ELi justiitsministrid leppisid kokku vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise tõhusamates reeglites

8.12.2017. Täna Brüsselis toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogul leppisid justiitsministrid kokku, et  kiirem ja efektiivsem piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise süsteem nõuab selgemaid otsekohalduvaid reegleid. „Kuritegeliku vara varjamisel on kurjategijad varmad kõiki Euroopa Liidu põhivabadusi ja Euroopa Liidu piirüleses koostöös leiduvad auke ära kasutama. Täna ei ole piiriülene varade arestimine ja konfiskeerimine Euroopa Liidus kuigi laialdaselt kasutusel – liikmesriikide seadusandlus on selles valdkonnas liialt erinev ja koostöölepete täitmine ebaühtlane,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ühtne lähenemine konfiskeerimisotsuste tunnustamisele ja rakendamisele aitab kindlasti paremini tagada, et kurjategijad ei pääseks oma illegaalset vara ühest liikmesriigist teise tõstes õigusmõistmise eest,“ lisas Reinsalu. „Kuritegeliku vara konfiskeerimine on oluline tagamaks, et kuritegevus ei ole kurjategija jaoks tulus, kuid lisaks sellele takistab konfiskeerimine ka ebaseaduslike varade imbumist legaalsesse majandusse kuritegelikul teel saadud vara arvel uute kuritegude, sealhulgas terrorismi rahastamist. Seda aitab peatada vaid kiire ja tõhus töö arestimis- või konfiskeerimisotsuste tunnustamisel ja täitmisel.“ Eesti võttis ELi nõukogu eesistujana varade arestimise ja konfiskeerimise vastastikkuse tunnustamise eelnõu menetlemisel eesmärgiks eesistumise lõpuks jõuda ühtse lähenemisviisini, et järgmine eesistuja Bulgaaria saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eelnõu menetlemise üks põhimõttelisemaid küsimusi oli õigusakti vormi valik - kas uus õigusakt peaks olema määrus või direktiiv. Kuigi enamus riike tõdesid, et tõhusamate arestimise ja konfiskeerimise süsteemi loomine nõuab ühtsemaid ja selgemaid reegleid, kartsid mitmed riigid, et otsekohalduva EL õigusakti ehk määruse kasutamine osutub praktikute jaoks keeruliseks.  "Senine praktika näitab, et EL õiguse ülevõtmine ja rakendamine võib olla puudulik või võtavad riigid normid üle puudulikult," tõdes justiitsminister. "Samas me peame meeles pidama, et me ei tohi luua olukordi, kus kurjategijatel on võimalik karistamatult tegutseda. Ma olen väga rahul, et jõudsime kokkuleppele just määruse osas, sest see annab võimaluse oluliselt parandada piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise reeglid," kinnitas Reinsalu.   Kriminaalmenetluse alases ELi koostöös oleks tegemist esimese määrusega. Määrus hakkab reguleerima üksnes liikmesriikide omavahelise koostöö reegleid ja otsuste vastastikkust tunnustamist, kuid ei ühtlusta riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, st ei reguleeri näiteks seda, mis alustel ja kellelt tuleks vara konfiskeerida jmt. Pärast ühtse lähenemisviisi heakskiitmist ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogus algavad triloogid ehk läbirääkimised Euroopa parlamendi ja komisjoniga, mida jätkavad jaanuarist eesistumist alustavad bulgaarlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Euroopa Liidu riigid peavad vajalikuks vahetada teavet kolmandate riikide kodanike karistuste kohta

8.12.2017. Täna leppisid ELi justiitsministrid kokku ühtses lähenemisviisis, et Euroopa karistusinfosüsteemi (ECRIS) kaudu hakatakse vahetama ka kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Euroopas määratud karistuste andmed. See tagab, et kurjategijail ei oleks võimalik ühest riigist teise kolides või erinevaid passe esitades varasemaid karistusi varjata.  „Viis aastat tagasi alustasid kõik Euroopa Liidu riigid üksteisega karistusandmete vahetamist. Nii vähendasime oluliselt kurjategijate võimalust oma varasemaid tegusid piiri taga varjata. Kuid tegemist oli vaid andmetega liikmesriikide kodanike varasemate karistuste kohta. Praeguseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata. Euroopa karistusinfosüsteemi tuleb lisada info ka kolmandate riikide kodanike varasemate karistuste kohta,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Täna saavutasime olulise kokkuleppe, et teha Euroopa turvalisemaks. Saame edasise töö uhkusega järgmisele ELi eesistujale üle anda,“ lisas Reinsalu. Euroopa karistusregistri infosüsteem loodi 2012. aastal ning see võimaldab vahetada andmeid isikute varasemate karistuste kohta. Karistusandmed on oluline teave isiku tausta kontrollimiseks. Info varasemate karistuste kohta võib olla tähtis lüli kuritegude lahendamisel ja uue karistuse mõistmisel, aga näiteks ka lastega töötava isiku tausta kontrollimisel. Eesti tegi ECRISe kaudu eelmisel aastal 386 ja 2015. aastal 207 päringut teistele ELi liikmesriikidele. Eestile on aga Eesti kodanike suhtes tehtud eelmisel aastal 3200 päringut ja 2015. aastal 2800 päringut, enamus päringuid on tehtud Soomest, Saksamaalt, Ühendkuningriikidest ja Rootsist. Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul on sageli suureks probleemiks isiku identiteedi tuvastamine. Näiteks võib isiku nime kirjutada mitmel moel, passiandmed ei pruugi olla usaldusväärsed ning sünnikuupäev võib olla väljamõeldud. See võimaldab varjata oma tausta. Seetõttu leppisid ministrid kokku, et tsentraliseeritud süsteemi lisatakse ka sõrmejäljed, mis on kõrge usaldusväärsusega viis isiku identifitseerimiseks ning võimaldab ka kiiret automaatset otsingut. Tänane ECRIS töötab detsentraliseeritud põhimõttel, kus iga liikmesriik hoiab oma kodanike karistusandmeid oma süsteemis. Kuivõrd kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ELi kodakondsust pole, saab praegu nende karistatuse kohta infot koguda vaid kõigisse 28 liikmesriiki päringu saatmisega. Selline süsteem on aeganõudev ja ebaefektiivne ning seda võimalust kasutatakse harva. ELi justiitsministrid leppisid kokku tsentraliseeritud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmeid sisaldava süsteemi loomises. Uus süsteem võimaldaks saada kiiresti kätte info selle kohta, millisel liikmesriigil on isiku kohta lisainformatsiooni. Lisaks liikmesriikide asutustele on ECRIS oluline töökeskkond ka Eurojustile, Europolile ja Eesti eesistumise ajal loodud Euroopa Prokuratuurile. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Süsteemne lähenemine vaenukuritegudele aitab neid kuritegusid ennetada ja paremini tuvastada

8.12.2017 Justiitsministeeriumi ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo eestvedamisel toimunud seminaril arutasid õigusvaldkonna eksperdid vaenusüütegude tuvastamise, registreerimise ja andmete kogumise teemal. „Vaenukuriteod võivad olla küll harva esinevad, aga neil on suur mõju. Oleme küll juba tänaseks palju teinud, et vaenukuritegusid ennetada ja neid tõhusamalt tuvastada, näiteks oleme arendanud IT-süsteeme vaenujuhtumite paremaks registreerimiseks ning koolitanud politseinike koolitajaid, ent pikk tee on veel minna, sest tegemist on kahjuks alaraporteeritud kuritegevuse liigiga,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. Et mõista vaenukuritegude ulatust ja olemust ning parandada ohvritele pakutavaid teenuseid, on vaja vaenukuritegude kohta koguda statistikat. Vajalike süsteemide loomine aitab selliseid kuritegusid ka ennetada, mõõta erinevate vaenukuritegudega seotud poliitikate mõjusust ning anda avalikkusele infot selle kohta, kuidas reageerivad neil juhtudel õiguskaitseasutused. Tammiste rõhutab vajadust märgata enam ka ohvrite vajadusi. „Vaenukuritegude ohvrid on äärmiselt haavatav sihtrühm, sest vaenukuritegude tagajärjed mõjutavad pikaaegselt nende elu. Need kuriteod on paraku alaraporteeritud, sest inimesed kardavad taasohvristumist ja kurjategija kättemaksu, lisaks kaasneb alanduse- ja häbitunne ning puudub piisav teadlikkus, kellele kuriteost teada anda, et päriselt abi saada,“ nentis Brit Tammiste. „Samuti võib vaenukuritegudest teada andmist mõjutada keelebarjäär või muud tegurid.“ Eksperdid nentisid, et kahjuks ei pea osa menetlejatest ning ka ohvritest intsidenti vaenukuriteoks, sest puudub selge arusaam, mida vaenukuriteona käsitleda. Brit Tammiste sõnul mängib rolli ebapiisav praktika vaenukuritegude menetlemisel ning seejuures eelarvamusmotiivide märkamisel. „Vaja on inimesi koolitada, et osataks eristada vaenukuritegusid ning osataks ohvritega vestelda. Kindlasti on vaja juhiseid, kuidas ja kuhu vaenukuritegudest teatada ning senisest enam tuleb tegeleda teavitustööga, et kummutada nii avalikkuse kui õiguskaitseasutustes endis tekkinud eelarvamusi,“ rõhutas Tammiste. Seminaril osalesid õiguskaitsevaldkonna eksperdid, kes võimalike vaenusüütegude menetlemisega vahetult kokku puutuvad, strateegilise planeerimisega ja andmete kogumise ning töötlemisega seotud spetsialistid ning vaenukuriteo ohvritega kokku puutuvad ja valdkonnaga tegelevad inimesed. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: õigusriik ja juurdepääs õigusemõistmisele tagab ka majandusliku edu

7.12.2017 Õigusriik, inimõigused ja tõhus riigijuhtimine on stabiilse poliitilise raamistiku ning toimiva majandussüsteemi kujunemise eeldusteks, sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu viiendal Kesk-Aasia ja Euroopa Liidu justiitsministrite õigusriigi konverentsil Brüsselis. Tänavuse konverentsi põhiteemad on juurdepääs õigusemõistmisele ning alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid ning seda juhtis eesistujana Eesti. Reinsalu avaldas head meelt, et Eesti saab oma eesistumise ajal panustada Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia riikide koostöösse. „Riigina, kel on hiljutine kogemus sarnase ümberkujunemisega, ja õigusriigi olulisusse vankumatu uskujana, võin kinnitada, et on olemas reaalne seos põhiõiguste, õigusriigi ja majandusliku kasu vahel.“ Justiitsministri hinnangul annab juurdepääs õigusemõistmisele kodanikele ja ettevõtetele käegakatsutavaid tulemusi. „Võimalikud vaidlused lahendatakse kiiremini ja odavamalt ning sealjuures tekib inimestes ja ettevõtjates kindlustunne, et süsteem suudab õigusi kaitsta ja tagada õiguskindluse. See loob usaldust ärikliimale, mis toob omakorda kaasa uute investorite suurema valmisoleku võtta riske, mis kaasnevad äritegevusega uuel turul. Põhjamaades nimetame seda lumepalliefektiks,“ märkis Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi õiguspolitiika asekantsler Kai Härmandi hinnangul on turvalised digilahendused märkimisväärselt parendanud õigusloome kvaliteeti. „Tänu täisautomaatsele maksekäsumenetlusele on võimalik lihtsamad kohtuvaidlused lahendada kiiremini ja kuluefektiivsemalt, jättes seega kohtutele enam aega keerukamate vaidluste lahendamiseks. Näiteks on võimalik vaidlus lahendada senise 100 päeva asemel 60 päevaga,“ rääkis Härmand. Viimase dekaadi jooksul on Euroopa Liidu liikmesriigid pidanud tihedat dialoogi Kesk-Aasia riikidega õigusriigi teemadel, eeskätt õigus- ja kohtureformide alase koostöö teemal. Näiteks kohtusüsteemi sõltumatus, kriminaalõigus, juurdepääs õigusemõistmisele, Habeas Corpuse põhimõte, haldusõigus ja kaubandusõigus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Urmas Reinsalu rõhutas Euroopa kohtu rolli digitaalsete põhiõiguste kaitsmisel

6.12.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Luksemburgis Euroopa Liidu Kohtu presidendi Koen Lenaertsi, üldkohtu presidendi Marc Jaegeri ja kohtusekretär Alfredo Calot Escobariga, et arutada üldkohtu reformi ning digilahenduste kasutamist õigusvaldkonnas.                                                                Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on EL Kohus olnud alati pühendunud suunanäitajaks liikmesriikide õiguspraktikale. „Pean äärmiselt oluliseks Euroopa ja Eesti kohtute koostööd eelotsuse menetluse raames. Tänavu on Eesti kohtud esitanud kokku seitse eelotsusetaotlust EL Kohtule. Seda on oluliselt rohkem võrreldes varasemate aastatega. Minu hinnangul näitab see selgelt Eesti kohtute usaldust Euroopa Liidu Kohtu vastu ning soovi Euroopa Liidu õigust õigesti kohaldada,“ kinnitas Reinsalu. „Ka justiitsministeerium on olulistes kohtuasjades eelotsusemenetlustes osalenud, näiteks sideandmete säilitamise kohtuasjas.“                            Ühe olulise teemana käsitleti kohtumisel üldkohtu reformi, mille käigus liideti 2016. aastal Avaliku Teenistuse Kohus üldkohtuga, mis lahendab nüüd esimese kohtuastmena Euroopa Liidu ja tema teenistujate vahelisi vaidlusi. Reformi eesmärk oli eelkõige võimaldada üldkohtul toime tulla suurenenud töömahuga ja vähendada kohtumenetluste pikkust. Ühtlasi otsustati üldkohtu reformimisel suurendada kohtunike arvu nii, et 2019. aastaks on igast liikmesriigist üldkohtus kaks kohtunikku. Eesti kohtunik lisandub reformi kolmandas etapis 2019. aastal. Kohtumisel Alfredo Calod Escobariga rõhutas Reinsalu õigusvaidluste kiires lahendamises ning juurdepääsus õigusemõistmisele erinevate digilahenduste tähtsust, mistõttu on e-lahenduste kasutusele võtmine õigusvaldkonnas olnud Eesti eesistumise üks prioriteetidest. „Eesti on eesrindlik näide nutikate lahenduste välja töötamisel ja kasutamisel. Näiteks toimub Eestis suhtlus kohtu ja advokaatide vahel juba praegu põhimõtteliselt 100% elektrooniliselt, lisaks alustati 2016. aastal ca 20% tsiviilasjadest ja 25% halduskohtuasjadest e-toimiku kaudu ehk elektrooniliselt. Meie õigusvaldkonna e-lahenduste osas väljendas ka Euroopa kohus tugevat huvi,“ ütles justiitsminister. „Selle kõrval, et on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine digitaalsel turul, peab olema garanteeritud ka digitaalsete põhiõiguste kindel kaitse. Rõhutasin seda ka oma EL Kohtu kolleegidele.“ EL Kohus esindab Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös liikmesriikide kohtutega, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt (nt kontrollib kohus Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust ning tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust). EL Kohus koosneb Euroopa Kohtust ja üldkohtust. Euroopa Kohtu tööst moodustavad põhiosa eelotsusemenetlused, üldkohus lahendab eelkõige hagisid, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikude Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide peale. Kõik Euroopa Liidu Kohtu teenistused alluvad EL Kohtu presidendi järelevalve all Euroopa Liidu kohtusekretärile, välja arvatud sisekontroll, mis allub otse presidendile Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: ootan viimaselt nõukogult üksmeelt kurjategijate pidurdamise meetmetes

6.12.2017. Neljapäeval ja reedel, 7.-8. detsembril toimub Brüsselis Eesti ELi eesistumise viimane justiits- ja siseküsimuste nõukogu. Eesti loodab eesistumise lõpetada ühtse lähenemisviisini jõudmisega kahes olulises kuritegevuse vastu võitlemist puudutavas teemas – kolmandate riikide kodanike karistusandmete lisamine inforegistrisse ning kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise määrusega edasiliikumine.  „Justiits- ja siseküsimuste nõukogu on olnud väga tempokas ja tulemuslik. Kindlasti on meie eesistumise suurim saavutus Euroopa Prokuratuuri loomine, mis sai heakskiidu oktoobris,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuid meil on kindel eesmärk ka viimases nõukogus oluliste saavutusteni jõuda – ootan, et Euroopa justiitsministrid jõuaksid üksmeelele kahes väga olulises teemas, mis takistaksid kurjategijate peitumist õigusemõistmise eest ja kuritegeliku vara peitmist õiguskaitseasutuste eest.“ Minister Reinsalu sõnul on oluline, et liikmesriigid jõuaksid üksmeelele Euroopa karistusregistri täiendamises kolmandate riikide ja kondakondsuseta isikute karistusandmete osas. „Tänaseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on õiguskaitseasutustel vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata,“ ütles Reinsalu. Teise olulise teemana loodetakse justiits- ja siseküsimuste nõukogus jõuda ühtse lähenemisviisini kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise lihtsustamisega edasiliikumisel. „Täna on teisest Euroopa Liidu riigist võrdlemisi raske kuritegelikul teel saadud vara kätte saada, sest Euroopa arestimis- ja konfiskeerimissüsteem on küllaltki killustatud ja selle rakendamine õiguskaitseasutustele keeruline.“ Justiits- ja siseministrite ühissessioonil arutatakse ka sideandmete säilitamise problemaatikat. 2016. aastal leidis Euroopa kohus, et üleüldine sideandmete säilitamise kohustus ei ole proportsionaalne. „Sideandmete vajalikkust kriminaalmenetluses kinnitavad kõik Euroopa Liidu riigid ja ka Euroopa kohus on öelnud, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses, kuid küsimus on tasakaalu leidmises. Kohus leidis, et säilitamise kohustus peaks olema piiritletud kas teatud liiki seadmete, teatud isikute valimi või teatud geograafiliste piirkondade kaudu. Need on teemad, mille nõukogus seekord ka tõstatame,“ selgitas Reinsalu. Pärastlõunal keskenduvad justiitsministrid vanemliku hooldusõiguse kohtulahendite piiriülese tunnustamise ja maksejõuetuse teemadele. „Asjades, kus kaalul on laste õigused, on ajafaktor otsustava tähendusega. Piirideta Euroopas on küsimus ühes liikmesriigis tehtud lahendi tunnustamisest ja täitmisest teises liikmesriigis järjest aktuaalsem,“ ütles minister Reinsalu. Ministrid vaagivad võimalusi hooldusõiguse küsimusi puudutavate lahendite piiriülese tunnustamise ja täitmise kiirendamiseks. Kavas on ka maksejõuetuse harmoneerimise teemaline poliitiline arutelu rõhuasetusega restruktureerimismeetmete kasutamisel. „Ligihiiliv maksejõuetus ei pea täna tähendama kindlasti ettevõtte likvideerimist ja pankrotti. Oskuslikult tegutsedes on võimalik kokku panna restruktureerimiskava ja säilitada ettevõtte elujõulisus,“ selgitas Reinsalu. Eesmärgiks on, et tulevikus oleksid sellised meetmed sarnastel tingimustel kättesaadavad kõikides liikmesriikides. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtuniku leidmiseks

2.12.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi kolmele Harju maakohtu, ühele Tartu maakohtu ja ühele Tallinna halduskohtu kohtuniku kohale.  „Otsime kohtunike ridadesse uusi inimesi, kes annaksid omapoolse panuse ausa kohtumõistmise järjepidevusse. On oluline, et uued kohtunikud suudaksid hoida õigusemõistmise autoriteeti ning kohtunike väärikust,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursile on oodatud kandideerima Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus õiguse õppesuuna kvalifikatsiooni eeldaval ameti- või töökohal, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat, ning kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. Konkursil osalemiseks tuleb riigikohtu esimehele esitada konkursil osalemise avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet (kättesaadav Riigikohtu veebilehel), Eesti kodakondsust tõendava dokumendi, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi koopia. Avalduses tuleb märkida, millise kohtu kohtuniku ametikohale kandideeritakse. Dokumendid tuleb esitada märgusõnaga „Kohtuniku konkurss“ riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu või elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 30.12.2017. Lisainfot kohtunikukonkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada riigikohtu telefonil 730 9035.   Detailsed kohtunikule esitatavad nõuded ning ametisse asumise kirjeldus on leitavad kohtute seaduse paragrahvides 47-56. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: andmekaitseõiguse reform aitab tagada isikuandmete ja eraelu kaitse

26.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Seni kehtinud seadus muudetakse 2018. aasta maist kehtetuks, sest seejärel hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi määrus. See tingib vajaduse ka riigisisene regulatsioon üle vaadata. Reinsalu sõnul on kiire tehnoloogiline areng ja üleilmastumine tekitanud isikuandmete kaitsel uusi väljakutseid. „Isikuandmete kogumise ja jagamise ulatus on märkimisväärselt suurenenud. Tehnoloogia võimaldab nii inimestel kui ka riigiasutustel kasutada isikuandmeid oma tegevuses enneolematus ulatuses. Euroopa Komisjon on väljendanud seisukohta, et andmekaitsereeglid vajavad põhjalikku reformimist, et tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ning elavdada Euroopa digitaalmajandust. Kavatseme reformi rakendada minimaalseimal ettevõtluskoormust ja läbipaistvust riivaval moel,“ rõhutas justiitsminister. Kehtima hakkava määruse eesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva majandusliidu saavutamisele, samuti majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning Euroopa Liidu majanduse tugevdamisele. „Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitse regulatsioonid on killustatud, valitseb ebaselgus ja ebaühtlane rakendamine. See suurendab avaliku sektori administratiivset koormust. Inimestel on oma isikuandmete töötlemist keeruline kontrollida. On rohkelt vastuolusid isikuandmete kaitses seoses õiguskaitseasutuste koostöö käigus toimuvate andmete töötlemisega. Need on kõik kitsaskohad, mida reformiga annab parandada,“ ütles Urmas Reinsalu. Reform loob reeglid isikuandmete töötlemiseks, näiteks infoühiskonna teenuste pakkumisel, andmete töötlemisel kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks jmt. Ühtlasi võetakse üle Euroopa Parlamendi direktiiv, mis käsitleb inimeste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega juhtudel, mis puudutavad süütegude tõkestamist, nende uurimist ja avastamist ning nende eest vastutusele võtmist või kriminaalmenetluste täitmisele pööramist. Samuti nende andmete vaba liikumist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi