Täna asus tööle justiitsministeeriumi uus kantsler Tõnis Saar

4.09.2017. Täna asus ministeeriumi kantslerina tööle Tõnis Saar, kes on töötanud avalikus teenistuses üle 13 aasta, sellest 11 aastat tippjuhina, sh kuus aastat riigikontrolli direktorina ja viis aastat välisministeeriumi halduse asekantslerina. Tõnis Saar on omandanud 2000. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse kraadi ärikorralduse erialal ja 2004. aastal London City University Cass Business Schoolis magistrikraadi juhtimises. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Täna asus tööle justiitsministeeriumi uus kantsler Tõnis Saar

4.09.2017. Täna asus ministeeriumi kantslerina tööle Tõnis Saar, kes on töötanud avalikus teenistuses üle 13 aasta, sellest 11 aastat tippjuhina, sh kuus aastat riigikontrolli direktorina ja viis aastat välisministeeriumi halduse asekantslerina. Tõnis Saar on omandanud 2000. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse kraadi ärikorralduse erialal ja 2004. aastal London City University Cass Business Schoolis magistrikraadi juhtimises. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tabati avavanglasse naasmata jätnud kinnipeetav

4.09.2017. Laupäeval, 2. septembril tabasid Tallinna vangla ametnikud koostöös politseiametnikega avavangla osakonna kinnipeetava Sergei Maltsevi, kes ei pöördunud 31. augustil tagasi vanglasse.  40-aastane Sergei Maltsev tabati täna pärastlõunal Tallinnas Paldiski maanteel. Tallinna vangla alustas Maltsevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmise korral on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Sergei Maltsev kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tabati avavanglasse naasmata jätnud kinnipeetav

4.09.2017. Laupäeval, 2. septembril tabasid Tallinna vangla ametnikud koostöös politseiametnikega avavangla osakonna kinnipeetava Sergei Maltsevi, kes ei pöördunud 31. augustil tagasi vanglasse.  40-aastane Sergei Maltsev tabati täna pärastlõunal Tallinnas Paldiski maanteel. Tallinna vangla alustas Maltsevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmise korral on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Sergei Maltsev kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Avavangla kinnipeetav jättis vanglasse naasmata

1.09.2017. 31. augusti õhtul ei naasnud ettenähtud ajal vanglasse väljapoole vanglat tööle lubatud Tallinna vangla avavangla osakonna kinnipeetav Sergei Maltsev. Sergei Maltsev on 40-aastane, keskmise kehaehitusega, lühikeste juuste ja kiilaneva pealaega. Tema mõlematel käsivartel, parema jala sääremarja piirkonnas ja terve selja ulatuses on tätoveeringud. Vanglast lahkudes kandis Sergei Maltsev musta nahktagi, siniseid teksapükse ja musti kingi. Maltsev kannab kolme ja poole aasta pikkust karistust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava otsimisega tegelevad vanglateenistus ja politsei. Tallinna vangla alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, keda on lubatud lahkuda kinnipidamisastutusest. Süüdimõistmise korral on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kel on infot Sergei Maltsevi asukoha kohta, palutakse helistada politsei lühinumbril 112 või Tallinna vangla numbril 612 7500 või 5855 3435. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Avavangla kinnipeetav jättis vanglasse naasmata

1.09.2017. 31. augusti õhtul ei naasnud ettenähtud ajal vanglasse väljapoole vanglat tööle lubatud Tallinna vangla avavangla osakonna kinnipeetav Sergei Maltsev. Sergei Maltsev on 40-aastane, keskmise kehaehitusega, lühikeste juuste ja kiilaneva pealaega. Tema mõlematel käsivartel, parema jala sääremarja piirkonnas ja terve selja ulatuses on tätoveeringud. Vanglast lahkudes kandis Sergei Maltsev musta nahktagi, siniseid teksapükse ja musti kingi. Maltsev kannab kolme ja poole aasta pikkust karistust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava otsimisega tegelevad vanglateenistus ja politsei. Tallinna vangla alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, keda on lubatud lahkuda kinnipidamisastutusest. Süüdimõistmise korral on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kel on infot Sergei Maltsevi asukoha kohta, palutakse helistada politsei lühinumbril 112 või Tallinna vangla numbril 612 7500 või 5855 3435. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tallinnas kogunevad Euroopa ühinguõiguse eksperdid

31.08.2017. 4.–5. septembril toimub Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus arutatakse digitaalse ühinguõiguse, ühingute piiriülese liikumise ja ühingutele kohalduva õiguse küsimusi.  Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et isikute vaba liikumine on üks suuremaid Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid hüvesid ning ka ühingute Euroopa piires liikumine peaks olema teostatav ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures ulatuses digitaalselt. “Kui ühingud saaksid lihtsa menetlusega nii asutamisel kui hilisemas tegevuses valida registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või õiguslik keskkond, siis peaksid ka liikmesriigid pingutama ettevõtjatele heade tingimuste loomise nimel,” ütles asekantsler Kai Härmand. Ettevõtjatel on olnud võimalik kasutada piiriülese ühinemise direktiivi kümme aastat. “Lihtsa piiriülese ühinemise edulugu tõestab, et Euroopa Liidu ettevõtjail on soov liikuda ning nad vajavad selleks toimivaid tööriistu. Seevastu piiriüleste jagunemiste ja registreeritud asukoha muutmiste regulatsioonid Euroopa Liidu õiguses praktiliselt puuduvad ja nende reeglite puudumine on ilmselge takistus ühingute asutamisvabaduse teostamisel,” ütles Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa õigusloojad, õigusteadlased, huvirühmade esindajad ning muud eksperdid erinevatest Euroopa riikidest. Konverentsi avaettekande teevad 4. septembril justiitsminister Urmas Reinsalu ja Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová. Euroopa Komisjon on planeerinud tulla käesoleval aastal välja konverentsil käsitletavaid teemasid puudutava algatusega ning konverentsi eesmärk ongi tuua kokku huvigrupid, et arutada vajalikke muudatusi Euroopa ühinguõiguses. Konverentsi korraldab Justiitsministeerium koos Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu Ülikooliga. Konverents toimub inglise keeles. Konverentsi programm Konverentsi veebiülekanne  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tallinnas kogunevad Euroopa ühinguõiguse eksperdid

31.08.2017. 4.–5. septembril toimub Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus arutatakse digitaalse ühinguõiguse, ühingute piiriülese liikumise ja ühingutele kohalduva õiguse küsimusi.  Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et isikute vaba liikumine on üks suuremaid Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid hüvesid ning ka ühingute Euroopa piires liikumine peaks olema teostatav ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures ulatuses digitaalselt. “Kui ühingud saaksid lihtsa menetlusega nii asutamisel kui hilisemas tegevuses valida registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või õiguslik keskkond, siis peaksid ka liikmesriigid pingutama ettevõtjatele heade tingimuste loomise nimel,” ütles asekantsler Kai Härmand. Ettevõtjatel on olnud võimalik kasutada piiriülese ühinemise direktiivi kümme aastat. “Lihtsa piiriülese ühinemise edulugu tõestab, et Euroopa Liidu ettevõtjail on soov liikuda ning nad vajavad selleks toimivaid tööriistu. Seevastu piiriüleste jagunemiste ja registreeritud asukoha muutmiste regulatsioonid Euroopa Liidu õiguses praktiliselt puuduvad ja nende reeglite puudumine on ilmselge takistus ühingute asutamisvabaduse teostamisel,” ütles Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa õigusloojad, õigusteadlased, huvirühmade esindajad ning muud eksperdid erinevatest Euroopa riikidest. Konverentsi avaettekande teevad 4. septembril justiitsminister Urmas Reinsalu ja Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová. Euroopa Komisjon on planeerinud tulla käesoleval aastal välja konverentsil käsitletavaid teemasid puudutava algatusega ning konverentsi eesmärk ongi tuua kokku huvigrupid, et arutada vajalikke muudatusi Euroopa ühinguõiguses. Konverentsi korraldab Justiitsministeerium koos Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu Ülikooliga. Konverents toimub inglise keeles. Konverentsi programm Konverentsi veebiülekanne  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi