Valitsus arutas kohtupsühhiaatria valdkonna probleeme

11.06.2020. Valitsuskabinet arutas täna ettepanekuid, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid psühhiaatrilist sundravi vajavatele inimestele ning korrastada kohtupsühhiaatria valdkonda. Valitsus võttis selle info teadmiseks. „Kohtpsühhiaatria valdkonnas on Eestis mitmeid probleeme, alustades psühhiaatrite puudusest, kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside suurest arvust ja kõikuvast kvaliteedist kuni selleni, et haiglahoone, kuhu kuritegusid toime pannud inimesed sundravile suunatakse, ei ole tänapäevastele tingimustele sobiv,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Nendele ja paljudele teistele probleemidele on lahenduse leidmine väga oluline, sest kui vaimse tervise häiretele ei pöörata piisavalt vara tähelepanu või jäetakse nendega üldse tegelemata, võivad need inimesed olla ohtlikud nii endale kui teistele.“ Eestis töötab hetkel 226 psühhiaatrit. Vajadus oleks minimaalselt 260 psühhiaatri järele. Ekspertiise teeb ca 50 psühhiaatrit, neist vaid kaks on kohtupsühhiaatria eksperdi kutsega. Laste ja noorukite psühhiaatreid on 24, kuid vaid mõned üksikud neist on nõus tegema ka alaealistele ekspertiise. Kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise tellitakse aastas ca 2000, neist osa korduvalt samale inimesele. „Põhjuseks on see, et ekspertiiside kvaliteet on mõnikord kehv ja seepärast tellitakse uus ekspertiis. Samal ajal ei ole psühhiaatrid tihti nõus ekspertiise tegema, kuna ravitöö koormus on suur ja tegemist on lisakoormusega, mille eest ei maksta piisavalt,“ selgitas Aeg. Üheks lahenduseks eeltoodud probleemidele on töötada välja seadusemuudatused, mis aitavad korrastada ekspertiisidega seonduvat. Suurendama peaks psühhiaatrite arvu ning arendama ohtlike psüühikaahäiretega inimestele pakutavate teenuste süsteemi. Samuti on ministri sõnul murekohaks see, et haiglasse määratakse sundravile pidevalt rohkem inimesi, kui seal on voodikohti, samas ei ole haiglal õigus jätta kohtuotsus täitmata. Viljandi haiglal on sundravi voodikohti 80-le inimesele, kuid ravil on pidevalt 100-110 inimest. Sundravihaigla hoone ei vasta kaasaja tingimustele ega võimalda kehtestada erirežiime lähtudes ravivajadusest, soost, vanusest jne. Seetõttu tuleb parandada sundravihaigla hoone olukorda. Sobivatest teenustest on puudus ka neile psüühikahäiretega inimestele, kes ei ole kuritegusid sooritanud. Seega satuvad abivajajad valedele teenustele. Tahtest olenematut psühhiaatrilist abi osutatakse aastas ca 2800 inimesele, kellest paljud on ravil korduvalt, kuna nad ei ole saanud vajalikku abi. Ettepanekud tegid justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium koos. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Kohtutele antakse rohkem võimalusi sassis peresuhete silumiseks

11.06.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatuste eelnõu, eesmärgiga anda kohtutele täiendavaid võimalusi vanema ja lapse lähedase suhte hoidmiseks või taastamiseks, olukorras kui vanemate omavaheline koostöö ei toimi. „Vanema suhtlusõiguse näol on tegemist põhiseaduslikult kaitstud õigusega. Kahjuks näeme jätkuvalt liiga palju selliseid perekondi, kus lahku läinud vanemate omavaheliste pingete all kannatavad lapsed. Kohtusüsteemil peab sellisel juhul olema seadusega tagatud võimalus sekkuda ja laste huvide eest vankumatult seista,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Nii kohtumenetluse kui ka suhtluskorra lahendi täitmise faasis on oluline, et lapse ja lahus elava vanema suhtlus oleks sujuv ja lapse vajadusi arvestav, hoolimata sealjuures vanemate omavahelistest lahkhelidest. Väga konfliktsete suhete puhul on edaspidi sundtäitmise menetluseni jõudmine kiirem, kaotamata hindamatut aega lapse ja vanema omavahelises suhtluses. Suurima muudatusena kaotataksegi suhtluskorra lahendite sundtäitmise eeldusena seni kohustuslik olnud kohtulik lepitusmenetlus.  „Praktika on näidanud, et kohustuslik lepitusmenetlus ei kanna sellises hilises faasis, kus koostöötahe täielikult puudub, enam vilja. Pigem venitab see kõikide osapoolte kannatusi ajal, mil laps teisest vanemast juba võõrdub,“ selgitas Aeg ja lisas, et tulevikus saab see olema üks võimalus mitmest, mida kohus saab lapse huvides rakendada. Lapse huvides on ka muudatused, millega sätestatakse täna juba praktikas toimiv keeld suhtluskorra täitmisel lapse suhtes jõudu kasutada ja rõhutatakse vajadust kõikide lastesse puutuvate vaidluste lahendamisel perevägivalda arvestada. „Laste õiguste seisukohalt on siinkohal oluline silmas pidada, et laps vajab kaitset nii otsese vägivalla ohvriks langemise kui selle pealtnägemise eest. Vägivalla pealtnägemist tuleb samuti käsitleda laste väärkohtlemisena,“ sõnas Aeg. Täiesti uue mõistena tuuakse seadusesse sisse suhtluse hooldaja instituut, mille eesmärk on lapse ja lahuselava vanema suhtluse vahendamine. Olukord, kus vanemad teadlikult suhtluskorda rikuvad ning laste ees sel teemal tülitsevad, koormab lapsi ja mõjutab nende psüühikat. Edaspidi saab kohus selle vältimiseks nõuda kvalifitseeritud spetsialisti (näiteks psühholoogi või lepitaja) tähtajalist kaasamist, eesmärgiga suunata vanemaid omavahelisele paremale koostööle. Ennetava tegevusena saab kohus tulevikus asuda suhtluskorda reguleerima ka mõnes teises last puudutavas vaidluses, kui see on vajalik ja lisaks antakse seadusega selgemaid juhiseid, milliseid tingimusi peab arvestama, kui toimub lapse elukoha määramine vahelduvalt mõlema vanema juurde. Lapsega suhtlemist puudutavate teemade kõrval taastatakse eelnõuga võimalus abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete heauskseks omandamiseks, suurendamaks üldist õiguskindlust. Eelnõu kooskõlastusi ja arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium 17. juuliks 2020 ja eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2021. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Seadusemuudatused leevendavad kohtute töökoormust

10.06.2020. Riigikogu võttis täna vastu justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kohtutele paindlikumad võimalused suure töökoormusega tegeleda, õiguse vajadusel suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse või kohtunikke vabatahtlikku menetluslähetusse. Kohtuasju saavad teise kohtusse ümber suunata ringkonnakohtute esimehed. Selleks tuleb maakohtu esimehel esitada taotlus põhjendusega, miks ei ole teisiti võimalik õigusemõistmise toimimist tagada. Ringkonnakohtute esimehed peavad asjade ümbersuunamisega ühiselt nõus olema. Maakohtust saab kohtuasja ümber suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse. Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et peamiselt võiks nii ümber suunata kirjalikult lahendatavaid kohtuasju, aga kui see pole võimalik, siis saab pidada videoistungeid või hüvitada kohtunikule lähetuskulud. „Oluline on anda võimalus vastavalt oludele menetleda asju paindlikumalt, kui see seni on olnud.“ Samuti saab kohtu esimees edaspidi lähetada kohtuniku tema enda nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju sama või madalama astme kohtusse. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht. Sellist võimalust saab kasutada juhul, kui kohtunike istungikalendri järgi on oht, et kohtusse järgmisena saabuvaid asju ei ole võimalik määrata arutamisele mõistliku aja jooksul. „Praktikas on olnud murekohaks ka see, et pensionile siirduvate kohtunike asjade arutamine jääb pooleli ja kohtuistungitega tuleb otsast peale alata. Tulevikus on erandjuhul võimalik pensionile siirduva kohtuniku enda soovil pikendada tema volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks peab kohtunik varasemast pikemalt teatama enda ametist vabastamise soovist. Kui seni oli etteteatamise tähtaeg kuus kuud, siis nüüd on see üheksa,“ rääkis Aeg. Kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine läheb Tartu maakohtu kaudu Tartu ringkonnakohtu alluvusse. See aitab koondada registriasjade kompetentsi püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada kohtunike spetsialiseerumist. Eelnõu töötas välja kohtunikest ja ministeeriumiametnikest töörühm, kes jätkab kohtumõistmise praktilisi probleeme lahendava järgmise eelnõu kokkupanemisega. Seadusemuudatused aitavad kohtutel paremini toime tulla kasvanud ja ebaühtlase töökoormusega, mis on tingitud kohtusse saabuvate tsiivilasjade arvu tõusust. Eelnõu jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Justiitsminister tahab erakondade rahastamise karmimat kontrolli võrreldes riigikogus oleva eelnõuga

9.06.2020. Justiitsminister Raivo Aeg allkirjastas ettepaneku karmistada kontrolli erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise üle, võrreldes riigikogu menetluses oleva erakondade rahastamist puudutava eelnõuga. „Tulenevalt erakondade tähtsast rollist esindusdemokraatia elluviimisel ning avalike vahendite osakaalu suurt määra parlamendierakondade rahastamisel, pean väga oluliseks tõhusat ja erapooletut järelevalvet erakondade rahastamise üle,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Riigikontrollil on selleks vajalik professionaalsus ja usaldusväärus ühiskonnas olemas.“ Justiitsministeerium tõi oma kirjas valitsusele välja asjaolud, millele võiks eelnõu edasisel menetlemisel riigikogus tähelepanu pöörata. Rahastamise nõuete rikkumise eest ettekirjutuse tegemise osas ei poolda justiitsministeerium maksimaalse kolme aasta pikkuse tähtaja kehtestamist, mis tähendaks, et alates 1. jaanuarist 2021 ei saaks haldusorgan teha ettekirjutusi rikkumiste eest, mis on toime pandud rohkem kui 3 aastat tagasi. „Küsimus on selles, et 3aastane tähtaeg on lühem kui üks riigikogu valimistsükkel ja ERJK tegevus on näidanud, et mõningad rikkumised võivad teatavaks saada mitmeid aastaid hiljem. Pooldan ka edaspidi lähtuda haldusmenetluse seadusest tulenevast mõistlikust menetlusajast ning ei pea vajalikuks selles osas seaduse muutmist,“ rõhutas minister. Samuti on justiitsministeeriumi hinnangul oluline tagada, et erakondade rahastamise järelevalve ülesande andmisel riigikontrollile oleks sellel võimalik pooleli jäänud menetlusi jätkata ja soovitab vaidluste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks vastavad sätted ka järelevalveorgani muutmise eelnõusse sisse kirjutada. „Sarnaselt on varem tehtud ka siis, kui  põllumajandusamet ning veterinaar- ja toiduamet korraldati ümber põllumajandus- ja toiduametiks.“ „Erakondade rahastamise järelevalve ülesande panemisel riigikontrollile tuleb hinnata, kas see on kooskõlas talle põhiseadusega pandud ülesannetega. Lisaks tuleb analüüsida, kas riigikontroll saab teostada järelevalvet kõigi erakonnaseaduses välja toodud tuluallikate üle, mis on lisaks riigieelarvelisele eraldisele ka liikmemaksud, annetused ja tulu erakonna varaga tehtud tehingutelt,“ selgitas Aeg. Minister viitas oma kirjas ka õiguskantsleri varasemale seisukohale, et riigikontrollil on olemas vajalik sõltumatus, mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Huvide deklaratsiooni esitasid tähtajaks 80% kohustatutest

9.06.2020. Justiitsministeeriumi andmetel esitasid õigeaegselt ehk 1. juuniks huvide deklaratsiooni 80% selleks kohustatud ametikohtadel olevatest inimestest.  Registrisse on sellel aastal kantud 5191 ametikohta, kellel on huvide deklareerimise kohustus. 1. juuniks esitas oma deklaratsiooni 4163 ametikohta. Huvide deklaratsioon oli esitamata 1020 ehk 20% ametikohtadest. Justiitsminister Raivo Aeg tõi välja, et huvide deklaratsiooni mitteesitamine ametiisikule karistust kaasa ei too, kuid on üks avaliku kontrolli vahenditest. „Siiski võiks asutused ja deklaratsioonide kontrollijad jälgida, et ametiisikud korruptsioonivastast seadust ja selle alusel pandud kohustust täidaksid.“ Tähtajaks olid oma deklaratsiooni esitanud vaid kümne asutuse ametikohad kokku 109-st. Õigeaegselt olid deklaratsioonid esitanud justiits-, kultuuri- ja sotsiaalministeerium, Eesti Pank, haigekassa, riigikontroll, PRIA, häirekeskus, Pärnu maakohus ja Vormsi vallavalitsus. Esitamata olid jäänud eelkõige kohalike omavalitsuste ametikohtade deklaratsioonid ehk 88%. Valitusasutuste ametikohad moodustasid mitteesitanutest 10% ning põhiseaduslike institutsioonide omad 2%. Ametikoha järgi oli kõige enam esitamata jäänud KOV volikogu liikmete deklaratsioone, neid oli kõigist mitteesitanutest 446 eh 46%. Huvide deklaratsioonide esitamise tähtaeg on igal aastal 31. mail. Huvide deklaratsiooni peavad seaduse järgi esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja riigikantselei direktor. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama vähemalt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Saneerimist kui võimalikku päästevahendit kasutatakse liiga harva

08.06.2020. Eesti ettevõtjad ei ole teadlikud ja ei kasuta makseraskustest ning võimalikust pankrotistumisest pääsemiseks neile saneerimisseadusega antud võimalusi, selgub justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel valminud analüüsist. Ka füüsilised isikud ei kasuta suuresti oma võlaprobleemide lahendamiseks võlgade ümberkujundamise menetlust, kuigi seeläbi oleks võimalik aidata ära hoida füüsilise isiku pankrotti. Mõlemal juhul eelistatakse pigem pankrotimenetlust.  Oma sisult tähendab saneerimine ettevõtte tervendamist ja päästmist ajutistest makseraskustest. Samas on analüüsi kohaselt esinenud juhtumeid, mil menetlust kasutatakse valedel põhjustel, näiteks pankroti edasilükkamiseks. Analüüsi põhjal valmiva eelnõu läbi loodab ministeerium seda edaspidi muuta. „2018. aastal esitas saneerimisavalduse 28 ettevõtjat, samas kui juriidilise isiku pankrotiavaldusi laekus 430. Füüsiliste isikute puhul on need käärid veel kordades suuremad: samal aastal esitati 983 füüsilise isiku pankrotiavaldust, võlgade ümberkujundamise menetluse avaldusi laekus vaid 63,“ sõnas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. Analüüs telliti eesmärgiga hinnata Eesti saneerimisalast ja füüsiliste isikute kohustustest vabastamist käsitlevat õigusraamistikku ning selle toimimist praktikas. Täiendavalt annab analüüs suuniseid Euroopa parlamendi ja nõukogu saneerimise ning maksejõuetuse direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Lisaks puudutab analüüs ka võlgade ümberkujundamise menetlust.  Ettepanekute tegemisel on arvesse võetud ka COVID-19 pandeemia mõju, mis on kutsunud esile globaalsed muudatused majanduse struktuuris ja ettevõtjate käitumises. „Majandusolukorra halvenemisel on väga oluline, et ettevõtja saaks kasutada tervendamise võimalusi kiirelt ja tõhusalt. Kriisidel on eriti nähtav mõju just maksejõuetusvaldkonnas, tuues kaasa finantsraskustesse sattunud isikute arvu järsu tõusu. Õigusraamistiku parendamine selles valdkonnas on abiks nii võlgnikele kui ka võlausaldajatele,“ sõnas Härmand. Analüüsis käsitletakse põhjalikumalt järgmisi valdkondi: • juurdepääs saneerimismenetlusele ja selle algatamise tingimused, saneerimise mõju võlausaldajate nõuetele, kohtu kaasamise ulatus ja saneerimisavalduse varasema esitamise motiveerimise võimalused; • saneerimiskavade üle peetavatele läbirääkimistele kaasaaitamine, sh võlgniku õigus säilitada varade käsutusõigus, täitemeetmete peatamine ja tagajärjed; • saneerimiskavade sisu, vastuvõtmine, kinnitamine, rühmadeülene kohustamine ja tagajärjed; • uue ja vaherahastamise soodustamine ning muude tehingute kaitsmine, juriidiliste isikute juhtide kohustused, võimalikud saneerimis- ja kohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed; • füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise perioodi lühendamine ja erinevate füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste vahel valimine ning liikumine, nõustaja kaasamise vajalikkus; • erinevate maksejõuetusmenetluste omavaheline haakumine ja ülemineku võimalused, saneerimismenetluse konfidentsiaalsuse kaotamine. Justiitsministeerium ootab huvigruppide tagasisidet 26. juuniks ning selle põhjal koostatava eelnõu eeldatav valmimisaeg on selle aasta september. Analüüsi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Tutvu analüüsiga siin. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Eesti toetab EL kodanike tugevamat kaitset väljaandmise eest

4.06.2020. Tänasel Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul virtuaalistungil arutati EL kodanike väljaandmist kolmandatele riikidele ning Eesti toetas oma kodanike kaitsmiseks selles küsimuses üle Euroopa ühtset lähenemist. Nõukogu istungil räägiti sellest, et Euroopa Liidu liikmesriikides puudub ühine lähenemine, milline kaitse on liidu kodanikele tagatud kolmandate riikide alusetute õigusabi- ja väljaandmistaotluste vastu. „On tavapärane, et liikmesriigid keelduvad kolmandatele riikidele oma kodanike väljaandmisest, kuid seda põhimõtet ei kasutata kohaldata samaväärselt teiste liikmesriikide kodanikele. Eesti kontekstis puudutab see küsimus näiteks juhtumit, kus Euroopa Liidu Kohus tegi 2016. aastal otsuse, mis puudutas Läti poolt ühe Eesti kodaniku Venemaale väljaandmist,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. EL eesistujariik Horvaatia pakkus välja, et kuna Eurojustil ja Euroopa justiitskoostöö võrgustikul (EJN) on selles valdkonnas põhjalikud kogemused, tehakse neile ettepanek küsimust põhjalikult analüüsida ja raporteerida tulemustest nõukogule enne 2020. aasta lõppu. Analüüsi tulemused võimaldavad Euroopa Komisjonil otsustada edasiste sammude üle. „Eesti leiab, et vastastikuse usalduse ning liidu kodanike võrdse kohtlemise ning vaba liikumise õiguse tagamiseks peaks analüüsima võimalusi tugevdada liidu kodanike kaitset põhjendamatu väljaandmise eest kõigis liikmesriikides. Meie hinnangul ei ole Eesti kodanikud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kolmandatele riikidele väljaandmise eest samaväärselt kaitstud kui koduriigis,“ märkis Aeg.  „Loomulikult ei pea jääma kuriteo toime pannud inimene karistamata, aga meie jaoks on oluline, et Eesti kodanikke ei antaks välja kergekäeliselt ning ei koheldaks kolmandas riigis ebainimlikult. Selleks on vaja saada operatiivselt infot, kui Eesti kodaniku väljaandmist mõnelt teiselt EL riigilt taotletakse, mis võimaldab meil olukorda hinnata ning otsustada, kas saame taotleda ise enda kodaniku Eestile loovutamist,“ rõhutas justiitsminister. Seetõttu toetab Eesti eesistuja ettepanekut, et Eurojust ja EJN analüüsiksid teemat ning raporteeriksid tulemustest nõukogule. Analüüsi tulemuste põhjal tuleks hinnata võimalusi ühtse lähenemise saavutamiseks viisil, mis tagab EL kodanike põhiõiguste kaitse. Kohtumisel arutati ka finantssektori ja kapitaliturgudega tihedalt seotud nõuete loovutamise määrusega seonduval teemal, anti ülevaade Covid19 mõjust justiitsvaldkonnale, EL-USA vahelise e-tõenditele juurdepääsu kokkuleppe seisust ning Euroopa prokuratuuri loomisest. Saksamaa järgmise EL eesistujana rõhutas justiitsvaldkonna digitaliseerimise olulisust.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Valitsus toetas ettepanekuid joobes juhtimise vähendamiseks

28.05.2020. Valitsuskabinet toetas ettepanekuid, mis aitavad ennetada joobes juhtimist, sellest põhjustatud liiklusõnnetusi, laiendada alkoholi tarvitamise häire ravi võimalusi ning karmistab karistusi inimese hukuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamise eest. „Joobes juhtimine on tõsine probleem, millega peab ühiskonna tasandil tegelema. Olukord ei ole läinud viimastel aastatel paremaks ja pigem näitavad 2020 esimese viie kuu andmed, et kriminaalses joobes tabatud juhtide osakaal on võrreldes eelnevate aastatega kasvamas. Iga joobes juhi põhjustatud surmaga lõppenud õnnetus on liiast. Alles aasta alguses kaotas sellises õnnetuses Saaremaal elu kolm inimest,“ rääkis justiitsminister Raivo Aeg. Justiitsministri sõnul ei piisa ainuüksi karistuste karmistamisest, vaja on tegeleda alkoholist põhjustatud kahjude ennetamisega laiemalt -  kujundada taunivat suhtumist liigtarvitamisse, kui sellega kaasneb juhina liikluses osalemine ja pakkuda ravivõimalusi neile, kel on väljakujunenud sõltuvus. „Kui raske õnnetus on juba aset leidnud, tegeleme tagajärgedega. Oluline on, et selliseid õnnetusi oleks võimalikult vähe ja inimene ei istuks joobes peaga autorooli. Selleks saab mitme ministeeriumi koostöös päris palju ära teha,“ rõhutas Aeg. Selleks, et joobes juhtimisi oleks tulevikus vähem, tegi justiitsministeerium mitmeid ettepanekuid. Mootorsõiduki juhtimine kriminaalses joobes toob tulevikus juhile kaasa juhtimisõiguse ja tervisetõendi automaatse peatumise. Kriminaalses joobes mootorsõiduki juhtimine on piisav põhjus, et enne juhtimisõiguse taastamist lasub joobes juhil endal tõendamiskoormus, et tema tervislik seisund sealhulgas näiteks alkoholi tarvitamise harjumused lubavad tal liikluses juhina edaspidi üldse osaleda või peab ta enne juhtimisõiguse taastamist tegema korrektiive oma tarbimisharjumustes ja vajadusel otsima abi ravile pöördumise näol. „Väga oluline on alkoholi tarvitamise häire ravivõimaluste laiendamine. Eestis on hetkel võimalik ravida kokku ligikaudu 3200 patsienti aastas. Ainuüksi joobes juhtimise kuritegusid pannakse aastas toime ligikaudu 2700. Tegime ettepaneku tõsta ravivõimekust veel vähemalt 675 inimese võrra,“ märkis justiitsminister. Siseministeerium tegi ettepaneku tõsta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise maksimaalset karistust neljalt aastalt viiele ja joobeseisundis raske liiklusõnnetuse põhjustamise karistuste ülemmäära 12 aastalt 15 aastale. Justiitsministeerium töötab seadusemuudatused välja, kaasates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi. Justiitsministeerium teeb analüüsi joobes juhtimise kuritegude menetluspraktika muutmise vajaduste, s.h sõiduki konfiskeerimise võimaluste laiendamise kohta ja  majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab koos teiste ministeeriumidega mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi kasutuselevõtmise ettevalmistusi. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi