste tavavõlausaldajate nõuetega. Sellise isiku poolt antud laenu peaks pigem vaatama kui äriühingusse suunatud kapitali sissemakset, mitte võlanõuet. Selline mitteeristav kohtlemine võib jätta vajaliku kaitseta võlausaldajad, kes ei ole ettevõtjaga seotud isikud,“ tõi minister kolmanda näite. Lisaks tuleks üle vaadata kohtule saneerimiskava esitamise tähtajad ja arutleda, kas anda võimalus saneerimismenetluse käigus saneerimiskava muuta. Samuti võiks lubada suuremat paindlikkust saneerimismenetluse algatamise eeldustes. Seaduse läbivaatamise eesmärk on arutleda kogunenud praktika toel kitsaskohtade üle. Samuti soovitakse suurendada õiguskindlust ja -selgust, kuna eesmärk on vähendada seaduse mitmetitõlgendatavust ning ühtlustada kohtupraktikat. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Vandetõlgi amet muutub vabakutseks

Täna kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelnõu, millega antakse vandetõlgi ametile senisest selgem õiguslik raam, muudetakse vandetõlgi tasustamise ja dokumentide kinnitamise põhimõtteid.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on vandetõlkide amet muutunud aastatega järjest olulisemaks ning nüüd on aeg kaasajastada ja tuua suurem selgus ka selle ametiga seotud seaduses. „Näiteks muudab eelnõu vandetõlgi ameti kohtutäituri, notari või advokaadiga sarnaseks vabakutseks. Seni tegutsevad nad avalik-õigusliku ameti kandjatena. Samuti muudab eelnõu vandetõlkide tasu ja vastutuse põhimõtteid ehk näiteks senine kindel tasu tõlke õigsuse kinnitamise eest asendatakse kokkuleppelise tasuga. Kuna tasu hakatakse maksma teenuse eest, siis saab vandetõlk edaspidi valida teenuse osutamiseks sobivaima tegutsemisvormi, sarnaselt teiste ettevõtjatega,“ lausus Pevkur. „Täiendavalt uuendatakse näiteks ka tõlgete kinnitamise ja dokumentide vormistamise süsteemi, kus kehtiva seaduse järgi peavad vandetõlgid ka iseenda tõlke õigsust kinnitama. Eelnõu kohaselt see nõue kaotatakse ja enda tehtud tõlkega tagab vandetõlk ka tõlke õigsuse. Vormistuslikult asendatakse mõiste „vandetõlgi kinnitatud tõlge“ mõistega „vandetõlgi tõlge“ ütles justiitsminister. Kui täna saavad ka notarid kinnitada dokumendi tõlget, siis eelnõu kohaselt hakkavad ametlikku  tõlke kinnitust või üldse tõlkimist nõudvaid dokumente tõlkima üksnes vandetõlgid. Täna on pakutakse vandetõlgi teenust Eestis 30 vandetõlgi poolt, kellest esimesed nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal. Vandetõlgid teevad aasta jooksul kokku ligikaudu 10 000 tõlke õigsuse kinnitamistoimingut. Lisaks on 1. jaanuarist 2011.aastast vandetõlkidele antud vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde. Eesmärgiks on võetud 2015. aastaks ajakohastada tõlked kõigil ligikaudu 400 Eestis kehtival seadusel. Eelnõu jõustub seadusena 1. jaanuaril 2014. Infot vandetõlkide kohta ja nende kontaktandmed leiab justiitsministeeriumi kodulehelt: http://www.just.ee/34278. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Eesti nõustab Läti Vabariiki esimese kaasaegse vangla rajamisel

Täna allkirjastasid justiitsminister Hanno Pevkur ja Läti Vabariigi justiitsminister Jànis Bordàns ministeeriumite koostöömemorandumi, millega alustatakse koostööd Lätis asuva kaasaegse Olaine vangla ehitamiseks.„Täna allkirjastatud memorandum on alus mõlemaid pooli arendavale koostööle ja tihedamale suhtlemisele meie Läti kolleegidega. Algav koostöö kaasaegse suurvangla projektiga  on tunnustus nii Eesti vanglasüsteemile, kui ka Eesti uut tüüpi vanglate projekteerijatele. Saame aidata Läti kolleege enda kogemuste põhjalt. Samas usun, et ka meile on kogemuste jagamine ning sisukas koostöö naaberriigi kolleegidega kasulik, kuna Tallinna vangla ootab valmimist,“ lausus minister Pevkur allkirjastamisel. Läti Vabariigi justiitsminister Jànis Bordàns rõhutas, et koostöömemorandumi allkirjastamine tõendab Eesti ja Läti justiitsministrite vahelist jätkuvat koostööd vanglasüsteemi arendamisel. „Nimetatud koostöö on Lätile märkimisväärse tähtsusega ja võimaldab Eesti kogemustest õppida, et arendada moderne vanglate infrastruktuur, millega suurendada ühiskonna turvalisust ja samal ajal tagada kinnipeetavate põhiõigused,“ märkis minister Bordàns allkirjastamisel. Eesti justiitsministeerium koostöös Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga abistab lõunanaabreid nende vanglaprojekti elluviimisel. Peamine Eesti poolne tugi seisneb projekteerimistööde projektijuhtimise korraldamises. Parima praktika jagamiseks kaasab Riigi Kinnisvara AS nõuandvatesse töögruppidesse Eesti ametiasutused ja isikud, kellega varasemalt on sarnaseid projekte (Tartu ja Viru vangla) teostatud. Ühtegi varasemalt valminud projekti koostöö raames siiski üle ei võeta. Eeskuju Olaine vangla ehitamiseks võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel nii kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi, kui ka riiklikke õigusakte. Kesk-Lätis asuv Olaine suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis. Vangla ehitatakse 1200 kinnipeetava mahutamiseks ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd 400 vanglaametnikku. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Justiitsministeerium avaldas kodulehel Eesti kohtumenetluste kestvuse võrdluse teiste Euroopa Liidu riikidega

Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu kohtusüsteemide tulemustabelite raportis (Justice Scoreboard) öeldakse Eesti kohtusüsteemi hinnates, et see toimib hästi ning selle parendamiseks erilisi soovitusi ei tehta. 2008. ja 2010. aasta võrdluses on Eesti kohtumenetluste pikkused Euroopa Liidu keskmistest lühemad.Justiitsminister Hanno Pevkur ütles raportile viidates, et näiteks Eesti keskmine menetlusaeg I astme kohtutes hagimenetlusega tsiviilasjade lahendamisel oli 2010. aastal 215 päeva, Euroopa Liidus oli aga keskmise menetluse pikkuseks 284 päeva. “Samas näiteks Soomes oli samal aastal sama menetluse keskmiseks pikkuseks 259 ja Lätis 330  päeva. Haldusasjade lahendamine Eestis kestis samal aastal 146 päeva ning Euroopa Liidu keskmine menetluse pikkus ulatus 514 päevani. Kasvanud on ka Eesti kohtute jõudlus, kui 2008-2010 lahendati Eestis keskmiselt 98.99% sissetulevatest tsiviilasjadest, siis 2012. aastal ulatus see protsent juba 108%, ehk kohtud lahendasid rohkem asju, kui kohtutesse laekus, mis omakorda näitab kohtumenetluse kiiremaks muutumist," lausus Pevkur. „Ka haldusasjade jõudlus oli 2010. aastal Euroopa riikide keskmisel tasemel ning viimaste siseriiklike andmete alusel oli 2012. aastal Eesti kohtute jõudlus haldusasjades koguni 105% ehk lahendati 5% rohkem haldusasju, kui samal perioodil kohtutele laekus. Avaldatud raportis tuuakse Eesti tugevusena välja näiteks maksekäsu kiirmenetluse süsteem, mis on andnud märgatava panuse kohtumenetluste keskmiste tähtaegade lühenemisele,“ sõnas justiitsminister. Euroopa Inimõiguste Kohtu üldistest statistilistest andmeid vaadates selgub, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis tuvastatud oluliselt vähem mõistliku menetlusaja nõude rikkumisi. Näiteks, kui 2012.aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus kokku 227 sisulist otsust Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 sätestatud mõistliku menetlusaja nõude kohta, siis samal aastal ei leidnud EIK Eesti osas ühtegi rikkumist. 2012. aastal lühenesid  aasta varasemaga võrreldes Eestis menetlusajad enamustes kohtumenetluse liikides. Kõigi, nii lõppenud, kui ka järjekorras ootel olevate kohtumenetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4%, väärteomenetlusasjad 34,1% ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4% võrra. Menetlustähtaegade lühenemise taga on nii kohtute sisesed töö ümberkorraldused kui jõustunud seadusemuudatused. Kohtumenetluse pikkuste võrdluse kohta leiab täpsema info aadressilt http://www.kohus.ee/58544 . Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Pevkur: elektroonilist valvet võiks kasutada lähenemiskeelu paremaks tagamiseks

Justiitsministeeriumi koostatud elektroonilise valve kohaldamise analüüsist selgub, et elektrooniline valve on Eestis edukalt käivitanud ning täidab tulemuslikult sellele seatud eesmärke. Samuti leitakse analüüsis, et kasutusvõimalused võiksid veelgi enam kasvada.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on 2007. aastal vangistuse asendamiseks loodud elektroonilist valvet praeguseks määratud enam kui tuhandele inimesele ning viimasel kahel aastal on pidevalt elektroonilise valve all olnud 80–100 inimest. „Arvestades senist elektroonilise valve edukust, leian, et Eestis võiks elektroonilise valve kasutust suurendada. Kui tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral määratakse elektroonilise valve alla ligikaudu 33% vabanenutest, siis vahistatute puhul kasutatakse elektroonilist valvet kõigest 5% ulatuses. Lisaks võiks hakata elektroonilist valvet kasutama näiteks lähenemiskeelu paremaks tagamiseks, eesmärgiga kaitsta kuritegude ohvreid,“ lausus justiitsminister. 2012. aastal määrati elektroonilise valve alla 185 inimest, kellest 32 puhul kasutati seda vahistamise asemel. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saab näiteks teise astme kuriteo puhul elektroonilise valve alla vabaneda siis, kui karistusest on kantud vähemalt üks kolmandik ning esimese astme kuritegu puhul, kui on kantud vähemalt pool määratud karistusest. Elektroonilise valve pikkus ulatub keskmiselt viie ja poole kuuni ning see on kogu määratud katseajast ligikaudu kolmandik. Peaaegu kõikidele elektroonilise valve alla määratud isikutele on pandud kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale määratud ajaks töökoht. Analüüsi kohaselt rikkus seatud nõudeid ligikaudu 2% elektroonilise valve alla määratud inimestest ning põhiline rikkumine puudutas alkoholi ja narkootikumide tarbimise keeldu. Kõige sagedamini on elektroonilise valve alla suunatud inimesi olnud vanuses 20–29 aastat ning kuriteoliikidest domineerivad varavastaseid kuriteod, mida on toime pannud 40% elektroonilise valve alla määratud isikutest. Elektroonilise valve alla määratud inimeste retsidiivsus on teistel alustel vanglast vabanenutega võrreldes kõige madalam. Analüüs on kättesaadav siin: http://www.just.ee/vangid. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Korruptsiooni eest karistamine täpsustub

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis reguleerivad täpsemalt salakaubaveo ja ametialaste kuritegude karistusi.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on ametialaste kuritegude eest karistamise täpsustamine oluline samm korruptsioonivastases võitluses. „Vastuvõetud seaduse kohaselt saab arvestada raskendava asjaoluna nii pistise, kui ka altkäemaksu võtmise korduvust, sõltumata sellest, kumb tegu varem toime oli pandud. Senise seaduse kohaselt oli võimalik raskendava asjaoluna arvestada vaid pistise võtmist või andmist kui varasem tegu on samuti olnud pistise võtmine või andmine ning altkäemaksu puhul samuti vaid altkäemaksu. Muudatused võimaldavad ametialaste kuritegude regulatsiooni korrastada ja täpsustada vastutust korduvate tegude eest pistise ja altkäemaksu korral,“ lausus minister Pevkur. "Teise olulise muudatuste kohaselt on võimalik edaspidi karistada Eesti kodaniku, ametiisiku või juriidilise isiku poolt välismaal toime pandud korruptsioonikuritegude eest Eesti karistusõiguse järgi ka siis, kui tegu ei ole karistatav selles riigis, kus ta toime pandi. Need muudatused on tehtud seoses GRECO poolt Eestile antud soovitustega, muuta laiemaks ka välismaal toime pandud kuritegude karistamise võimalused,“ täpsustas minister. Maksualaste kuritegude puhul täpsustavad muudatused salakaubaveo koosseisu tingimusi, mille kohaselt on tulevikus karistuse karmusel määravaks eelkõige salakauba kogus ja väärtus. Vastuvõetud muudatustega loetakse karistatavaks ka sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärgiks on rahapesukuriteo sõlmimine. Selle sätte seadusesse lisamiseks konsulteeriti Euroopa Nõukogu  rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomiteega (Moneyval). Mitmete ametikuritegusid puudutavate sätete muutmine on vajalik, et kindlustada rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest Eestile tulenevate kohustuste täitmine. Vastuvõetud muudatused jõustuvad 15. juulil 2013. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Justiitsministeerium saatis uued planeerimise ja ehitamise reeglid kooskõlastamisele

Täna saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendamise seaduse eelnõu, millega muudetakse planeerimise ja ehitamisega seonduvat senisest kiiremaks, lihtsamaks ja selgemaks.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on tänane ehitus- ja planeerimisõigus jäänud ajale jalgu ning vajab täpsustamist ning kaasajastamist. „Kehtiv õigus on kohati liiga üldsõnaline, mistõttu on inimestele tihti arusaamatu, millised on ehitise planeerimisega seotud nõuded, miks ei lubata ehitada, kaua võib üks või teine menetlus kesta, millisel põhjusel on otsus negatiivne jne. Olulisemate muudatustena suurendamegi näiteks lubade menetlemise selgust ja läbipaistvust. Lihtsustame ehitamisega alustamist ning sellele eelnevaid protseduure ning vähendame kaasnevat bürokraatiat ja ajakulu,“ lausus Pevkur. „Näiteks täpsustame planeeringu algatamist, mis tuleb edaspidi kas algatada, või algatamata jätta 30 päeva jooksul. Detailplaneering tuleb edaspidi kehtestada 3 aasta jooksul, mis on tähtis täiendus, kuna kehtiv õigus ajalist piiri sellisel kujul ei kehtesta. Samuti teeme ettepaneku vähendada tegevusi, milleks on detailplaneeringut vaja. Näiteks ei pea edaspidi enam detailplaneeringut koostama maa-ala kruntideks jaotamise või liitmise korral. Samuti ei pea detailplaneeringut koostama ehitiste osas, millele ei ole vaja ehitusluba ehk alla 60 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga hooned,“ kirjeldas minister muudatusi. „Ühe muudatusena, mis paljusid puudutab, vähendame ehitusloa ja kasutusloa kohustust. Nii kaob ehitusloa nõue paljudelt ehitise liikidelt, millel see praegu on. Asjade selgemaks esitamiseks lisasime eelnõu juurde tabeli konkreetsetest ehitistest ja tegevustest, millal on ehitus- või kasutusluba tulevikus vaja. Tabel võimaldab erinevate tegevuste osas paindlikku lähenemist.“ "Paljusid puudutav on ka menetleja poolse teavitamise kohustuse laiendamine, mille järgi on edaspidi igaühel õigus nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse, andes sellest planeeringu koostamise korraldajale, - näiteks kohalikule omavalitsusele teada. Samuti on edaspidi selgelt määratletud, et kaasata tuleb kinnisasja omanik ja piirnevate kinnisasjade omanikud, määrates sedasi selgemalt naabrite õigused,“ ütles justiitsminister. Ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimine sai alguse 2007. aastal ning selle tulemusena valmis uus planeerimisseadus ja uus ehitusseadustik ning nende rakendamise seadus. Seaduse tekstide koostamisele eelnes mitmeaastane analüüsiperiood, mille käigus koostati rakendus- ja võrdleva õiguse analüüs. Hilisemas etapis on lisaks analüüsitud uute seaduste mõjusid. Eelnõu loomise käigus toimus 39 suures ringis kohtumist huvigruppidega, millele lisandusid lugematud kahe- ja mitmepoolsed kohtumised ning kaasatud oli üle 60 erineva huvigrupi esindaja. Lõpuks kirjutati valmis 137 lehekülge eelnõu ning 339 lehekülge seletuskirja. Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58f60bed-5d29-4664-923c-0d73c6090faf. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Esimesed Ida-Virumaa juura stipendiaadid asuvad tööle

2011. aastal justiitsministeeriumi ja advokatuuri koostöös ellu kutsutud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Ida-Virumaa stipendium viib Ida-Virumaale advokatuuri, prokuratuuri ja kohtusse kokku neli noort.Lõpuaktusel noori juriste tervitanud justiitsminister Hanno Pevkur rõhutas lõpetajatele vajadust rakendada saadud õigusalaseid teadmisi ka riigi ja kohaliku elu arenguks. „Mul on hea meel näha  2011. aastal käivitatud stipendiumiprogrammi esimesi tulemusi. Neli noort juristi on magistriõpingud lõpetanud ning asuvad tööle Ida-Virumaale. Üks neist on avaldanud soovi asuda advokatuuri ridadesse, teine soovib end rakendada prokuratuuris ning ülejäänud kaks näevad oma tulevikku kohtusüsteemis,“ lausus justiitsminister. „Tänane päev näitab käivitatud programmi edukust ning annab julgust jätkata sarnase ettevõtmisega ka tulevikus. Kohalikul tasandil advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvu tagamine viib edasi tervet Eestit ning tugevdab meie õiguskorda,“ ütles Pevkur peetud sõnavõtus. Justiitsministeerium alustas 2011. aastal advokatuuriga koostöös Ida-Virumaa stipendiumiprogrammi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantidele, mille eesmärgiks oli aidata kaasa advokaatide ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. 2012. aastal liitus stipendiumiprogrammiga ka prokuratuur. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi