menetluskulude jaotus tsiviilasjas

Lõiv 22.12.2010 19:10 (14 aastat tagasi)

Pank andis peale lepingu lõpetamist kohtusse tsiviilnõude. Mina selle asja kohtusse andmisega nõus ei olnud ja koostasin ka vastava vastuse. Peale seda tuli pank oma nõudmistes väga suures osas mulle vastu ja pakkus kompromissi. Kui kompromissi vastu võtan, tahab pank et 50% riigilõivu neile kinni maksaks. Kuna kohtu poole pöördumine oli põhjendamatu, ei tahaks ma oma võlakoormust suurendada. Mis peaks edasi tegema?

Kerli 22.12.2010 19:54 (14 aastat tagasi)

meilt nõuti ka, aga me polnud nõus. Hageja sai pool riigilõivust tagasi peale kompromissi sõlmimist, tahtis siis, et meie ülejäänud poole kinni maksaksime, aga me ei pidanud seda tegema, kuna tema ju pöördus kohtusse ja nii asi jäigi.

Lõiv 22.12.2010 20:08 (14 aastat tagasi)

Aga kohus teeb ju otsuse selle riigilõivu kohta ka kui see punkt on pandud kompromissi lepingusse kirja.

mvh 22.12.2010 20:33 (14 aastat tagasi)

Riigilõivu maksab esialgu kohtusse pöörduja s.t. hageja. Kui hagi täies ulatuses rahuldatakse, siis mõistetakse riigilõiv täies ulatuses kostajalt (antud juhul Teilt) välja. Kompromissi korral tagastab kohus poole riigilõivust hagejale. Ülejäänud pool jääb ikkagi kostja kanda. Mis mõttes oli kohtu poole pöördumine põhjendamatu? Leping oli ju lõpetatud (nähtavasti seetõttu, et Teie ei täitnud oma kohustusi) ja siis oli pangal õigus kohtusse pöörduda. Kui oleksite pangaga kokkuleppele jõudnud enne kohtusse pöördumist, oleks riigilõivu teema ära jäänud.

Lõiv 22.12.2010 21:06 (14 aastat tagasi)

Leping oli küll lõpetatud aga emaili teel oli kokkulepitud uus graafik mida ma korralikult täitsin, makse kattis nii jooksvad intressid kui vähendas ka põhiosa. Mingi hetk lihtsalt pank hakkas suuremat osamakset tahtma, mida ma kahjuks lubada ei saanud. Pank mõlemat poolt rahuldavaks kompromissiks valmis ei olnud ja pöördus kohtu poole (panga soov oli et suurendaksin makset ca 5e kordseks). Siit samast foorumist sain ka soovituse vastuseks, et tegelikult oli panga pöördumine kohtu poole põhjendamatu. Peale minu vastust pakkus pank kohtu kaudu kompromissi milles oma nõudmistes VÄGA suures osas järgi andis. Oleks seda enne kohut pakutud, oleks ma selle igal juhul vastu võtnud ja oleksin ka praegu nõus aga pank tahab seda 50% riigilõivu millega ma põhimõtteliselt nõustuda ei saa.

mvh 22.12.2010 21:39 (14 aastat tagasi)

Te ei pea kompromissiga nõustuma, siis lahendatakse asi kohtus hagimenetluses. Kui hagi summa väheneb, siis saab kohus ka osa riigilõivu tagastada.

Lõiv 22.12.2010 21:56 (14 aastat tagasi)

Ma ei ole kunagi panga summadele vastu vaielnud ja nendde vähendamist ma ei soovigi, asi on puhtalt riigilõivus sest asja kohtu lahendada andmine ei olnud põhjendatud. Oma vastuses kohtule põhjendasin ära miks kohus ei peaks seda arutama vaid asja menetlusest maha võtma. Selle peale tuligi panga kompromiss, et nemad saavad siis pool riigilõivu tagasi ja teist osa tahavad minu käest. Kuna ma laenusummadele vastu ei ole vaielnud, siis olen mina asja arutamisel nagunii "kaotaja"

mvh 22.12.2010 22:17 (14 aastat tagasi)

Kas ma sain õigesti aru, et pank ei vähendanud hagi summat, vaid pakub sellist graafikut, mis on Teile jõukohane ja mida Te ise juba enne kohtusse pöördumist soovisite? Pole tsiviilkohtumenetlusega väga kursis ja ei oska öelda, kuidas sellisel juhul riigilõivu küsimus lahendatakse? Ega kohus seda riigilõivu täielikult küll hagejale ei tagasta. Las mõni teine pakub ka veel variante.

Lõiv 22.12.2010 22:36 (14 aastat tagasi)

Täpselt nii. Kohtu konsultandiga vesteldes sain aru et kui nüüd kompromissist keeldun ja hagi arutlusele läheb, siis määratakse kohtukulud minu kanda, kuna hagi summa osas mul pretensioone pole kunagi olnud ja otsus hagi osas langetatakse nagunii minu kahjuks.

mvh 22.12.2010 23:45 (14 aastat tagasi)

Võib veel proovida pangaga kaubelda, võib-olla nad on nõus hagi vähendama poole riigilõivu suuruse summa võrra?

Lõiv 22.12.2010 23:58 (14 aastat tagasi)

Vähe tõenäoline et nad seda teevad, pakkusin neile, et võtku riigilõiv kompromissist välja, sellega nad nõus ei olnud. Võlgnevus koosneb peamiselt laenu põhiosast e. reaalne raha ja sellest osast nad kindlasti järgi ei anna.

Lõiv 23.12.2010 00:00 (14 aastat tagasi)

Ise mõtlesin korra veel et teatan kohtule et kompromissiga nõus ei ole ja põhjendan neile veelkord miks selle asja arutamine ei ole õigustatud. Kas sellisel juhul on mingi võimalus, et kohus loobub asja arutamisest. Menetlus on praegu plaanis kirjalikult.

mvh 23.12.2010 09:56 (14 aastat tagasi)

Kohus Teie avalduse peale asja arutamisest niisama küll ei loobu. Hageja võib hagist loobuda, aga siis jääb riigilõiv minu arust üles. Kompromissist loobuda võite, aga siis arutatakse asja hagimenetluses. Seal võite muidugi taotleda, et riigilõiv hageja kanda jäetaks. Kahjuks ei tea kohtupraktikat, kohtulahend sõltub muidugi alati ka konkreetsetest ja on seda täpselt ette ennustada ei saa keegi.

A 23.12.2010 10:02 (14 aastat tagasi)

Eks siin on otsustamise koht, kas nõustuda pakutava kompromissiga, makstes pool riigilõivust, või siis taotleda pangalt kompromisslepingu muutmist. Veel aga on võimalus vaielda nõudele vastu ning lasta kohtul asi lahendada kohtuotsusega. Nagu kirjutad, oli e-maili teel kokku lepitud uus graafik, mida ka korralikult täitsid. Seega on olemas võlgnevuse tasumiseks kehtiv leping. Sellisel juhul on hageja pöördumine kohtusse põhjendamatu ning kui kohus leiab, et e-maili teel sõlmitud leping on kehtiv, võib kohus jätta hagi rahuldamata ning riigilõivu hageja kanda.

mvh 23.12.2010 11:23 (14 aastat tagasi)

Kuidas selle kokkulepitud maksegraafikuga oli, võlausaldajad teevad selle tihtipeale mingiks lühikeseks perioodiks, näiteks 6 kuuks. Ja peale seda tulevad jälle uued läbirääkimised, kus lepitakse kokku uued tingimused ja siis võib võlausaldaja tahta juba suuremat kuumakset.

A 23.12.2010 11:53 (14 aastat tagasi)

Loomulikult, kui graafik oli sõlmitud mitte kogu summa kohta, siis on tõenäoline, et kompromissist keeldumise puhul mõistab kohus hagi ja riigilõivu kostjalt välja terves ulatuses. Siis jääb üle üksnes nõustuda pakutud kompromissiga, kui nad pole kostja kanda jäävat riigilõivu osa nõus vähendama.

Lõiv 23.12.2010 12:04 (14 aastat tagasi)

Kokkulepitud graafik oli et makske mõni kuu see summa selleks ajaks, kui olete makskäitumist tõestanud, siis anname asja uuesti komisjoni otsustada ja vormistame lepingu. Sai kolm kuud mööda ja siis pank teatas et komisjoni otsustada ei hakka andma ja tahtis et suurendaksin makset ca 5e kordseks.

mvh 23.12.2010 12:13 (14 aastat tagasi)

Nojah, nagu ma aru saan, ei olnud mingit kogu võla tasumise lepingut sõlmitud.

Lõiv 23.12.2010 12:38 (14 aastat tagasi)

Oli kokkulepe maksete tasumiseks, see summa selleks kuupäevasks. Kui tõestad oma maksekäitumist, siis vormistame lepingu paberiks. Peale 3e kuud taheti makset mitmekordseks ja kui sellega nõus ei ole, siis kohtusse.

Põim 23.12.2010 13:23 (14 aastat tagasi)

no aga siis on ju pangal õigus. Kui laenuleping võlgade tõttu ülesse öeldakse, ongi pangal õigus nõuda korraga kogu võlgnetava summa tasumist. Teile vastu tulles leppis pank teiega kokku, et nad siiski kohe kogu summat teilt ei nõua vaid lubavad teil 3 kuu jooksul tasuda võla katteks vaid osa summast. Pärast selle tähtaja möödasaamist vaatab pank uuesti teie asja läbi ja otsustab, kas nõuab siiski kogu tolleks hetkeks võlgnetava summa sisse või annab teile veel pikemalt võimaluse osade kaupa võlga tasuda. Kui see aeg sai läbi, siis pank nii nagu ta juba enne ütles, vaataski asja uuesti üle, ja ütles, mis tingimustel ta veel laseks teil vabatahtlikult võlga osade kaupa tasuda - ja seekord oli panga otsus, et peate siiski rohkem iga kuu tagasi maksma, selleks, et pank teile lisaaega annaks. Teie polnud nende tingimustega nõus, ja pank pöörduski kohtusse. Alles pärast seda jõudsite uuele kompromissile. Pank pole teid selle info põhjal küll alusetult kohtusse kaevanud. Pank ei ole ju teie oma jutu järgi taganenud ühestki teiega sõlmitud kokkuleppest.

mvh 23.12.2010 15:01 (14 aastat tagasi)

Kui hakkategi kompromissile minema, siis vaadake, mis tähtajaks see maksegraafik tehtud on. Täiesti võimalik, et graafik on jälle mingiks lühemaks ajaks kui võla tasumiseks vaja läheb. Sellisel juhul võib maksete maksete suurendamise teema uuesti päevakorda tulla kui graafiku aeg läbi saab, Ja kui te siis pangaga kokkuleppele ei saa, annab ta kohtuniku poolt kinnitatud kommpromissi kohtutäiturile, sest see on täitedokument.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.