ELi justiitsministrid rääkisid inimeste kohtueelsest kinnipidamisest

8.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri osales Luksemburgis toimuval ELi justiitsministrite kohtumisel, kus teemadeks oli inimeste kohtueelne kinnipidamine liikmesriikides, ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa Prokuratuuri töö. „Euroopa Komisjon on väljendanud muret selle üle, et liikmesriikides on inimeste kohtueelse kinnipidamise ehk vahistamise tingimused väga erinevad ning samuti on suur vahe selles, kui palju on ühes või teises riigis vahistatute osakaal. Eesti on teinud viimastel aastatel olulisi muudatusi, et näiteks kohtu kontroll vahistamiste üle oleks tugevam. Korraga ei saa vahistamise luba anda kauemaks kui kaheks kuuks ning alaealiste puhul peab vahistamiseks olema eriti mõjuv põhjus. Seetõttu on ka vahistatute arv Eestis olnud pidevas langustrendis,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri. „Täiendavate seadusandlike algatustega väljatulemist ELi tasandil ei pea me vajalikuks, kuid peame oluliseks, et vanglates ei tohi toimuda põhiõiguste rikkumisi. Eriti tuleb tähelepanu pöörata ülerahvastatuse ning hügieeninõuete rikkumiste kõrvaldamisele. Loodame, et ka teised liikmesriigid pingutavad selle nimel, et kohtueelse kinnipidamise puhul oleks inimestele seatud tingimused võimalikult sarnased,“ lisas justiitsminister. Teise teemana räägiti kohtumisel ELi lapse õiguste strateegia järeldustest, mille üheks eesmärgiks on tagada lapsesõbralik õigusemõistmine ehk kohtusüsteem peab kaitsma laste õiguseid ja vajadusi, olgu lapsed kuriteo ohvrid, tunnistajad, kahtlusalused või kuriteo toimepanemises süüdistatavad, tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluste osalised. „Meie jaoks on oluline, et lapsed tunneksid ennast menetluses osaledes turvaliselt ning oleme teinud mitmeid pingutusi, et see Eestis nii oleks. Oleme koolitanud lastega kokku puutuvaid spetsialiste ning avanud veebilehe lapsesõbralikmenetlus.just.ee, kust leiab enda jaoks olulist infot nii menetluses osalev laps, tema vanemad kui ka spetsialistid,“ ütles minister Lauri. Viimase teemana anti ülevaade Euroopa Prokuratuuri tööst. EPPO pädevusse kuulub ELi finantshuve kahjustavate kuritegude kohtueelse menetluse juhtimine ja süüdistuse esitamine liikmesriikide kohtutes. Alates 2021. juuni algusest, kui EPPO tööd alustas, on ELi üleselt algatatud juba ligikaudu 300 menetlust. EPPO-s osaleb hetkel 22 liikmesriiki. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab kandidaate kodanikujulguse aumärgile

5.10.2021. Justiitsministeerium ootab taaskord kandidaate kodanikujulguse aumärgile, mis antakse inimestele, kes on hoidnud ära kuriteo või abistanud kuriteoohvreid. Aumärke saab anda kuriteo ärahoidmise või selle takistamise; kuriteolt või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud inimese kinnipidamise või kuriteoohvri abistamise eest. Samuti on võimalik aumärki anda muu olulise panuse eest inimeste turvatunde tõstmisel. „Julgus ebaõiglust nähes sekkuda on oluline omadus, mis väärib tunnustamist. Aastate jooksul on justiitsministeeriumilt aumärgi saanud 197 julget inimest ja soovime seda ilusat traditsiooni veel pikalt jätkata,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. 2020. aastal said kodanikujulguse aumärgid kuus inimest, kelle lood leiab justiitsministeeriumi veebikodust. Justiitsministeerium ootab ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta nimetusega „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 22. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn või e-posti teel kart.repponen@just.ee. Kõik laekunud ettepanekud vaatab läbi süüteoennetuse nõukogu ning edastab otsuse justiitsministrile kinnitamiseks. Aumärgid on kavas pidulikult välja anda novembri lõpus. Justiitsminister annab kodanikujulguse aumärke välja alates 2004. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Enim langevad eakad kehalise väärkohtlemise ohvriks

1.10.2021. Täna on rahvusvaheline eakate päev. Justiitsministeeriumi tehtud ülevaatest selgus, et enim langevad eakad kehalise väärkohtlemise, kelmuse või varguse ohvriks. Vanuse tõusuga suurenes vanemaealise ohvriga kuritegudes vägivalla osakaal. Enamasti langesid vanemaealised kas varavastaste kuritegude või vägivallakuritegude ohvriks. Üksikute kuriteoliikide kaupa on eakad kõige rohkem langenud kehalise väärkohtlemise ohvriks, mis moodustas 31% kõigist vanemaealise ohvriga kuriteojuhtumitest. Vägivallajuhtumitest  55% olid perevägivalla-  ja 11% naabrite vahelise juhtumid. Perevägivallajuhtumites oli ohvriks enamasti eakas ema ja vägivallatsejaks täiskasvanud poeg või tütar, kes sageli oli vägivalla tarvitamise ajal alkoholijoobes. Kõigist vanemaealise ohvriga vägivallajuhtumitest ligi kümnendik leidis aset sotsiaalhoolekandeasutuses nagu sotsiaalkorter, hoole¬kandeasutus või ühiselamu.   „Need on kurvastavad numbrid. Kutsun inimesi üles oma vanemaealistest lähedastest või naabritest hoolima ja märkama seda, kui nad võivad olla langenud vägivalla ohvriks. Abi saamiseks on võimalik pöörduda politsei, sotsiaaltöötaja või ohvriabi poole,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kaire Tamm. „Anonüümselt saab ööpäevaringselt tasuta nõu küsida ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Inimesed, kes on olnud oma lähedasega vägivaldsed, kuid tahavad sellest loobuda, saavad helistada vägivallast loobumise tugiliinil 660 6077.“ Ülevaatest tuli välja ka see, et 28% vanemaealistest olid langenud kelmuse ohvriks. Enamasti oli tegu näiliselt pangast tehtud telefonikõnedega, millega peteti kannatanult välja pangaparoolid ja tühjendati tema konto. Varguse ohvriks langes 17% eakatest. Üldjuhul oli tegu vargusega eluruumist,  mille käigus võeti ära peamiselt sularaha, aga ka näiteks mobiiltelefone ja ehteid, või varguses elamu kõrval- või abihoonest, mille käigus varastati näiteks tööriistu. Enamasti pandi vargus toime kas sissemurdmise teel või lahtise akna kaudu, kui ohvrit ei olnud kodus või ta oli korraks välja läinud. „See on samuti mõttekoht noorematele inimestele, et nad suhtleksid oma vanemaealiste  lähedastega ja räägiksid neile võimalikest ohtudest kelmuste ohvriks langemisel. Vanematel inimestel on tihti kogutud koju palju sularaha, mistõttu on nii kelmidel kui varasetel selle vastu suurem huvi. Kahjuks on osa kelmuste ja varguste toimepanijaid ka eakate enda lapsed ja lapselapsed,“ rääkis Tamm. Vanemaealine ohver oli enamasti vanuses 65–74 aastat. Vanimad ohvrid olid üle 90aastased. Naisi oli ohvrite seas 54% ja mehi 46%, mis on sarnane kõikide kuriteoohvrite soolisele jaotusele. Vanuse kasvades naiste osakaal kuriteoohvrite seas suurenes. Ülevaade tugineb politsei andmetele perioodil 2021 jaanuar-juuli registreeritud kuritegude ohvrite kohta ning E-toimikust saadud kuriteojuhtumite analüüsile. Vaatluse all oli 532 vanemaealise ohvri juhtumit. Rahvusvahelist eakate päeva tähistatakse alates 1990. aastast ja selle eesmärk on tõsta teadlikkust teemadel, mis mõjutavad eakate heaolu. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Maris Lauri: justiitsvaldkonna varandus on selle inimesed

30.09.21. Valitsuses kinnitatud 2022. aasta eelarve võimaldab justiitssüsteemis jätkata kogu õiguskaare digitaalseks muutmisega ja toetada peitkuritegude avastamist. Oluline on ekspertteadmiste arendamine, kaasaegsete töömeetodite juurutamine ja palgafondi suurendamine.  „Meie üldistest prioriteetidest saab kriminaalmenetluse digitaliseerimine järgmisel aastal vähemalt 2,6 ja kokku järgmisel neljal aastal 13,5 miljonit eurot. Meie eesmärk on, et menetlus oleks alates sündmuskoha tõendite kogumisest kuni kohtulahendi täideviimiseni digitaalne. Nii saame lahendit ootavale inimesele tagada täpsema ja kiirema töö, kulutamata liigselt aega paberdokumentidega toimetamisele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Lisaks suunab justiitsministeerium prokuratuuri ja kohtuekspertiisi instituuti  kokku 1,3 miljonit eurot peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamiseks. „Erilist tähelepanu pöörame rahapesu, narko- ja küberkuritegevuse menetlustele ja just täiendõppe, kaasaegsete meetodite ja tehnoloogia võimaluste kasutamisele,“ selgitas minister Lauri. Poole miljoni euroga kaetakse kohtutäituritele alaealiste elatisnõuete sundtäitmisest tulenev lisakulu, et aidata kaasa elatisraha lasteni jõudmisele. 2022. aastal jõustuvate seadusemuudatustega suureneb veelgi kohtute töökoormus ning selle leevendamiseks suunab justiitsministeerium 1,2 miljonit eurot kohtunike, kohtunikuabide ja -sekretäride palkamiseks. „Justiitsvaldkonnas mõistame, et riigi rahade kasutamisel peab pidevalt jälgima, et tegevused oleksid tulemuslikud ja tehtud parimal võimalikult viisil. Seetõttu oleme otsinud kokkuhoiukohti sisemistest ümberkorraldustest ja omatulude suurendamisest. Näiteks muudetakse Konkurentsiameti rahastamismudelit, uuest aastast alates rahastatakse monopoolsete ettevõtete järelevalvet, nii nagu enamuses riikideski, neile kehtestatavate järelevalvetasudega. Riigilõivudest saadav tulu suureneb järgmisel aastal 5,8 miljoni euro võrra,“ ütles Maris Lauri. „Suurima kulude kokkuhoiu saavutame kinnisvaralepingute ümbervaatamise ja ametite kokku kolimise arvelt, seda 1,5 miljoni euro ulatuses.“ Ühe kokkuhoiukohana on töös ka ümberkorraldused kohtudokumentide kättetoimetamisel. „Kohtutel kulub aastas rohkem kui poolteist miljonit eurot dokumentide kättetoimetamisele. Näeme juba täna võimalusi, kuidas riik saaks kodanike ja ettevõtetega senisest enam suhelda elektroonilisi kanaleid kasutades ning esimesed seadusemuudatused on saanud ka valitsuse heakskiidu,“ lisas Lauri. Justiitsministeeriumi haldusalas tekkiva säästu kõrval tagaks elektroonilise kättetoimetamise laiem kasutamine kokkuhoiu ka mitmetes teistes riigiasutustes. Justiitsvaldkonna palgafond kasvab järgmisel aastal  5,8 miljoni euro võrra. „Meie käsutuses ei ole suuri käegakatsutavaid varandusi, meie varandus on meie inimesed ja valdkonna arengus on suurim investeering panustamine headesse ekspertidesse,“ ütles minister Lauri. Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate palgafond tõuseb järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. Kohtunike, kohtujuristide, kohtunikuabide, prokuröride ja abiprokuröride kõrgemate riigiametnike seadusest tulenev palgatõus on järgmisel aastal 7%. Vanglaametnikud ja EKEI eksperdid on sisejulgeolekutöötajatena nende seas, kelle palkade tõstmiseks eraldati lisaraha 1,9 miljonit eurot. Lisaks suurenevad vanglates ja kohtuekspertiisi instituudis töötavate meditsiinitöötajate palgad vastavalt meditsiinitöötajate palgaleppele. Ka IT-valdkonnas suurenevad palgad teiste IT-majadega võrdselt, justiitsvaldkonnas on see kokku 0,4 miljonit eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

30. septembril tuleb taas avalikustada kohtumised lobistidega

29.09.2021. Justiitsministeerium tuletab meelde, et 30. septembril on valitsusasutuste kõrgetel ametiisikutel taas kohustus avalikustada oma selle kvartali kohtumised lobistidega. „Väärib kordamist, et lobitöö ehk oma huvide esindamine käib demokraatlikus riigis seadusloome ja riigiasutustega suhtlemise normaalse protsessi juurde. Nii on võimalik kaasa rääkida ka neil, keda pole näiteks seaduseelnõude väljatöötamisse otseselt kaasatud. Lobistidega kohtumiste avalikustamine on oluline selleks, et suurendada asutuste töö läbipaistvust ja tõsta usaldust tehtud otsuste vastu,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  Justiitsministeerium tegi tagasivaate kuuele kuule, kus lobistidega kohtumisi on tulnud avalikustada. „Kardetud bürokraatia tõusu avalikustamine kaasa ei toonud. Tunnustada tuleb kõiki ministeeriume ja valitsusasutusi, kes on kohustust tublisti täitnud. Viimaste hulgas on paraku rohkem neid, kes pole kohtumisi avalikustanud. Üldjoontes on asutused oma kohtumiste info arusaadavalt esitanud. Samas tuleb siiski veel tööd teha sellega, et info oleks asutuste veebilehtedel otsijatele lihtsamini leitav ning kõigil juhtudel masinloetav. Kohtumise teema võiks olla ka alati selgelt lahti kirjutatud,“  rääkis minister Lauri. Justiitsministri ja ministeeriumi kõrgemate ametiisikute kohtumistega on võimalik tutvuda ministeeriumi veebilehel. Kohtumised lobistidega tuleb avalikustada vähemalt kord kvartalis, kuid seda võib teha ka jooksvalt. Kohustus tuleneb „Lobistidega suhtlemise heast tavast“, mille valitsus kiitis heaks 18. märtsil 2021. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Süüteomenetlus muutub digitaalseks ning asjatut bürokraatiat vältivaks

28.09.2021. Justiitsminister ja siseminister allkirjastasid kokkuleppe, mille eesmärk on aastaks 2025 digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaalne menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Riigikogu menetluses olev kriminaalmenetluse seadustiku revisjon loob õiguslikud eeldused süüteomenetluse täielikuks digitaliseerimiseks. „Digitaliseerimine aitab hoida kokku menetlusele kuluvat tööjõu- ja rahalist ressurssi ning vähendada tarbetut bürokraatiat. Koostatud teekaart annab täpsema ülevaate sellest, milline on justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ühine visioon ning põhimõtted täisdigitaalsest menetlusest. See kaardistab, kus me oleme täna ja kus me soovime olla nelja aasta pärast,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Täna on paberdokumentide hulk menetluses ilmselgelt liiga suur. Mõningad politseis, prokuratuuris ja kohtus kasutusel olevad infosüsteemid on tehniliselt vananenud ning ei ühildu uutega. See takistab kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist. Samuti kaasnevad info dubleerimisega probleemid andmete kvaliteedis, mis muudab menetlused aeglasemaks ja vähem kvaliteetseks. Samade küsimustega põrkutakse ka piiriüleste kuritegude uurimisel,“ rääkis Lauri. Siseminister Kristian Jaani kinnitusel on süüteomenetluse digitaliseerimisest võita kõigil osapooltel. „Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt. See muudab kõigile õigustatud osapooltele info samaaegselt kättesaadavaks. Lisaks on võimalik automatiseerida protsesse,  mis ei vaja inimese sekkumist. Selline asjade korraldus säästab kogu menetlusele kuluvat aja- ja inimressurssi ning  võimaldab menetlejatel keskenduda olulisele – süütegude lahendamisele,“ ütles Jaani.  Digitaliseerimise peamine eesmärk on tagada, et süüteomenetlused arvestaks rohkem kannatanu vajadustega ning kaitseks inimeste põhiõigusi. Samuti on vajalik, et peitkuritegevuse uurimine liiguks senisest rohkem avaldusepõhiselt avastamispõhisele menetlusele ning kriminaalpoliitilisi otsuseid tehakse andmete ja teabe analüüsi põhjal.  Tehnilised lahendused abistavad inimestel olla toimuvaga kursis ning saada aru oma õigusetest, kohustustust ning menetluse hetkeseisust. Näiteks inimesele õiguste tutvustamiseks kasutatakse standardset videot või muud lahendust, mis on talle soovi korral igal ajal digitaalselt kättesaadav. Inimestele on koostatud lihtsad ja neile arusaadavas keeles selgitused menetluse hetkeseisust ning järgmistest sammudest.  Digitaalse menetluse puhul on toimik üks tervik. Näiteks prokurör ja uurija näevad ning kasutavad menetluse vältel samu E-toimikust pärinevaid andmeid. Kui kohtumenetluses on tõend kohtule esitatud, näevad nii prokurör, kohtunik, kaitsja kui ka muud menetlusosalised samu E-toimikust pärinevaid andmeid ning järgmise tõendi esitamisel saab kohus juurdepääsu uuele andmestikule. Uurimises oleks võimalik kasutada senisest enam videosalvestusi ning tulevikus virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiaid nagu näiteks 3D skaneeringu abil tõendite uurimine. Digitaalne menetlus võimaldab ka piiriüleseid kuritegusid paremini uurida, kuna eesmärk on vahetada andmeid edaspidi e-vahendite kaudu mitte paberil. Võõrkeelseid dokumente ja materjale saab masina abil tõlkida. Samuti on masintõlget võimalik kasutada eestikeelsete materjalide tõlkimiseks inimesele, kes ei mõista eesti keelt. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Kättetoimetatavaid määrusi kuvatakse edaspidi e-äriregistrisse sisse logides

24.09.2021. Alates 27. septembrist toimetatakse trahvihoiatused, trahvid ja muud registriosakonna kättetoimetamist vajavad määrused isikutele kätte e-äriregistri kaudu, kui nad sinna sisse logivad. „Justiitsministeerium ning kohtute registriosakond on viimasel ajal seisnud selle eest, et järelevalve näiteks majandusaasta aruannete esitamise üle oleks varasemast parem. Õigeaegse aruandluse huvides anti äriregistrit pidavale Tartu maakohtule ka lisaraha järelevalve- ja teavitustöö tugevdamiseks,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. „Palume aruandekohuslastel, kes ei ole veel esitanud puuduvaid aruandeid, teha seda esimesel võimalusel. Aruannete mitteesitamisel ootab hilinejaid trahvimenetlus,“ lisas Peep. Kui varem tehti näiteks majandusaasta aruande õigeks ajaks esitamata jätmise eest ligikaudu paarsada trahvi aastas, siis sel aastal tehti neid 5000, trahvihoiatusi tehti 24 000. „Registrimenetluse üks suurimaid probleeme on see, et vajalike määruste kättetoimetamine nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele pole sujuv. Muudatuse kaudu jõuame ka nendeni, keda praegu on väga raske kätte saada või kes ei soovi olla registriosakonnale kättesaadavad,“ rõhutas Peep. Uus funktsionaalsus e-äriregistris on sarnane avaliku e-toimiku omale, kus keskkonda sisse logides kuvatakse kõik isikule kättetoimetamist vajalikud määrused, s.h trahvid ja trahvihoiatused. Muudatus aitab kaasa ka andmekvaliteedi tõstmisele e-äriregistris, kuna kättetoimetamise paranemisel on eelduslikult edaspidi ka andmed õigemad.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Monopolid peavad hakkama maksma järelevalvetasu

23.09.2021. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, mille järgi peavad monopolid hakkama alates järgmisest aastast maksma järelevalvetasu suurusjärgus 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest. „Konkurentsiamet seisab selle eest, et monopoolses seisus ettevõtted ei saaks küsida elutähtsate teenuste nagu näiteks elektri, vee, maagaasi ja kaugkütte eest tarbijalt liiga kõrgeid hindu. Amet teeb ka järelevalvet raudtee-, posti-, lennundusettevõtete ning sadamate üle, et vajadusel taastada ja säilitada konkurents neis valdkondades. Selleks, et tarbijate huve edukalt kaitsta, peab amet olema oma tegevuses sõltumatu,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri. Minister tõi välja ka selle, et viimastel aastatel on konkurentsiametile lisandunud mitmeid ülesandeid, mis on tulnud Euroopa Liidust ning neid on lähiajal juurde tulemas. Samas on Eesti konkurentsiamet võrreldes teiste Balti riikidega alarahastatud ning seal on seetõttu ka vähem töötajaid, mis omakorda tähendab, et tarbijate huve ei saa võrreldes naaberriikidega nii tõhusalt kaitsta. Eelnõu eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalve, et võimaldada tarbijatel saada põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Eelnõu jõustumisel laekuks osa konkurentsiameti eelarvest järelevalvetasudest, mida hakkavad maksma reguleeritavate hindadega monopoolsed ettevõtted nagu elektri- ja gaasivõrgu, kaugküttesektoris võrguettevõtjad ja soojuse tootjad ning veevõrgu ettevõtjad. Samuti peavad  järelevalvetasu maksma universaalse postiteenuse osutaja, raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning lennujaamade ja sadamate haldajad. Järelevalvetasude suurus on 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest. Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Lõpp-tarbijale lisandub järelevalvetasu protsendina otse teenuse hinnale. Tasumäärad on pandud paika seadusega ja nende üle ei saa kaubelda. Hinnanguline teenuste kallinemine 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet on konkurentsiameti arvutuse järgi sõltuvalt teenustest 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab senistest kuludest 0,17–0,26%. Kui kolmetoalises korteris elab üheliikmeline leibkond, siis kulud suurenevad 11,7–25,0 senti kuus. Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks. Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi