Monopolidel tuleb hakata tulevikus maksma järelevalvetasu

17.06.2021. Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega laekuks tulevikus osa konkurentsiameti eelarvest reguleeritavatelt ettevõtjatelt järelevalvetasuna, mille suurusjärk oleks 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest. „Eesti Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendasutus. Esiteks valvab ta selle üle, et äritegevuses ei kahjustataks vaba konkurentsi ning teiseks on ta kaheksa reguleeritud tegevusala järelevalveasutus-majandusregulaator, sh monopoolsete ettevõtete hinnareguleerija, et tarbijad ei peaks maksma elutähtsate teenuste eest, kus nad ei saa pakkujat vabalt valida, liialt kõrget hinda. Heaks näiteks on kahe aasta tagune võit AS Tallinna Vee üle rahvusvahelises vahekohtus, kus tarbijatele hoiti kokku vähemalt 67,5 miljonit eurot,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Minister tõi välja, et konkurentsiametile viimastel aastatel tulnud juurde mitmeid lisaülesandeid ning seoses EL tasandil plaanitavate muudatustega on neid veel lisandumas. „Peamiselt tulenevad need Põhja- ja Baltimaade elektri- ja gaasituru arengutest, rohepöördest ning samuti EL õigusest ning amet peab tegema oma töös kvaliteedinihke, et olla teiste EL riikide majandusregulaatoritega samal tasemel. Samal ajal on Eesti üks vähestest riikidest, mille konkurentsiametit finantseeritakse täielikult riigieelarvest, mis raskendab ameti võimekust oma ülesandeid tõhusalt täita ja lõpptulemusena kannatavad tarbija huvid. Selleks, et konkurentsiamet oleks tugevam, on vaja minna üle rahastusmudelile, mida kasutab enamik EL liikmesriike ja Eestis näiteks finantsinspektsioon,“ rõhutas Lauri. Tasud on välja pakutud selliselt, et need ei oleks ettevõtetele ega tarbijatele koormavad. Ettepaneku kohaselt oleks järelevalvetasu suurusjärgus 0,02 kuni 0,2 protsenti reguleeritud ettevõtja käibest ning seda maksaksid vaid monopoolses seisundis olevad ettevõtjad: elektri- ja gaasivõrgud, kaugkütteettevõtjad (kaugküttevõrgud ja tootjad), vee-ettevõtjad, universaalse postiteenuse osutaja, raudtee-ettevõtjad, sadamad ning lennujaam. Elektri tootjad ning elektri- ja gaasi müüjad järelevalvetasu ei maksaks, kuna tegemist on vabal turul ja omavahel konkureerivate ettevõtjatega. Kaugküttesektoris, kus erinevalt elektri- ja gaasisektorist puudub tarbijal vaba valik soojuse müüja valimiseks, maksaksid kaugkütteettevõtjad (võrguteenuse osutajad ja tootjad) tasu vastavalt tarbijale müüdavale soojuse kogusele. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Postisektoris maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, kelle hinnakujundus on ameti kontrolli all. Raudteesektoris maksaksid tasu infrastruktuuri ettevõtted ning samamoodi lennujaam ja regulatsioonile allutatud sadamad. Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenuste struktuurist suurenevad leibkonna kulud 14,2-33,3 senti kuus, mis moodustab nende senistest kuludest 0,17 – 0,26%. Üheliikmelise leibkonna kulud suurenevad 11,7-25 senti kuus. „Muudatus aitab tagada konkurentsiameti sõltumatuse ning ametit tugevdada. Tugev konkurentsiamet on aga meie kõigi huvides, kasvõi selleks, et tagada monopolide pakutavate teenuste tarbijatele jõukohane hinnatase,“ lisas Lauri. Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Justiitsministeerium asus lahendama mitteadvokaatidest kohtuesindajate probleemi

15.06.2021. Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse pakkuda lahendust probleemile, kus inimesi esindavad kohtus juristid, kellel pole selleks piisavat kvalifikatsiooni. Tsiviil- ja halduskohtutes võivad professionaalse lepingulise esindajana tegutseda ja kliente esindada lisaks advokaatidele ka muud õigusharidusega juristid, kuid ainuüksi õigushariduse olemasolu ei taga efektiivset ja kvaliteetset kohtus esindamist. Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et osade esindajate õigusteadmiste tase ei vasta elementaarsetele kohtus esindajalt oodatavatele nõuetele. Näiteks ei saanud esindaja aru vaidluse sisust ja kohtu selgitustest, ei osanud formuleerida nõuet, esitada selgeid taotlusi jne. 2018-2019. aastal tuli kohtul selliseid esindajaid menetlusest kõrvaldada 30 korral. Üldjuhul kannab sellise olukorraga seotud riskid klient, kui ta ise ei oma õigusteadmisi või ei valda piisavalt eesti keelt. Esindaja valitakse odavama hinna järgi või tuttava soovitusel. „Seetõttu peab riik hoolitsema, et vähemalt nn miinimumstandard oleks menetlusosalisele alati tagatud ning kohtuesinduse kvaliteediprobleemid ei tõmbaks kohtu tähelepanu ja ressurssi õigusemõistmise sisulise poolega tegelemisest eemale. Kannatajaks on sellises olukorras inimene, keda kohtus esindatakse,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. „Kui mõnedes valdkondades piisab tõhusast enesekontrollist ja riigi sekkumine ei ole vajalik, siis  advokatuuri mittekuuluvate juristide üle puudub igasugune kontroll. Kui näiteks advokaat esindab kohtus inimest ebakvaliteetselt ja tema peale võib kaebuse esitada advokatuuri aukohtule, siis advokatuuri mittekuuluva esindaja peale ei saa kuskile kaebust esitada. Kõige teravamalt on probleem üles kerkinud Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal,“ rõhutas asekantsler. Probleemi lahenduseks on justiitsministeerium pakkunud välja mitmeid ettepanekuid. Üheks võimaluseks on anda kohtule täiendavaid hoobasid. Näiteks võimaldada advokatuuri liikmeks mitteolevatel lepingulistel esindajatel tsiviil- ja halduskohtumenetluses esindajana osaleda üksnes kohtu loal. Samuti saab täiendada lepingulisele esindajale esitatavaid nõudeid ning keelata tegutseda inimestel, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise või avaliku usalduse vastase kuriteo toimepanemises, lihtsustada kohtu tegevust menetlusse lubatud esindaja menetlusest kõrvaldamisel ning laiendada kohtu võimalusi määrata omal algatusel menetlusosalisele esindaja riigi õigusabi korras, kui kohus leiab, et menetlusosalise olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. Teise võimalusena saab kehtestada kohtus esindajatele täiendavaid kvalifikatsiooni- või litsentseerimisnõudeid, mis eeldavad pikemat ettevalmistus- ja üleminekuaega. Eelnõu väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet 13. augustiks.   Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib tagada notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust ka tulevikus

9.06.2021. Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks kontseptsiooni, mille eesmärk on parandada väiksemate piirkondade notarite toimetulekut ning sellega tagada notariteenuse kättesaadavus  kõigis piirkondades ka edaspidi. „Kuna riik on teinud teatud tehingute notariaalse tõestamise kohustuslikuks, tuleb ka tagada sellises vormis kokkuleppe või avalduse sõlmimise võimalus. Praegu on notariteenus kättesaadav igas maakonnas, mõnel pool on notaribürood olemas isegi mitmes linnas. Süsteemi muutmata ei pruugi see tulevikus enam nii olla, kuna väiksemate piirkondade notarite sissetulekud on ebapiisavad jätkusuutlikuks büroopidamiseks,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Selleks, et kvaliteetne notariteenus oleks ka edaspidi kättesaadav kõigis Eesti piirkondades, tuleb astuda samme selleks, et notarid oleksid motiveeritud töötama igal pool, mitte ei sooviks koonduda vaid suurtesse linnadesse. Oluline on märkida ka seda, et advokaate enam mitmes maakonnas ei tegutsegi, mistõttu on sealsed notarid osutanud ka laiemalt neile lubatud kokkuleppelist õigusabi ja aidanud koostada kohtudokumente,“ selgitas Lauri. Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson leiab, et kuna notar täidab avalikku  funktsiooni, siis on Notarite Koja tulevikustrateegia fookuses notariteenuste kättesaadavuse tagamine.  “Kindlasti soovib Notarite Koda tagada, et notaritel oleks ka tulevikus motivatsiooni tegutseda väiksemates linnades ja maakondades. E-notari kaugtõestamise lahendus võimaldab klientidel teha toiminguid asukohast sõltumatult, kuid praktikas teame, et piiratud digipädevuse tõttu või muudel põhjustel eelistavad paljud inimesed siiski kohtuda notariga silmast-silma. Riigi kohustus on seda võimaldada,” lisas Saar-Johanson. Notariteenuse üleriigilise jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks ja notarite sissetulekute ühtlustamiseks pakub justiitsministeerium uue kontseptsiooniga välja väikeste notaritasude tõstmise ja suurte tasude langetamise. Ettepanek on tõsta tasusid, mis antud hetkel pole piisavad, et  katta toimingu omahinda. Samaaegselt soovitakse langetada tehinguväärtusest sõltuvaid tasusid, et notarite senised kasumid vastaksid enam avaliku ametiga kokku sobivale mõistlikule tulususele. Notaritasud jäävad seejuures kõigile üle Eesti ühtseks. Justiitsministeerium soovib kehtestada uue notariteenuse täistasude tabeli, kus tehinguväärtustel kuni 100 000 eurot on täistasud suuremad kui hetkel kehtivas tabelis, 100 000 kuni 200 000 euro suuruste tehinguväärtuste täistasud jäävad olemasolevaga samasse suurusjärku. Alates 200 000 euro suurusest tehinguväärtusest hakkavad täistasud võrreldes seni kehtivaga järjest vähenema. Näiteks, kui täna on 5000 eurot maksva kinnistu müügi korral notari tasu koos käibemaksuga 59,76 eurot, siis tulevikus on see 76,80 eurot. 50 000 eurot maksva korteri müügi korral on praegu notari tasu koos käibemaksuga 200,88 eurot, tulevikus on see 216 eurot. 500 000 eurot maksva kinnistu müügi korral on hetkel notari tasu koos käibemaksuga 1857,48 eurot, tulevikus on see 1788-1800 eurot sõltuvalt käiku minevast alternatiivsest ettepanekust. Samuti on kavas tõsta näiteks teatud äriühingutega seotud toimingute ja volikirjade tasusid. Kontseptsioonile eelnevalt analüüsiti muudatuste mõjusid klientidele, notaritele ning Notarite Kojale. Viimasega on tehtavaid ettepanekuid ka mitmel korral arutatud. Tagasisidet kontseptsioonile ootab justiitsministeerium 6. augustiks. Muudatuste eeldatav jõustumisaeg on 2022. aasta neljas kvartal. Kontseptsiooniga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.   Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Äriregistri andmed saavad õiguskindlust juurde

07.06.21.Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriregistri seaduse eelnõu, millega korrastatakse kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsioon. Tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust täiendatakse registripidaja järelevalve võimalusi. Osaühinguid puudutavatest muudatustest on kesksed ettepanek anda osanike nimekirja pidamine äriregistrile ja kaotada miinimumkapitali nõue.  2014. aastal alguse saanud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist toetatava projekti „Õiguse revisjon“ käigus on ühingute tegevust puudutav seadusandlus läbinud põhjaliku, sisulise ja süsteemse analüüsi eesmärgiga seda nii ühtlustada kui ka ajakohastada. Eelnõu põhinebki valdavalt ühinguõiguse revisjoni töörühma esitatud ettepanekutel ja sisaldab registriga seonduvaid muudatusi. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on praegune registripidamise regulatsioon aja jooksul killustunud  ja muutunud kohati raskesti mõistetavaks. Kui senine registriregulatsioon tugineb paberil registri pidamisele, siis muudatuste tulemusel kohandatakse see elektroonilisele registrile sobivaks ja muudetakse tehnoloogianeutraalseks.  „Meie kehtivas õiguses reguleeritakse ühinguõiguslikke registreid paljude erinevate õigusaktidega nii seaduse kui ka määruse tasandil. Äriregistri seadusega tekib  süsteem, kus kõik registrit puudutavad põhimõtted ja loogika on koos – see on inimestele selgem ja arusaadavam,“ sõnas ta. Eelnõu pakub välja ka mitmeid muudatusi registripidaja järelevalvevõimekuse laiendamiseks, et tagada äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist. Samas pakutakse juriidilistele isikutele ka uusi paindlikke võimalusi, näiteks saab põhjendatud juhtudel küsida kindlal kuupäeval kande tegemist. Ministri sõnul muutub tehingute tegemine osaühingute osadega ühest küljest paindlikumaks, kuid oluline on ka õiguskindlus. „Osanike andmed saavad äriregistri kande andmeteks ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistris, mis tagab võimaluse osa heauskselt omandada. See on järjekordne näide sellest, kuidas läbi toimiva e-riigi on võimalik suurendada õiguslikku kindlustunnet ka ettevõtluses,“ lisas ta.    Võimalikuks saab ka osa võõrandamise tehingu tegemine muul viisil kui üksnes notari juures, kuid registrikande tegemiseks osanike nimekirja on siiski tarvis osa võõrandamise tunnistust, mida saab notarilt taotleda ka juhatus. See tagab, et osaühingu osanikud ei pea minema alati Eesti notari juurde, kuid osanike andmetel on  registrikande usaldusväärsus. Teise keskse muudatusena pakutakse välja osaühingute osakapitali miinimumnõuede kaotamine, mis on äriseadustikus kehtinud alates selle jõustumisest 1995. aastal ja sellisena ei täida enam oma algset eesmärki.  „Miinimumkapitali suurus on seaduses olnud sisuliselt muutumatu 25 aastat. Ainuüksi inflatsiooni arvestades on selge, et selle nõude olemus on ajas oluliselt muutunud. Eesti keskmine palk oli 1995. aastal 2375 krooni.  Keskmine palk 2020. aastal oli 1448 eurot. Miinimumkapitali summa ja keskmise palga suhe on 25 aastaga vähenenud 10 korda,“ selgitas Lauri. Nõude kaotamine küll  lihtsustab osaühingute reegleid, kuid sunnib senisest enam mõtlema läbi konkreetse asutatava osaühingu kapitalivajaduse, sest enam ei ole võimalik lähtuda seaduses sätestatud miinimumist. Näiteks nähakse ette ka osanike vastutus pankrotimenetluse kulude katmiseks.  Mahukas eelnõu sisaldab lisaks nimetatule suuremaid ja väiksemaid registriga seonduvaid muudatusi. Eelnõule ootab justiitsministeerium huvigruppidelt tagasisidet juuni lõpuks. Seejärel kaalutakse erinevaid seisukohti ja tehakse eelnõus välja pakutud muudatusettepanekute osas lõplik otsus. Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Maris Lauri: Eesti ühiskonnas on mõned valusad saladused

04.06.21.Täna toimuval kohtunike täiskogul peetud kõnes pööras justiitsminister Maris Lauri tähelepanu vajadusele anda vägivalla ohvritele ühiskonnas hääl, võimalus rääkida ära oma lood ja pakkuda neile kuulamist ning mõistmist. „Eesti ühiskonnas on mõned valusad saladused, millest õnneks järjest enam räägitakse. See annab lootust, et me sellest painest ehk peagi pääseme. Isegi kui see tee ei ole emotsionaalselt kerge,“ ütles Lauri. Ministri sõnul tuleb vägivallaga seotud lugudele tähelepanu pöörata ja võtta aega selle üle mõelda ka siis, kui karistuse määramise aeg on ümber. „Me ei saa sellest lahti, kui ühiskond sellest ei räägi. Kas neid tegusid tuleb karistada? Loomulikult! Kuid rääkida tuleb neist tegudest ka siis, kui karistada enam ei saa,“ rõhutas ta. „Inimene kaitseb end tihtipeale sellega, et püüab unustada oma halbu tegusid. Ma ei räägi õigustamisest ja eitamisest. Räägin püüdest halvad asjad unustada, muuta nad üksikuteks, kuivadeks faktideks. Kui suudame pahateo tegija panna mõistma oma teo ekslikust ja selle mõjusid kannatanutele, panna ta jõudma ka tegeliku sisemise arusaamani sellest, mida tema teod teistele põhjustanud on - alles  siis on lootust, et ta neid enam ei korda,“ sõnas Lauri. Lisaks peatus minister pikemalt eelarve teemadel, rõhutudes sealjuures veelkord, et joonlauaga lõikamist ta ei poolda. „Eelarve kokkuhoiu põhjused on selles, et Eesti riik on mitmed aastad toimetanud üle oma võimete. Laenuraha võib kasutada rasketel hetkedel, kuid püsivalt ja oma põhitegevusi sellest katta ei saa ega tohi,“ selgitas minister vajadust kokkuhoiukohtade leidmiseks. „Mina ei ole joonlauga lõikamise usku vaid arvan, et keerulised ajad on võimalus oma tegevused üle vaadata, mõelda, et mis on vajalik ja mis mitte ning kas ja kuidas saab asju teha teisiti. Tegelikult sobib sama loogika ka inimestele oma isiklike rahaasjade ajamiseks aga ka ettevõtteile, miks siis mitte riigile,“ lisas ta. Võimalike lahendustena keskendus minister oma kõnes kohtute koormuse ühtlustamise võimaluste otsimisele ja justiitssüsteemi terviklikule digitaliseerimisele, mis on ministeeriumi prioriteet. Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Maris Lauri ÜRO Peaassambleel: digitaliseeritus annab korruptsiooni ennetamisel kindla eelise

03.06.21. ÜRO Peaassamblee korruptsioonivastasel eriistungil võeti vastu poliitiline deklaratsioon, millega kinnitati ühist kavatsust tõhustada rahvusvahelist koostööd korruptsioonivastases võitluses. Videosõnavõtuga astus üles justiitsminister Maris Lauri, kes tõi esile tehnoloogiliste lahenduste potentsiaali läbipaistvuse ja usalduse suurendamisel ja seeläbi erinevate korruptsiooniriskide ennetamisel. „Läbipaistvus on üks peamisi korruptsiooni vastaseid tegureid. Mõõdupuu seisneb selles, kui palju teavet on inimestele kättesaadav ja millistel tingimustel,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma sõnavõtus. „Eestis usume me kindlalt eelistesse, mida digitaaliseruv ühiskond endaga kaasa toob. Näiteid, kuidas IT-lahendused läbipaistvust suurendada aitavad, meil jagub,“ rõhutas ta.  Veel on Lauri sõnul korruptsiooni ennetamisel oluliseks faktoriks inimeste usaldus ja kõrged ootused oma riigi suhtes.  „Mida rohkem usaldatakse institutsioone, näiteks poliitikuid, kohtusüsteemi ja politseid, seda rängem hukkamõist korruptsiooni ilmsiks tulekul järgneb. Usaldavatel inimestel on institutsioonide suhtes ka kõrgemad ootused, mistõttu moraalinormide rikkumist nende esindajate poolt pannakse kiivamalt tähele,“ lisas justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Euroopa Prokuratuur alustab tänasest tööd

01.06.21. Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusama uurimise eest seisev Euroopa Prokuratuur alustab ametlikult tööd täna ehk 1. juunil. Euroopa Prokuratuuri tööleasumise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus. See tähendab, et EPPO hakkab uurima ELi toetustega seotud kelmusi ja sellega seonduvaid kuritegusid nagu näiteks välja petetud vahenditega toime pandud rahapesu, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi ning ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid. „Mul on hea meel, et aastatepikkune töö on kandnud vilja ja Euroopa Prokuratuur saab tööd alustada. See aitab kindlasti kaasa ka Eesti majanduskeskkonna edendamisele ja läbipaistvusele. Usun, et EPPO tööle hakkamisel muutub piiriüleste majanduskuritegude uurimine kvaliteetsemaks, EL vahendite kasutamine terves Euroopas õiguspärasemaks ja ühiselt suudetakse pettuste vastu tõhusamalt võidelda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  Eesti Euroopa prokurör on Kristel Siitam-Nyiri ja kohalikul tasandil töötavad delegaatprokurörid Kati Maitse-Pärkna ning Silvia Kruusmaa. „Euroopa õigusruumi jaoks on tegemist ajaloolise hetkega – esimest korda on Euroopa Liidu tasandil selline asutus, kellel on iseseisev pädevus kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdistuse esitamiseks,“ rõhutas Euroopa prokurör Kristel Siitam-Nyiri. „Euroopa Liidu eelarve on ju tegelikult meie kõigi eelarve – pahatihti ei anna me endale aru, et kui kusagil toimetavad karistamatult isikud, kes EL eelarvest kümneid miljoneid eurosid välja petavad, võib see kaudselt mõjutada ka nt meie Eesti põllumeestele väljastatavaid toetuseid või teedeehituseks suunatud vahendeid. Liikmesriigid raporteerivad igal aastal toime pandud pettustest keskmiselt 500 miljoni euro ulatuses – kui EPPO suudab sellest kasvõi kümnendiku tagasi tuua, on meie tegevusest juba suur kasu,“ rääkis Siitam-Nyiri. Asutuse kesktasand asub Luksemburgis, kus töötab igast liikmesriigist ametisse nimetatud üks Euroopa prokurör. Kohalikul tasandil ehk liikmesriigis esindavad Euroopa Prokuratuuri delegaatprokurörid, kes on samal ajal ka liikmesriigi prokuratuuri tegevliikmed ning võivad osaliselt täita riigisiseseid ülesandeid. Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa delegaatprokurör oma tegevuses Eesti prokuratuurist sõltumatu. Konkreetsetes kriminaalasjades juhendab Euroopa delegaatprokuröri Eestist ametisse nimetatud Euroopa prokurör. Euroopa Prokuratuur asutati 2017. aastal EL liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis. Euroopa Prokuratuuriga on ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Ettevalmistusi asutuse loomiseks hakati tegema juba 2013. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab vägivallaennetuse tunnustusauhinna kandidaate

27.05.2021. Justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga kuulutas välja konkursi, et tunnustada inimesi, kes tegelevad igapäev vägivallaennetusega ühiskonnas. Kandidaate saab esitada 10. juunini. Auhinnaga tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega möödunud aasta jooksul panustanud Eestis märkimisväärselt vägivallaennetusse. Auhind antakse välja vägivalla-alase teadlikkuse tõstmise eest ühiskonnas, vägivallaohvrite abistamise ja toetamise eest, vägivalla toimepanijatega tegelemise eest või muu panuse eest vägivallaennetuses. „Viis aastat tunnustusauhinna andmise kogemust on näidanud, et meil on Eestis palju hoolivaid inimesi. Neid on igal pool ja nende panus on hindamatu. Eeskujud kasvatavad meid kõiki paremaks ja neid inimesi saab eeskujudeks tuua,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Ettepaneku auhinna andmiseks võib justiitsministeeriumile teha igaüks. Iseennast auhinna kandidaadiks esitada ei saa. Ühe inimese esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud. Auhinna kandidaadi esitamiseks tuleb koostada vabas vormis põhjendatud ettepanek ja saata see digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@just.ee. Ettepanek peab sisaldama: • Kandidaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime või algatuse nimetuse; • Kandidaadi kontaktandmeid; • Lühikest põhjendust, mille eest kandidaat esitatakse; • Ettepaneku esitaja(te) kontaktandmeid. Auhinna kandidaatide ettepanekud vaatab läbi ja teeb justiitsministrile ettepaneku nende andmiseks justiitsministeeriumi juurde moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatest ministeeriumidest, riigiasutustest, vabaühendustest ja mujalt.  Komisjoni hindab esitatava kandidaadi vägivallaennetuse alase tegevuse uudsust, lähtumist parimast rahvusvahelisest praktikast, laiahaardelisust ja märkimisväärset panust senisele Eestis tehtavale vägivallaennetusele. Auhinna annab välja justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga kord aastas, sel aastal augustis. Autasu antakse välja viiendat aastat. Varasematel aastatel auhinna saanute lugudega on võimalik tutvuda siin. Vägivallaennetuse tunnustusauhinna statuudiga saab tutvuda siin.  Justiitsministeerium, avaldatud 4 aastat tagasi