sooviks teada

??? 24.05.2007 12:46 (17 aastat tagasi)

kuidas saab korter olla erastatud ilma maata?

margit 24.05.2007 12:56 (17 aastat tagasi)

Ostsin selle 2001 aastal otse omanikult kes oli selle EVP de eest erastanud.

Mann 24.05.2007 13:19 (17 aastat tagasi)

Kui vald ei lase erastada, peab tal selleks konkreetne põhjus olema, mida ta peab oma korraldustes/otsustes põhjendama. Tõenäoliselt on maa siiski erastamat kuna keegi pole vaevunud asjaga tegelema. See selleks. Mis puudutab uut katust - siis loomulikult peavad kõik korteriomandikud selle eest maksma.

margit 24.05.2007 14:08 (17 aastat tagasi)

Ei saagi aru mis vahet siis on kui elada erastatud korteris või siis vallale kuuluvas korteris kuna ühtegi tehingut ma oma korteriga teha ei saa ja lisaks kommunaalmaksetele maksan ka üüri.Täiesti arusaamatu.Korter nagu on ja ei ole ka minu oma.

Mann 24.05.2007 14:39 (17 aastat tagasi)

Korter on sinu oma, tehinguid ei saa sa korteriga teha, kuna maa on jätkuvalt erastamata, st korteriomandid on seadmata. Alates eelmise aasta 01.03. on keelatud tehingud ehitiste kui vallasvaradega. Miks? Selleks, et mingi väega sundina inimesi asjadega (maa erastamise ja kinnistusraamatusse kandmisega) tegelema. Tahad asju korda saada - pöördu valla ametniku poole (selle, kes teie vallas maaasjadega tegeleb) ja uuri, milles asi. Kusmaal teie majaalust maad puudutav asjaajamine on. Mida on vaja teha, et maa erastatud ja korteriomandi moodustatud saaksid. Infoks sulle, et Eestis on neid valdu-linnu, kes ise aktiivselt korteriomanike tagant utsitasid ja neil kõik ette-taha ära tegid piisavalt vähe. Reeglina peavadki korteriomanikud ise asja vastu huvi tundma ja veidi asjaajamisega tegelema.

luuzedis 28.05.2007 14:35 (17 aastat tagasi)

Mann, aga kui teised korteriomanikud pole maa erastamisest huvitatud ja ise ka kogu maja maad(maamaks tuleks mulle ja pensionäridele on väga raske selgeks teha, et nad sellest mingi osa maksma peavad) ei taha, mis siis?

Mann 28.05.2007 16:56 (17 aastat tagasi)

Siis ongi valida, kas istud käed rüppes edasi vara otsas, mida käsutada ei saa või asud siiski asjaga tegelema - uurid esmalt välja milles asi ning mida tegema peab, et maa kinnistatud saaks, seejärel selgitad seda oma korterinaabritele, vajadusel korraldad maa kinnistusraamatusse kandmise ning sellega seonduvad kulud ise (kulude suurus sõltub sellest, mis etapis on maa kinnistamine toppama jäänud, kui asi vaid paberite notarisse viimise ja seal avalduse allkirjastimise taga (reeglina nii kipub olema), siis kuluks on notaritasu 100 krooni iga korteri eest + km 18% + algärakirja tasu, mille suurus sõltub dokumendi lehekülgede arvust, üks lk 3krooni + km - seega kui majas on näiteks 6 korterit on notari tasu kokku ca 800 krooni). Notaris võib kinnistamiseks vajaliku avalduse allkrijastada kas KÜ juhatuse liige (kui KÜ on olemas), kõik korteriomanikud ühiselt või erastamise kohustatud subjekt (see isik, kes omal ajal korterid omanikele erastas, reeglina on selleks linn või vald), st reeglina linnapea või vallavanem või tema poolt volitatud isik. Mis puudutab maamaksu, siis see jaguneb korteri omanike vahel ja iga üks ise teab, kas maksab seda, või jääb riigi ees võlglaseks. Kui korteriühistu olemas siis kannab kulud ju ühistu ning jagab kulud korteriomanike vahel, kellel siis jällegi valida, kas maksavad või jäävad võlgu