Justiitsministeerium kutsub ajakirjandustudengeid korruptsioonist kirjutama

29.05.2017. Justiitsministeerium kuulutab koostöös ajalehtede liiduga välja ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi. Konkursile saab töid esitada kuni 12. novembrini. Parima artikli autorit premeeritakse, konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Artiklikonkursile on oodatud osalema ajakirjandustudengid korruptsiooniteemalise artikliga, mis käsitleb mõnda korruptsiooni valdkonna tahku. Artikkel peab ilmuma Eesti kohaliku tähtsusega ajalehes 2017. aastal. Konkursi täpsemad tingimused ja võistlustööde esitamise nõuded (282.79 KB) Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ja korruptsioonialast mõttevahetust, toetades sel moel teadlikkuse edenemist Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjandusüliõpilasi. Konkursi töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Artikleid saab konkursile esitada kuni 12. novembrini, saates need aadressil konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooniartikkel“. Tulemused selguvad hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub ajakirjandustudengeid korruptsioonist kirjutama

29.05.2017. Justiitsministeerium kuulutab koostöös ajalehtede liiduga välja ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi. Konkursile saab töid esitada kuni 12. novembrini. Parima artikli autorit premeeritakse, konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Artiklikonkursile on oodatud osalema ajakirjandustudengid korruptsiooniteemalise artikliga, mis käsitleb mõnda korruptsiooni valdkonna tahku. Artikkel peab ilmuma Eesti kohaliku tähtsusega ajalehes 2017. aastal. Konkursi täpsemad tingimused ja võistlustööde esitamise nõuded (282.79 KB) Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ja korruptsioonialast mõttevahetust, toetades sel moel teadlikkuse edenemist Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjandusüliõpilasi. Konkursi töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Artikleid saab konkursile esitada kuni 12. novembrini, saates need aadressil konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooniartikkel“. Tulemused selguvad hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: lapsed vajavad õigusemõistmisel suuremat turvatunnet

29.05.2017. Eestis on aastas tuhandeid kohtuasju, milles osalevad lapsed. Homme esitletavas uuringus „Lapsesõbralik õigusemõistmine: õigussüsteemis/menetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused“ rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmisel rohkem laste tunnetega ning pöörata nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal rohkem tähelepanu laste kaitsmisele. Uuring tõi välja, et peamised lastega seonduvad probleemid õigusmõistmisel puudutavad ühtse ja lapsesõbraliku praktika puudumist ning lastega tegelevate isikute kohati väheseid teadmisi laste kohtlemisest. Lapsed osalevad õigusemõistmises nii ohvri kui tunnistajana juhtumites, mis nende elu väga sügavalt mõjutavad – näiteks perevägivalla või hooldusõiguse protsessides. Uuringust selgus, et laste kogemused eeluurimise ja kohtumenetluse ajal erinevad üksteisest märkimisväärselt. See tuleneb nii juhtumite eripalgelisusest kui lastega menetluse käigus kokku puutuvate spetsialistide erinevatest töövõtetest. „Loomulikult leidub Eestis suurepäraseid oma ala professionaale, kes kohtlevad lapsi suure austusega, omavad laialdasi teadmisi lapsesõbraliku õigusemõistmise võtetest ning teavad, kuidas vajalikud toimingud läbi viia selliselt, et see last võimalikult vähe traumeeriks. Kahjuks ei oska aga kõik ametiisikud vähendada laste vaimset pinget ja toetada neid nii kohtumenetluse eel, ajal kui järel,“ nentis Balti Uuringute Instituudi analüütik Ingi Mihkelsoo. Enamik uuringu käigus intervjueeritud lapsi tõi välja asjaolusid, kuidas menetlejad on niigi raske protsessi nendele veel stressirohkemaks muutnud.  Näiteks esines juhtum, kui vormis ja ametiautoga politseinik tuli last üle kuulama kooli. Kuigi politseinik lähtus parimatest kavatsustest, eeldades, et lapse tavapärases keskkonnas rääkimine on lapsele vähem traumeeriv kui politseiosakonda kutsumine, tähendas see lapsele, et nii õpetajad kui teised õpilased hakkasid toimuva vastu huvi tundma, nentis uuringu kaasautor, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl. Ka tuli ette juhtumeid, kus menetluses tunnistajana osalenud last koheldi kui potentsiaalset süüdlast; või ei teatatud lapsele menetluse lõppemisest, mistõttu laps elas pidevas stressis, kartes iga päev kutset politseisse. Uuring tõi välja, et raskete ja last sügavalt puudutavate teemade puhul on lapsele oluline, et temaga tegeleks kogu protsessi jooksul üks või paar inimest, keda laps saaks tundma ja usaldama õppida - võõrastega raskel teemal rääkimine on lapsele sageli äärmiselt stressirikas ja traumeeriv. Samuti saaks laps sel juhul pidevalt talle vajalikku infot: miks mingit toimingut sooritatakse, mida temalt tahetakse ja mis edaspidi juhtuma hakkab. Lapsesõbraliku õigusemõistmise uuring viidi läbi kokku kümnes Euroopa Liidu riigis, Eestis teostas uuringu Balti Uuringute Instituut (IBS) Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) eestvedamisel. Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui tsiviilprotsessides. Eestis kirjeldas oma kogemust 29 last vanuses 10–14 eluaastat. Laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuva 2012. aastal Balti Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokku puutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal. HEA AJAKIRJANIK! Oled oodatud uuringu esitlusele homme, 30. mail kell 13-16 justiitsministeeriumisse (Tõnismägi 5a, Tallinn). Ürituse ajakava on siin. Kontaktid: Ingi Mihkelsoo, Balti Uuringute Instituut (ingi@ibs.ee, 525 8702), Dagne Mihkels, justiitsministeerium (dagne.mihkels@just.ee, 513 5506) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: lapsed vajavad õigusemõistmisel suuremat turvatunnet

29.05.2017. Eestis on aastas tuhandeid kohtuasju, milles osalevad lapsed. Homme esitletavas uuringus „Lapsesõbralik õigusemõistmine: õigussüsteemis/menetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused“ rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmisel rohkem laste tunnetega ning pöörata nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal rohkem tähelepanu laste kaitsmisele. Uuring tõi välja, et peamised lastega seonduvad probleemid õigusmõistmisel puudutavad ühtse ja lapsesõbraliku praktika puudumist ning lastega tegelevate isikute kohati väheseid teadmisi laste kohtlemisest. Lapsed osalevad õigusemõistmises nii ohvri kui tunnistajana juhtumites, mis nende elu väga sügavalt mõjutavad – näiteks perevägivalla või hooldusõiguse protsessides. Uuringust selgus, et laste kogemused eeluurimise ja kohtumenetluse ajal erinevad üksteisest märkimisväärselt. See tuleneb nii juhtumite eripalgelisusest kui lastega menetluse käigus kokku puutuvate spetsialistide erinevatest töövõtetest. „Loomulikult leidub Eestis suurepäraseid oma ala professionaale, kes kohtlevad lapsi suure austusega, omavad laialdasi teadmisi lapsesõbraliku õigusemõistmise võtetest ning teavad, kuidas vajalikud toimingud läbi viia selliselt, et see last võimalikult vähe traumeeriks. Kahjuks ei oska aga kõik ametiisikud vähendada laste vaimset pinget ja toetada neid nii kohtumenetluse eel, ajal kui järel,“ nentis Balti Uuringute Instituudi analüütik Ingi Mihkelsoo. Enamik uuringu käigus intervjueeritud lapsi tõi välja asjaolusid, kuidas menetlejad on niigi raske protsessi nendele veel stressirohkemaks muutnud.  Näiteks esines juhtum, kui vormis ja ametiautoga politseinik tuli last üle kuulama kooli. Kuigi politseinik lähtus parimatest kavatsustest, eeldades, et lapse tavapärases keskkonnas rääkimine on lapsele vähem traumeeriv kui politseiosakonda kutsumine, tähendas see lapsele, et nii õpetajad kui teised õpilased hakkasid toimuva vastu huvi tundma, nentis uuringu kaasautor, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl. Ka tuli ette juhtumeid, kus menetluses tunnistajana osalenud last koheldi kui potentsiaalset süüdlast; või ei teatatud lapsele menetluse lõppemisest, mistõttu laps elas pidevas stressis, kartes iga päev kutset politseisse. Uuring tõi välja, et raskete ja last sügavalt puudutavate teemade puhul on lapsele oluline, et temaga tegeleks kogu protsessi jooksul üks või paar inimest, keda laps saaks tundma ja usaldama õppida - võõrastega raskel teemal rääkimine on lapsele sageli äärmiselt stressirikas ja traumeeriv. Samuti saaks laps sel juhul pidevalt talle vajalikku infot: miks mingit toimingut sooritatakse, mida temalt tahetakse ja mis edaspidi juhtuma hakkab. Lapsesõbraliku õigusemõistmise uuring viidi läbi kokku kümnes Euroopa Liidu riigis, Eestis teostas uuringu Balti Uuringute Instituut (IBS) Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) eestvedamisel. Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui tsiviilprotsessides. Eestis kirjeldas oma kogemust 29 last vanuses 10–14 eluaastat. Laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuva 2012. aastal Balti Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokku puutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal. HEA AJAKIRJANIK! Oled oodatud uuringu esitlusele homme, 30. mail kell 13-16 justiitsministeeriumisse (Tõnismägi 5a, Tallinn). Ürituse ajakava on siin. Kontaktid: Ingi Mihkelsoo, Balti Uuringute Instituut (ingi@ibs.ee, 525 8702), Dagne Mihkels, justiitsministeerium (dagne.mihkels@just.ee, 513 5506) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kohus jättis endise notari ametist tagandamise jõusse

29.05.2017. Möödunud nädalal jättis riigikohus menetlusse võtmata endise Tallinna notari Kristel Akermani kassatsioonkaebuse, mistõttu jõustus Akermani ametist tagandamine distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest. Akerman tagandati ametist justiitsministri käskkirjaga 2013. aasta veebruaris. Korralise järelevalve käigus tuvastati tema büroos mitu olulist puudust ja eksimust, misjärel algatatud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et notar oli oma ametitegevuses eksinud korduvalt tasu võtmisel ja ametitegevuse registreerimisel. Akerman kaebas ametist tagandamise kohtusse. Kõik kohtuastmed leidsid, et notari süü on tõendatud ja tema ametist tagandamine on proportsionaalne karistus. Kuna riik on notaritele delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande, suhtub justiitsministeerium väga tõsiselt järelevalvesse notarite üle. „Notar peab olema aus ja kõlbeline. Kui selgub, et notar ei ole oma ametitegevuses käitunud korrektselt, kaalub justiitsministeerium igakordselt distsiplinaarmenetluse algatamise vajalikkust“, lisas vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Siiski tuleb notarite rikkumisi harva ette. Viimase viie aasta jooksul on justiitsministeerium algatanud kolm distsiplinaarmenetlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kohus jättis endise notari ametist tagandamise jõusse

29.05.2017. Möödunud nädalal jättis riigikohus menetlusse võtmata endise Tallinna notari Kristel Akermani kassatsioonkaebuse, mistõttu jõustus Akermani ametist tagandamine distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest. Akerman tagandati ametist justiitsministri käskkirjaga 2013. aasta veebruaris. Korralise järelevalve käigus tuvastati tema büroos mitu olulist puudust ja eksimust, misjärel algatatud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et notar oli oma ametitegevuses eksinud korduvalt tasu võtmisel ja ametitegevuse registreerimisel. Akerman kaebas ametist tagandamise kohtusse. Kõik kohtuastmed leidsid, et notari süü on tõendatud ja tema ametist tagandamine on proportsionaalne karistus. Kuna riik on notaritele delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande, suhtub justiitsministeerium väga tõsiselt järelevalvesse notarite üle. „Notar peab olema aus ja kõlbeline. Kui selgub, et notar ei ole oma ametitegevuses käitunud korrektselt, kaalub justiitsministeerium igakordselt distsiplinaarmenetluse algatamise vajalikkust“, lisas vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Siiski tuleb notarite rikkumisi harva ette. Viimase viie aasta jooksul on justiitsministeerium algatanud kolm distsiplinaarmenetlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Komisjon kogub ettevõtjate ettepanekuid äriühinguõiguse reformiks

27.05.2017. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid üles osalema Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil, millega kogutakse liikmesriikidest infot vajaduse kohta lihtsustada nii äriühingute piiriülest ühinemist ja jagunemist kui digitehnoloogia kasutamist. Euroopa Liidu tasemel puudub praegu ühtne regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, kuid sellised toimingud on osaliselt võimalikud mitmes EL-i riigis, näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Seevastu Eestis ja paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid. Euroopa Komisjon esitab varsti ühinguõiguse reformi eelnõude paketi, kuid enne seda kutsub liikmesriikide ettevõtjaid andma avaliku konsultatsiooni kaudu teada praktikast, kogemusest ja ettepanekutest. Justiitsministeerium kutsub Eesti ettevõtjaid ja muid huvirühmi üles osalema konsultatsioonis, mis on kättesaadav komisjoni kodulehel.  Konsultatsioon on mõeldud võimalikult laiale ringile, hõlmates nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, asutusi ja huvirühmi ning sellele on võimalik vastata otse Euroopa Komisjoni veebilehel. Vastuseid oodatakse kuni 6. augustini 2017. Justiitsministeerium oleks tänulik, kui konsultatsioonil osalejad saadaks oma seisukohad ka ministeeriumile,  et oleks võimalik kujundada Eesti seisukoht, pidades silmas laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Ootame tagasisidet hiljemalt 16. juuniks 2017. Ministeerium ei edasta laekunud arvamusi eraldi Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Komisjon kogub ettevõtjate ettepanekuid äriühinguõiguse reformiks

27.05.2017. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid üles osalema Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil, millega kogutakse liikmesriikidest infot vajaduse kohta lihtsustada nii äriühingute piiriülest ühinemist ja jagunemist kui digitehnoloogia kasutamist. Euroopa Liidu tasemel puudub praegu ühtne regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, kuid sellised toimingud on osaliselt võimalikud mitmes EL-i riigis, näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Seevastu Eestis ja paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid. Euroopa Komisjon esitab varsti ühinguõiguse reformi eelnõude paketi, kuid enne seda kutsub liikmesriikide ettevõtjaid andma avaliku konsultatsiooni kaudu teada praktikast, kogemusest ja ettepanekutest. Justiitsministeerium kutsub Eesti ettevõtjaid ja muid huvirühmi üles osalema konsultatsioonis, mis on kättesaadav komisjoni kodulehel.  Konsultatsioon on mõeldud võimalikult laiale ringile, hõlmates nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, asutusi ja huvirühmi ning sellele on võimalik vastata otse Euroopa Komisjoni veebilehel. Vastuseid oodatakse kuni 6. augustini 2017. Justiitsministeerium oleks tänulik, kui konsultatsioonil osalejad saadaks oma seisukohad ka ministeeriumile,  et oleks võimalik kujundada Eesti seisukoht, pidades silmas laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Ootame tagasisidet hiljemalt 16. juuniks 2017. Ministeerium ei edasta laekunud arvamusi eraldi Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi