Populaarsemad...
Allika järgi
9.03.2017. Täna kogunes justiitsministeeriumis ümarlaud, kus arutati küsimusi, mis on tekkinud seoses lapse ja vanema vahelise suhtlusõigusega. Arutati eelkõige täitemenetlusega seotud kitsaskohti: kas ja kuidas peaks riik sekkuma, kui vanemad vabatahtlikult lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit ei täida. Eriti olukorras, kus lapsega koos elav vanem ei võimalda lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei paku kehtiv õigus lapsega suhtlemist korraldavate lahendite puhul rahuldavat tulemust. „Probleem ei ole üksnes täitemenetluses, vaid ka asjaolus, kus lapse subjektiivset õigust osaleda aktiivselt suhtluskorra kindlaksmääramisel, ei tunnistata ja ei tagata piisavalt. Vanemaga suhtlemine on lapse õigus ja mitte kohustus, mistõttu tuleb leida senine parem tasakaal omavahel vaidlevate vanemate ja lapse õiguste tasakaalustamiseks,“ ütles justiitsminister. „Üheks lahenduseks oleks muuta kehtivat süsteemi selliselt, et probleemi korral oskaksid vanemad pöörduda oma erimeelsuste lahendamiseks koheselt valdkonna spetsialistide poole, kes saaksid neid aidata ja suunata omavahelise kokkuleppega reguleerima lapsega suhtlemise korda. Siinjuures on tähtis, et oleks olemas kompetents väga erinevates valdkondades alustades perelepitusest ja lõpetades vajadusel lähisuhtevägivalla tuvastamise oskusest,“ selgitas justiitsminister. „Eestis lahutatakse mitu tuhat abielu aastas ja kuigi kaugeltki kõik ei vaja abi lapsega suhtluse reguleerimisel, siis lähisuhetele tähelepanu pööramine ja arvestamine on kõigis perekonnaasjades, eriti suhtluskorra asjades, väga oluline. Praegu on probleem selles, et puudus on eelkõige üle-eestilistest teenusest ning puudu on ka vajalik õiguslik keskkond, mis suunaks vanemaid just sellist protseduuri kasutama,“ lisas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et alles pärast seda, kui vanemad on läbinud nõustamise, lepitamise või muu sarnase menetluse ning nad ei ole selle raames suutnud omavahel kokku leppida lapse ja vanemate huvidele vastavat suhtluskorda, oleks põhjust pöörduda kohtu poole. „Kohus võiks ja peaks olema kõige viimane instants, kes määrab lapse suhtluskorra kindlaks. Seejuures on kindlasti vajalik, et kohtul oleks võimalik kaasata asjatundjaid, kes aitaksid tal välja selgitada lapse tegeliku soovi ja vajaduse vanemaga suhtlemisel. Kohtueelse kohustusliku lepituse või nõustamise sisseviimine aitaks vähendada ka kohtu töökoormust, sest osa asju saaks nagunii enne ära lahendatud ja samas väheneksid ka poolte vahelised pinged ning kohus saaks keskenduda kõige olulisemale, mitte poolte nääklemisele,“ ütles justiitsminister. Ümarlaual pöörati erilist tähelepanu sundtäitmise küsimusele. Kokkuvõtva arvamuse kohaselt leiti, et kui kohtu määratud suhtluskorda ei täideta, siis ei saa üle lahendi sundtäitmisest. Selle juures tuleks eelkõige arvestada lapse soovi ja vajadusega, mitte seada esiplaanile ühe vanema keeldumist last suhtlemisele lubada ja teise vanema soovi lapsega suhelda. Kui laps ei taha, siis peaks lahendi täitjal (täituril) olema võimalus loobuda konkreetselt hetkel suhtluskorra lahendi täitmisest. Kindlasti tuleks täpsustada ka täituri ülesandeid ja täituri poolt vajadusel kaastava lastekaitsetöötaja ülesandeid, et kõigil oleks selge, kuidas menetluses tegutseda. Justiitsministeerium kaardistab hetkel süstemaatilised probleemid ning analüüsib võimalusi kohendada kehtivat süsteemi nii, et oleks suuremal määral tagatud lapse õiguse ja soovidega arvestamine ning teiste osaliste õigused ja kohustused. Algatatakse täitemenetluse seadustiku täpsustamine selles osas, mida kohtutäitur saab või võib suhtluskorra lahendi täitmisel teha, kas laps saab keelduda teise vanemaga suhtlemisest, milline peab olema lastekaitse töötaja pädevus jne. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister: alaealiste kuritegevus oli eelmisel aastal märgilise tähendusega
8.3.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogu ees kriminaalpoliitika arengusuundi tutvustades, et eelmisel aastal oli üks märgilisemaid teemasid alaealiste kuritegevuse vähenemine ja noortega tegelemine. „Viimasel kümnendil ei ole ühelgi aastal registreeritud nii vähe alaealiste toime pandud kuritegusid kui 2016. aastal. Alaealiste kuritegevus on langenud 1000 piirimaile, seda on enam kui kolm korda vähem kui 10 aastat tagasi,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Minister tõi välja, et riik reformib alaealiste väärtegudele ja kuritegudele reageerimist nii, et noorte kohtlemiseks tekib erisüsteem. „Tahame mõjutada alaealisi nii, et nad ei rikuks enam uuesti seadust. Lahendus peitub probleemse käitumise tegelikule põhjusele jälile saamises, lastele ning nende peredele toe pakkumises ja selles, et karistuse läbi laps kasvaks,“ selgitas minister. „Noor peab ise oma teo tagajärgedest aru saama ja kahju kannatanule korvama.“ Minister rõhutas, et keeruliste käitumisprobleemide puhul lihtsaid lahendusi pole ja igale juhtumile lahenduse leidmine on rätsepatöö, mis see eeldab paljude osaliste intensiivset pingutust nii kasvatuse, hariduse kui sotsiaalse poole pealt. Teise olulise teemana tõi minister välja ohtlike kalduvuskurjategijate kohtlemise. „Riik peab kaitsma ühiskonda kõige ohtlikemate kurjategijate ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime raske seksuaalkuriteo. Kuigi sellised kurjategijad moodustavad väga väikese osa kõikidest kurjategijatest, on nende kuritegudel oluline mõju ühiskonna turvatundele, mistõttu tuleb neile varasemast erinevalt läheneda,“ ütles ta. Üks võimalus on ministri sõnul eluaegse vangistuse rakendamine ka korduvalt vägistamise ja raske tervisekahjustuse tekitanud inimestele. Reinsalu rääkis oma kõnes veel joobes juhtimise vähendamisest, kuriteoohvrite kaitsmisest, põhiõiguste paketist, korruptsioonivastasest tegevusest, narkootikumide vastasest võitlusest ning kuritegevuse statistikast üldiselt. Ministri kõnet on täismahus võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister: alaealiste kuritegevus oli eelmisel aastal märgilise tähendusega
8.3.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogu ees kriminaalpoliitika arengusuundi tutvustades, et eelmisel aastal oli üks märgilisemaid teemasid alaealiste kuritegevuse vähenemine ja noortega tegelemine. „Viimasel kümnendil ei ole ühelgi aastal registreeritud nii vähe alaealiste toime pandud kuritegusid kui 2016. aastal. Alaealiste kuritegevus on langenud 1000 piirimaile, seda on enam kui kolm korda vähem kui 10 aastat tagasi,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Minister tõi välja, et riik reformib alaealiste väärtegudele ja kuritegudele reageerimist nii, et noorte kohtlemiseks tekib erisüsteem. „Tahame mõjutada alaealisi nii, et nad ei rikuks enam uuesti seadust. Lahendus peitub probleemse käitumise tegelikule põhjusele jälile saamises, lastele ning nende peredele toe pakkumises ja selles, et karistuse läbi laps kasvaks,“ selgitas minister. „Noor peab ise oma teo tagajärgedest aru saama ja kahju kannatanule korvama.“ Minister rõhutas, et keeruliste käitumisprobleemide puhul lihtsaid lahendusi pole ja igale juhtumile lahenduse leidmine on rätsepatöö, mis see eeldab paljude osaliste intensiivset pingutust nii kasvatuse, hariduse kui sotsiaalse poole pealt. Teise olulise teemana tõi minister välja ohtlike kalduvuskurjategijate kohtlemise. „Riik peab kaitsma ühiskonda kõige ohtlikemate kurjategijate ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime raske seksuaalkuriteo. Kuigi sellised kurjategijad moodustavad väga väikese osa kõikidest kurjategijatest, on nende kuritegudel oluline mõju ühiskonna turvatundele, mistõttu tuleb neile varasemast erinevalt läheneda,“ ütles ta. Üks võimalus on ministri sõnul eluaegse vangistuse rakendamine ka korduvalt vägistamise ja raske tervisekahjustuse tekitanud inimestele. Reinsalu rääkis oma kõnes veel joobes juhtimise vähendamisest, kuriteoohvrite kaitsmisest, põhiõiguste paketist, korruptsioonivastasest tegevusest, narkootikumide vastasest võitlusest ning kuritegevuse statistikast üldiselt. Ministri kõnet on täismahus võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
4.03.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Täna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus individuaalkaebuse esitamist selgelt ei reguleeri. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul puudub täna olukorda üheselt ja arusaadavalt reguleeriv seadusesäte. „Olukordi, kus inimesel ei ole kehtiva õiguskorra alusel võimalik kasutada ühtegi muud tõhusat võimalust kohtulikule kaitsele, kui esitada individuaaltaotlus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile, esineb harva. Samas on seaduses lünk, sest põhiseaduse vastane on ka olukord, kus inimese põhiõigusi kehtiva õigusakti alusel rikutakse ja tal puudub tõhus võimalus kasutada kohtulikku kaitset. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk on see lünk täita,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Muudatuse tulemusel on inimestel, kelle põhiõigusi või -vabadusi kehtiv õiguskord pöördumatult rikub, võimalus esitada oma õiguste kaitseks riigikohtule sõnaselgelt seaduses sätestatud õiguslikul alusel asjakohane taotlus,“ lisas justiitsminister. Muudatuse jõustumisel muutuks vähesel määral ka riigikohtu töökorraldus. Esiteks reguleeritakse taotluste esitamise korda ja teiseks võib esitatavate taotluste hulk mõningal määral selge õigusliku aluse lisandumise tõttu suureneda. Kuna aga riigikohus ei peaks enam analüüsima, kas individuaaltaotluse esitamine on põhiseaduse alusel lubatav või mitte, muutub vähemalt individuaaltaotluste lahendamine riigikohtu jaoks õigusloomelisest aspektist selgemaks. Kavandatava õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Väljatöötamiskavatsusest välja kasvava seaduseelnõu eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg on juuni 2017, millele järgneb eelnõu menetlemise protsess riigikogus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
4.03.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Täna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus individuaalkaebuse esitamist selgelt ei reguleeri. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul puudub täna olukorda üheselt ja arusaadavalt reguleeriv seadusesäte. „Olukordi, kus inimesel ei ole kehtiva õiguskorra alusel võimalik kasutada ühtegi muud tõhusat võimalust kohtulikule kaitsele, kui esitada individuaaltaotlus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile, esineb harva. Samas on seaduses lünk, sest põhiseaduse vastane on ka olukord, kus inimese põhiõigusi kehtiva õigusakti alusel rikutakse ja tal puudub tõhus võimalus kasutada kohtulikku kaitset. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk on see lünk täita,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Muudatuse tulemusel on inimestel, kelle põhiõigusi või -vabadusi kehtiv õiguskord pöördumatult rikub, võimalus esitada oma õiguste kaitseks riigikohtule sõnaselgelt seaduses sätestatud õiguslikul alusel asjakohane taotlus,“ lisas justiitsminister. Muudatuse jõustumisel muutuks vähesel määral ka riigikohtu töökorraldus. Esiteks reguleeritakse taotluste esitamise korda ja teiseks võib esitatavate taotluste hulk mõningal määral selge õigusliku aluse lisandumise tõttu suureneda. Kuna aga riigikohus ei peaks enam analüüsima, kas individuaaltaotluse esitamine on põhiseaduse alusel lubatav või mitte, muutub vähemalt individuaaltaotluste lahendamine riigikohtu jaoks õigusloomelisest aspektist selgemaks. Kavandatava õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Väljatöötamiskavatsusest välja kasvava seaduseelnõu eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg on juuni 2017, millele järgneb eelnõu menetlemise protsess riigikogus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Riigi toetus aitab tagada tugispetsialistide teenuste parema kättesaadavuse ja kvaliteedi
Valitsuskabinet otsustas, et üldhariduskoolide õpilastele tugispetsialistide teenuse senisest parema kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamiseks eraldab riik kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast lisarahana 6 miljoni eurot aastas. Minister Mailis Repsi sõnul peab kvaliteetne tugispetsialistiteenus olema vajadusel kättesaadav igale Eesti õpilasele. „Õpilaste toetamise vajadus on erinev, mõni noor võib vajada korraga mitme spetsialisti abi, mõni laps vajab tuge mitu aastat järjest, teistele piisab paarist kuust. Lisatoetus kindlustab, et laps saab individuaalselt just seda tuge, mida ta vajab,“ ütles minister Reps Toetus võimaldab omavalitsuste panuse säilides tööle võtta ligi 150 täisametikohaga tugispetsialisti rohkem, suurendades nende arvu ligi 730ni. Samuti võimaldab toetus tõsta tugispetsialistide palga õpetajate keskmise palga tasemele. Analüüside kohaselt ongi õpilaste arvu, tegevuste mahtu ja selleks kuluvat aega silmas pidades tarvis üldhariduskoolides täita ca 730 tugispetsialisti ametikohta. Munitsipaalkoolide statsionaarses õppes õpib sel õppeaastal 130 733 õpilast. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel vajab iga neljas laps õpingute toetamiseks tugispetsialisti abi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Selleks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor võib luua tugispetsialistide ametikohad koolis, kohalikus omavalitsuses või tellida vajalikus mahus teenust väljastpoolt. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Talumistasud muutuvad õiglasemaks
28.02.2017 Justiitsministeerium saatis valitsuse istungile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige suuremad probleemid, nähakse ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest oluliselt suurema talumistasu maksmine. „Valitsuse saja päeva plaanis oli ka talumistasude eelnõu väljatöötamine. Seni on maaomanikud saanud nende kinnistul asuva tehnorajatise eest ebaõiglaselt madalat tasu, kuigi see on neil takistanud oma maad sihtotstarbeliselt kasutada. Tihtipeale on see tasu olnud praktiliselt olematu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Probleemi lahendamiseks on justiitsministeerium pakkunud välja maaomanikele iga-aastase talumistasu maksmise, mis kompenseerib omanikule nii maamaksu kulu kui ka saamata jäänud tulu. Selle tasu suurus on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. See tähendab, et kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks 2,5 protsendile maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast. Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning kaugküttevõrk. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Talumistasud muutuvad õiglasemaks
28.02.2017 Justiitsministeerium saatis valitsuse istungile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige suuremad probleemid, nähakse ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest oluliselt suurema talumistasu maksmine. „Valitsuse saja päeva plaanis oli ka talumistasude eelnõu väljatöötamine. Seni on maaomanikud saanud nende kinnistul asuva tehnorajatise eest ebaõiglaselt madalat tasu, kuigi see on neil takistanud oma maad sihtotstarbeliselt kasutada. Tihtipeale on see tasu olnud praktiliselt olematu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Probleemi lahendamiseks on justiitsministeerium pakkunud välja maaomanikele iga-aastase talumistasu maksmise, mis kompenseerib omanikule nii maamaksu kulu kui ka saamata jäänud tulu. Selle tasu suurus on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. See tähendab, et kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks 2,5 protsendile maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast. Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning kaugküttevõrk. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 744-752 (kokku 2241)