Käivitus üleeuroopaline karistusandmete vahetuse süsteem

Reedel käivitus Euroopa karistusregistrite infosüsteem, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel senisest kiiremalt ja efektiivsemalt vahetada kuriteokaristuste andmeid ja seeläbi tõsta turvalisust igas liikmesriigisJustiitsminister Kristen Michali sõnul muudab kasutusele võetud lahendus piltlikult öeldes Euroopat väiksemaks ja läbipaistvamaks ning vähendab kurjategijate võimalusi varjata oma tegusid piiri taga. „Näiteks, kui ühe liikmesriigi kodanik mõistetakse süüdi teises Euroopa Liidu riigis, siis kantakse talle mõistetud karistus lisaks kohalikule registrile ka tema koduriigi karistusregistrisse. Samuti toimib üleeuroopaline koostöö ka teistpidi, kui isik on sattunud mõnes Euroopa Liidu riigis kohtu alla, siis saab kohus teha päringu tema koduriigi karistusregistrisse ning võtta otsuse tegemisel arvesse ka seal olevaid varasemaid kuritegusid,“ ütles minister. „Selline läbipaistvus ning avatus muudab kurjategijate elu Euroopa Liidus raskemaks ning vähendab võimalusi kurjategijal riigist riiki liikudes oma jälgi peita. Selline üleeuroopaline infosüsteem võimaldab kohtutel teha otsuseid suurema hulga info põhjal ning parandab sedasi ka oluliselt õigusemõistmise kvaliteeti,“ lausus Michal 7. aprillil 2009 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu otsus 2009/316/JHA, millega loodi alus Euroopa karistusregistrite infosüsteemile (Ingl. keeles ECRIS – European Criminal Records Information System). Kolme aasta jooksul arendati Euroopa Komisjoni eestvedamisel valmis infosüsteem, mis käivitus reedel 27. aprillil. Reedel kell 11 oli ECRISes andmeid vahetamas juba Austria, T¹ehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Holland, Poola ja Eesti. Esimesed päringud saabusid Eestisse Hispaaniast. Justiitsministeerium, avaldatud 19 paeva tagasi

Uuring: Eestis tajutakse korruptsiooni enim ehituslubade väljastamisega seoses, hinnangud valitsuse tööle korruptsiooni tõrjumisel on Euroopa parimate hulgas

Selle aasta veebruaris avaldati Eurobaromeetri üleeuroopaline korruptsiooniteemaline uuring, millest selgub, et enim arvatakse korruptsiooni olevat ehituslubade andmisel ning riigihangete üle otsustamisel. Inimeste hinnangul on viimastel aastatel valituse tegevus korruptsiooni tõrjumisel muutunud tõhusamaks ning Eestist kõrgemalt hinnatakse valitsuse tööd vaid neljas riigis Euroopas.Justiitsminister Kristen Michali sõnul peetakse korruptsiooni Eestis vähem probleemiks, kui Euroopas keskmiselt. „Uuringu andmetel peab korruptsiooni suureks probleemiks 72% Eesti elanikest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74%. Korruptsiooni tasemest rääkides saab väita, et korruptsiooni tase on Eestis stabiilne - 36% Eesti elanikest arvas, et see on viimase kolme aasta jooksul jäänud samaks (EL 35%). Vastanutest neljandiku  hinnangul on see kasvanud (EL 47%),“ lausus minister. Väitega, et Eesti riigiasutustes eksisteerib korruptsiooni nõustus 76% vastanutest. Kohaliku ning regionaalse tasandi osas oli nõustujate osakaal pisut madalam – vastavalt 70% ja 69%. Poliitikute seas peeti korruptsiooni eelõige levinuks riigitasemel. Altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist isikliku kasu saamiseks riikliku tasandi poliitikute seas pidas levinuks 50% vastanutest (El 57%). Kohalikul ja regionaalsel tasandil peeti seda natuke vähem levinuks – vastavalt 46% (EL 46%) ja 42% (EL 48%). Enimlevinuks peetakse altkäemaksu andmist ja võtmist ning võimupositsiooni kuritarvitamist ehituslube väljastavate ametnike (53%) ning riigihangete kohta otsuseid tegevate ametnike seas (52%). Ministri sõnul on ehituslubadega seotud korruptsiooniriski vähendamisega juba algust tehtud, nimelt on alustatud uue planeerimisseaduse eelnõu koostamist.“ See eelnõu muudab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse selgemaks ning inimese jaoks muutub oluliselt arusaadavamaks ehituse ja planeerimisega seotud lubade saamine. See kõik peaks tulevikus vähendama ehitamisega seotud võimalikke korruptsiooniriske, mille tulemusel paraneb ka inimeste korruptsioonitaju selles valdkonnas,“ ütles justiitsminister. Uuringu andmetel on Eesti elanikel otseseid kokkupuuteid korruptsiooniga sama palju kui varem, kuid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 5% Eesti elanikest väitis end olevat viimase 12 kuu jooksul puutunud otseselt kokku korruptsiooniga, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt oli altkäemaksu küsitud või eeldatud selle maksmist 8% elanikelt. Paranenud on elanike hinnangud valitsuse korruptsioonivastasele tööle, olles üks kõrgeimad Euroopa Liidus. Nii arvabki 32% Eesti elanikest, et valitsuse pingutused korruptsiooniga võitlemisel on efektiivsed ning selle hinnanguga on Eesti Euroopa tasandil paremuselt viies. Eestist kõrgem on osakaal vaid Taanis (49%), Soomes (39%), Luksemburgis (36%) ja Rootsis (33%). Ministri sõnul jätkub valitsuse tegevus korruptsioonivastases töös. „Riigikogus on juba läbinud esimese lugemise uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis muudab avaliku sektori korruptsiooni ennetamise sisulisemaks ja paindlikumaks. Näiteks lisab ja täpsustab eelnõu varade hulka, mida ametnikud deklareerima peavad ning muudab ka kõrgemate ametnike deklaratsioonide sisu elektroonilises registris avalikkusele kättesaadavaks,“ sõnas Michal. Samuti tuli uuringust välja Eesti elanike kõrge hinnang õiguskaitseasutuste tööle korruptsiooni ennetamisel, olles peaaegu Euroopa Liidu kõrgeim. Uuringust väitel vastas 43% Eesti elanikest nõustuvalt väitele, et Eestis on piisaval arvul edukaid süüdistusi hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Selliste vastanute osakaal oli kõrgeim ainult Soomes, kus selliselt vastajaid oli 44%. Samas oli Eestis kõige väiksem nende inimeste osakaal, kes väitega ei nõustunud (43%). Üks uuringust selgunud hinnang, mis jäi Euroopa Liidu keskmisele alla, puudutas erakondade rahastamise läbipaistvust. Seda peab ebapiisavaks 77% Eesti elanikest (EL 68%) ning piisavaks 14% (EL 22%). Justiitsministeerium, avaldatud 22 paeva tagasi

Michal: kannatanud ja tunnistajad hindavad politsei ja prokuratuuri tööd kõrgelt

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis justiitsministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses“, mille eesmärgiks oli kaardistada, milliste probleemidega süütegude kannatanud ja tunnistajad Eestis kokku puutuvad.Justiitsminister Kristen Michali sõnul jäi politsei tööga rahule 80% küsitluses osalenutest ning prokuratuuriga 84% ja kohtuga 76% vastanuist. “Positiivse hinnangu põhjusena toodi eeskätt välja politsei ja prokuratuuri operatiivsust, professionaalsust ja head suhtumist ning üldiselt leiti, et riigi esindaja suhtub juhtumi lahendamisse tõsiselt ja on inimesele piisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi. Samuti arvasid vastanud, et menetleja võtab tema ütlusi arvesse,“ ütles justiitsminister. „Hinnangud politsei, prokuratuuri ja kohtu tööle on üsna kõrged. Kui vaadelda kokkuvõtvalt rahuolematuse allikaid, siis eeskätt oli tegu kas ajalise venimisega, tundega, et neisse suhtutakse ebaõiglaselt või peetakse neid endid süüdlasteks nendega juhtunus. Selline tagasiside on kahtlemata kasulik igale organisatsioonile ning üldiste heade hinnangute taustal saab politsei, prokuratuur ja kohtud seda infot kasutada oma töös paremaks muutumiseks ning inimestega suhtlemisel õige viisi valikul. Üldist head meelestatust õigussüsteemi suhtes näitab kõige paremini asjaolu, et kolmveerand uuringus osalenutest pöörduks sarnase juhtumi esinemisel uuesti õiguskaitseasutuste poole ning 61% vastanuist usub, et süüdlane sai õiglase karistuse," märkis minister Michal. Uuringus toodi politsei osas näiteks välja muljet, et juhtumiga ei ole piisavalt tegeletud, kurjategijaid ei ole tabatud või nad ei ole saanud õiglast karistust. Pea veerandis vastanuist tekitas politseiuurijaga suhtlemine tunde nagu nad oleks ise kurjategijad ning sama paljud tundsid, et politsei arvates on inimene ise juhtunus süüdi. Prokuratuuri puhul toodi probleemidena välja menetluse aeglust ning prokuröri huvipuudust või negatiivset suhtumist kannatanusse. Kohtule negatiivse hinnangu andnud rõhutasid põhjusena eeskätt protsessi ajakulu, sealhulgas kohtuistungi edasilükkamist süüaluse mitteilmumise tõttu, aga ka kohtuniku negatiivset suhtumist kannatanusse. Samuti selgus ministri sõnul uuringust, et pisut enam kui pooled vastanutest pole enda hinnangul piisavalt kursis oma süüasja menetlemisega, kusjuures neist omakorda pooled tunnistasid, et peamiseks põhjuseks on nende endi huvipuudus. „Viiendik uuringus osalenutest tõi esile, et nad ei ole süüteoasja menetlemisega kursis seetõttu, et ei tea, kelle poole info saamiseks pöörduda või nad pole palutud infot saanud ning siin oli mitte-eestlaste teadlikkus madalam kui eestlastel,“ lausus Michal. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg toob murekohana esile inimeste madalat teadlikkust menetlusega seotud kulude hüvitamise, ohvriabiteenuse ja riigipoolse tasuta õigusabi võimaluste osas. „Ligi kolmveerand uuringus osalenutest ei olnud teadlikud võimalusest taotleda ütluste andmisega tekkivate kulude, nagu näiteks istungile ilmumisega seotud kulude katmist ning 3% vastanutest on kuluhüvitist taotlenud,“ kõneles Espenberg. Riigipoolse tasuta õigusabi saamise võimalusest oli teadlik 53% kannatanutest ning samale tasemele jäi ka kannatanute teadlikkus ohvriabi teenusest, olles keskmisest kõrgem ainult isikuvastaste süütegude kannatanute osas. Veerand kahjunõuet taotlenud vastanuist tõi kahjuhüvitamise protsessi probleemina välja näiteks bürokraatia, protsessi venimise, või kahjutekitaja võimetuse kahju hüvitada. Uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ning selles osales 242 inimest, kellel oli otsene kokkupuude politsei, prokuratuuri või kohtuga. Küsitlus viidi läbi politseiprefektuurides, prokuratuuris ja kohtutes. Ministeerium kavatseb käesoleval aastal koostada kannatanute ja tunnistajate teadlikkuse tõstmiseks infomaterjalid. Uuring on leitav aadressil http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=56671/Kannatanud+ja+tunnistajad+s%FC%FCteomenetluses.pdf Justiitsministeerium, avaldatud 23 paeva tagasi

Michal: 2012 on üheks vägivalla vähendamise põhisuunaks perevägivald

Eelmisel nädalal esitles justiitsminister valitsusele vägivalla vähendamise arengukava raames 2011. aastal läbi viidud tegevusi alaealistega seotud vägivalla, perevägivalla ning inimkaubanduse vähendamiseks.Justiitsminister Kristen Michali sõnul tõi aruanne välja nii möödunud aastat iseloomustavad statistika­näitajad, uuringu­tulemused kui ka olulisemad tegevused vägivalla vähendamisel. Arengukava ühe olulise teema – perevägivalla – puhul analüüsiti eelmisel aastal ministri sõnul esmakordselt menetlus- ja karistuspraktikat. Selgus, et politsei alustab menetluse valdava enamiku (93%) perevägivalla kriminaal­asjade korral ja aasta jooksul lahendini jõudnud kriminaalasjadest jõudis kohtuotsuseni ca 40%. „Kohtu poolt karistati vägivallatsejat kõige sagedamini tingimisi vangistusega (53%). Sellele järgnesid vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (20%), rahalised karistused (14%) ja reaalne vangistus (13%). Analüüs näitas, et reaalne vangistus mõisteti keskmiselt 10 kuuks, üld­kasulikku tööd määrati keskmiselt 248 tundi ning rahalise karistuse keskmine suurus oli 534 eurot,“ täpsustas Michal. „Seksuaalkuritegude osas tõi aruanne välja, et 2011. aastal registreeriti 233 laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mis võrreldes 2010. aastaga on 14% rohkem. Lastevastastest seksuaalkuritegudest kasvasid kaks korda lastepornoga ja ligi kolm korda lapseealise seksuaalse ahvatlemisega seotud kuritegude arv. Kokku veidi enam kui veerand lasteavastatustest kuritegudest oli eelmisel aastal seotud laste­pornoga ning peagu sama palju lapseealise seksuaalse ahvatlemisega“ ütles minister. Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab statistika, et alaealiste vägivallakuriteod moodustavad alaealiste kogukuritegevusest märksa suurema osa kui vägivallakuriteod üldiselt registreeritud kogukuritegevusest. „Murekohaks on vägivallaintsidentide sagedane esinemine kooli läheduses, näiteks leidsid pooled kehalise väärkohtlemise juhtumid aset laste- ja/ või õppeasutuste territooriumil, ent see on iseloomulik ka teistele riikidele,“ ütles Michal. Eelmisel aastal jõustunud kriminaalmenetlusseadustiku muudatused aitasid kaasa alaealistega seotud menetluste lapsesõbralikumaks muutmisele. Näiteks kaitstakse lapsi uurimisprotsessis korduva ülekuulamise eest, et nad ei peaks põhjuseta juhtunut uuesti üle elama. Vägivalla vähendamise arengukava käesoleva aasta tegevusi tutvustades tõi minister välja, et sel aastal jätkub seksuaalkurjategijate ravi võimaldava eelnõu menetlemine Riigikogus ning sotsiaalministeerium hakkab välja töötama uut lastekaitse seadust ning haridus- ja teadusministeerium uut alaealiste mõjutusvahendite seadust. „Alustasime sel aastal ka Euroopa Liidu laste seksuaalse väärkohtlemise ja lasteporno vastane direktiivi ülevõtmiseks alustame sel aastal mõjude analüüsi kui eelnõu ettevalmistamisega. Lisaks töötame välja infomaterjalid, kuidas kohelda kriminaalmenetluses vägivallakuritegude lapsohvreid võimalikult vähe korduvaid kannatusi põhjustades,“ lõpetas justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 25 paeva tagasi

Algas konkurss kohtuniku leidmiseks Harju maakohtusse

Justiitsminister Kristen Michal kuulutas välja konkursi Harju maakohtu kohtuniku kohale.Justiitsministri sõnul on kohtuniku amet kahtlemata õigusvaldkonna ametitest üks kaalukamaid ning sellele tasemele jõudmine peaks olema iga juristi soov.“Konkursi eesmärk ongi leida kohtuniku ametisse heatasemeline jurist, kes täidaks kõik kohtunikule esitatavad kõrged nõudmised ning täiendaks väärikalt Eesti kohtunike rivi. Sel aastal oleme juba otsinud kandidaate viie kohtunikukoha täitmiseks ning algava konkursiga otsime kuuendat. Piisav hulk tasemel kohtunikke tagab selle, et kohtusüsteemile esitatavad ootused saavad täidetud – inimene või ettevõtja saab heal tasemel ja mõistliku ajaga oma õigustele kaitse või vaidlusele lahenduse,“ lausu Michal. Avaldus kohtuniku konkursil osalemiseks, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet (saadaval Riigikohtu kodulehel aadressil www.riigikohus.ee), Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded („Kohtute seaduse“ § 47, § 53 lg 3). Kohtuniku konkursil osalemise dokumendid esitatakse märgusõna “Kohtuniku konkurss” all Riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu või elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee. Täiendavat informatsiooni kohtunikukohtade konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada Riigikohtu telefonil 730 9035. Reeglina nimetatakse kohtunikuks isik, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ning sooritanud kohtunikueksami. Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea läbima isik, kes on vahetult enne eksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, samuti kohtunik, kui tema ametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. Esimese astme kohtuniku ametipalk on 2666 eurot kuus ja teise astme kohtuniku ametipalk 2999 eurot kuus. Detailsemad kohtunikule esitatavad nõuded ning ametisse asumise kirjeldus on „Kohtute seaduse“ paragrahvides 47-56. Justiitsministeerium, avaldatud 25 paeva tagasi

Michal: kohtuasjade riigilõivud vähenevad ja kohtupidamine kiireneb

Eile läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega vähendatakse riigilõive kohtumenetluses, lihtsustatakse lõivude arvestamise süsteemi ning tõhustatakse kohtumenetlust, muutes dokumentide kättetoimetamine selliseks, et pahatahtliku venitamise tõttu ei peaks ootama teiste inimeste õiguste kaitse ja kohtumenetlus ei veniks.Justiitsminister Kristen Michali sõnul  on eelnõu eesmärgiks muuta riigilõive vähendades lihtsamaks ja kättesaadavamaks inimeste juurdepääs õigusemõistmisele. „Inimeste jaoks muutub kohtumenetlus ka kiiremaks, kuna muudetakse kohtudokumentide kättetoimetamise korda. Nimelt on üheks peamiseks  kohtuasjade venimise põhjuseks just menetlusdokumentide kättetoimetamine. Täna on näiteks esimese astme kohtutes pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest. Seepärast soovimegi luua kohtutele lisavõimalusi dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks,“ ütles minister. „Eelnõu kohaselt saaks kohus saata teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta ka internetist leitud telefoninumbrile või elektronpostiaadressile, samuti sotsiaalvõrgustiku kasutajakonto lehele. Tulevikus peaks see kindlasti hõlbustama seadusekuulekate inimeste elu, kes saavad endale tulnud teavituse kiiremini ja mugavamalt kätte, kui nad pole parajast oma postiaadressil ning samas tegema kibedamaks elu neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale aga on kuskil mujal tegelikult aktiivsed ja kättesaadavad,“ lausus Michal. Riigilõivude osas vaadati aga ministri sõnul eelnõu ettevalmistamise käigus üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral ning lihtsustub ka lõivude arvestamise süsteem.  „Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud märgatavalt. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil,“ tõi Michal näite. Samas lisas minister, et kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada. Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusid. „Näiteks võivad riigilõivud tõusta teatud juhtudel kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks,“ lausus justiitsminister. Ministri sõnul on eelnõu Hea Õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult läbi arutatud ja muudetud koostöös kohtunikkonnaga ning seda toetab ka Eesti Kohtunike Ühing. „Eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada. Justiitsministeerium jätkab Hea Õigusloome põhimõtete kohaselt nende arutamist eraldi, kuna kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt ministeeriumi prioriteediks ja oluline avalikkuse ootus ka kohtusüsteemile,“ ütles Kristen Michal. Erinevalt kohtulõivude alandamisest, mis on planeeritud jõustuma juba 1. juulist sel aastal, jõustuvad dokumentide kättetoimetamist puudutavad muudatused eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2013. Justiitsministeerium, avaldatud 30 paeva tagasi

Uus eelnõu muudab abieluvararegistri elektrooniliseks

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega soovitakse muuta abieluvararegister elektrooniliseks ning registris olev info inimestele paremini kättesaadavamaks, vähendades samas oluliselt halduskoormustJustiitsminister Kristen Michali sõnul on pärast 2010. aasta 1. juulit, kui kehtima hakkas uus perekonnaseadus, kasvanud oluliselt abieluvararegistrisse tehtavate kannete hulk ja nüüd on halduskoormuse vähendamiseks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks ainuõige lahendus muuta register elektrooniliseks. „Paljud abiellujad kasutavad võimalust valida juba abielu sõlmimisel varasuhe, mille kohta tehakse abieluvararegistrisse kanne. See on tekitanud olukorra, kus 2005. aastal tehti registrisse 504 kannet ning 2010. aastal tehti kandeid juba 1555. Eelmisel aastal kasvas kannete arv 2507 kandeni ning see on juba oluline halduskoormuse kasv,“ sõnas minister. „Eelnõu loob eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning kindlasti lihtsustab see abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumist. Samuti väheneb eelnõuga perekonnaseisuametnike töökoormus abieluvararegistri pidajaga suhtlemisel, mis 2010. aastast alates on märgatavalt suurenenud,“ täpsustas Michal. Abieluvararegister üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade poolt valitud varasuhete, nende muutmise ja lõppemise kohta. Abieluvarasuhte saab määrata kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususena. Varaühisuse korral kuulub vara võrdsetes osades mõlemale osapoolele ning enamiku tehinguid peavad nad tegema ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, säilitades majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski ka selged tagatised, nagu näiteks perekonna ühise eluaseme kaitse. Varalahususe puhul on mõlemad pooled teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud, puuduvad ühised õigused vara suhtes ning varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut. Abieluvararegistrisse tehakse kanne juhul, kui valitakse vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhe või kui abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu. Praegu peetakse abieluvararegistrit paberil, mistõttu on esitatud kandeavalduste menetlemine aeganõudev ja registrikaardile väljatrükkide tegemine ebamugav ning paberarhiivi maht üha suureneb. Abieluvararegistri andmetega tutvumiseks tuleb praegu pöörduda kinnistusosakonna poole, registrikaardile kantud andmetega ei ole võimalik tutvuda veebilahenduse kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 30 paeva tagasi

Korruptsioonivastase seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis muudab avaliku sektori korruptsiooni ennetamise sisulisemaks ja paindlikumaks.Riigikogus uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu tutvustanud justiitsminister Kristen Michal sõnas, et korruptsiooni esineb nii avalikus kui erasektoris ning üldisemalt võiks seda kokku võtta võimu või positsiooni kuritarvitamisena erahuvides, üldise huvi ja teiste isikute õiguse vastaselt. Samuti ei pea korruptsioon alati olema varalise tulemusega, see võib olla näiteks ka ebaausa eelise või soodustuse saamine kasvõi haridusele või ravivõimalustele juurepääsul. „Kindlasti tasub mõista, et korruptsiooni on keeruline uurida. Tegu on keeruka peitkuritegevusega, mille ühe juhtumi avastamiseks ja lahtiharutamiseks võib minna palju inimeste töötunde aastate vältel. Kõik me mõistame, et korruptsiooni negatiivsest mõjust hoolimata ei ole sellel tihti otsest ohvrit – maksumaksja raha või inimeste laiem huvi ei tule kaebama. Nagu ei jää sellest kuriteost pea kunagi ka maksumaksja raha maha lebama või ei tule avalikkuse ette mõne afääri osaline kaebama, et see tundub ebaeetiline,“ lausus minister. Ministri sõnul on Eesti valinud korruptsiooni ennetamisel paljuski euroopaliku ja põhjamaise tee. „Üldisemalt on kaks põhimõttelist valikut. Esimene on ennetav, kahjusid ära hoidev, avalikkusele toetuv ja ausat ühiskonda järjekindlalt loov tee. Teine on suunatud pigem karmile politseilisele kontrollile ja tugevatele meetmetele ning eeldab selleks suurt sisejulgeoleku ressursi kasutamist. Eesti, nagu ütlesin, valis esimese tee - euroopaliku ja põhjamaise,“ ütles Michal. „Deklareerimise kohustuse filosoofiline mõte on ju tegelikult anda signaal – hea deklarant, Sa oled otsustaja, tee oma otsuseid ausalt ning avalikusta oma huvid, et ka teised võiksid olla veendunud, et sa näid aus ja oled aus. Lõpuks on alati ka võimalik, kui tekib avalikkusel põhjendatud kahtlus, teda kontrollida tavapäraste menetlustega,“ ütles justiitsminister ja lisas: “Ennetamine ongi kõige tõhusam ja kuluefektiivsem meede nii korruptsiooni, kuritegevuse üldisemalt kui ka kasvõi tervisehädade vastu võitlemisel. Alternatiiv on alati tegeleda vaid nö. järelnoppimisega ja küsida iga sellise juhtumi puhul, et huvitav, miks nii läks.“. Justiitsminister Kristen Michali sõnul määrab uus korruptsioonivastane seadus täpsemalt deklareerimiskohustusega inimesed ja deklaratsioonide sisu ning 2014. aastast alates muutub elektroonilise registri tõttu lihtsamaks ja kiiremaks ka huvide deklareerimine. „Uue seadusega muutub eeltäidetud deklaratsioonide täitmine deklareerijatele mugavamaks ning samas ka avalikkusele lihtsamini jälgitavaks. Varade deklareerimisel muutub edaspidi näiteks deklareeritavaks ka vara, mis on deklareerija kasutuses üle kahe kuu aastas nagu ka kõik mittemajanduslikud asjaolud, mis võivad sisaldada korruptsiooniohtu,“ ütles minister ja jätkas: „Sellisteks mittemajanduslikeks huvideks võivad olla nii kõrvaltegevus, millel võib olla seos tema järelvalvatava valdkonnaga, aga näiteks ka seos mõne huvigrupiga.“. Justiitsminister ütles eelnõud iseloomustades, et tegemist on väga põhjalikult, Hea Õigusloome põhimõtete vaimus läbi arutatud eelnõuga, mis läbis kooskõlastusringi kokku kolm korda ning selle tulemusel korrigeeriti oluliselt näiteks deklarantide ringi, deklaratsioonide kontrollimise õigusi ja muudeti seda, kuidas tuleb käituda ametiisikule pakutud soodustustega. „Mul on hea meel, et meie partnerid ja kolleegid selle eelnõu ettevalmistamisel nii aktiivselt kaasa mõtlesid ja selle lõplikku versiooni oma panuse andsid – tõhus võitlus korruptsiooniga on üks selle valitsuse prioriteete,“ sõnas Michal. Uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu koostamisel on kasutatud mitmete riikide praktikat ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhendites ja uurimustes esitatud soovitusi, kohandades neid Eesti situatsioonile. Erinevad korruptsiooniteemalised uuringud ning ka näiteks ametnike huvidekonflikti ennetamiseks vajalik käsiraamat on leitav aadressilt www.korruptsioon.ee Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi