Uudised erinevatest allikatest

Sotsiaaldemokraat: mul on hea meel nende pensionäride pärast, kes võidavad tulumaksureformist

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Kalvi Kõva ütles, et lisaks häälekatele kaotajatele on uue maksusüsteemi juures ka palju pensionäre, kes sellest võidavad. Paljud neist avastasid sel kuul pensioni saades, et nende pension on natuke tõusnud. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

Tegeliku juhi tagaajamine läheb üle piiri

Riigi soov võlgu efektiivselt sisse nõuda on mõistetav, aga faktiliste juhtide vastutavaks muutmisega kipub plaanitav maksukorralduse seadus ületama äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooni, kirjutab advokaadibüroo HansaLaw partner Vahur Kivistik. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Muu hulgas juristina esinenud noormees peab netikelmuste ohvritele hüvitama ligi 2700 eurot

Eerinevates portaalides ja sotsiaalmeedias müügikuulutusi avaldanud ja muu hulgas ka Facebookis juristina esinenud 24-aastane mees peab kelmuste ohvritele hüvitama kokku ligi 2700 eurot. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

Saksa jalgpalliklubi Dortmundi Borussia bussi vastu pommirünnaku korraldanu tegutses armuvalust

Saksa jalgpalliklubi Dortmundi Borussia vastu pommirünnaku korraldanud Sergej W. advokaat teatas, et tema klient pani oma teo toime armuvalust. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

JUHTKIRI | Valitsus, tunnistage viga ja tehke seadus ümber

Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib muuta ministeeriumide töökorraldust õigusaktide avaldamisel tõhusamaks

5.01.2018. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu eesmärk on Riigi Teataja väljaandmisel muuta tõhusamaks ministeeriumide töökorraldust, vähendada tarbetut paberimajandust ning kiirendada edaspidi pisivigade parandamist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kõige olulisemaks muudatuseks ministeeriumide vabastamine ministri määruste terviktekstide koostamise kohustusest. Ülesanne antakse üle Riigi Teataja väljaandjale ehk justiitsministeeriumile, kel on selleks vastav pädevus ja tehnilised võimalused. „Praegu koostavad ministeeriumides terviktekste eri ametnikud muude tööülesannete kõrvalt. See on nende jaoks lisaülesanne, mille täitmine ei ole igapäevane, ja segab seega ametniku põhiülesannete täitmist,“ selgitas Reinsalu. „Kuna Riigi Teataja väljaandja tegeleb terviktekstidega iga päev, muutub kohustuse üleandmisel terviktekstide koostamine ja määruste avaldamine kiiremaks,“ sõnas ta. Lisaks lõpetatakse eelnõu järgi Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberil säilitamine. „Seitsme aasta jooksul, mil Riigi Teatajat on välja antud ainult elektroonselt, ei ole kordagi olnud vaja kontrollida avaldatud akte paberväljatrükkidest,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et akti andjad säilitavad ise endi vastuvõetud algtekste, mistõttu ei ole riigil mõistlik neid topelt hoiustada. „Paberil algtekstide väljatrükkimise vähendamine võimaldab väljaandjal keskenduda Riigi Teatajas suurema lisaväärtuse loomisele“ ütles ta. Eelnõuga loobutakse ka akti uuesti esitamise nõudest, kui akti andja taotleb vea parandamist tekstis. Nõudest loobumine kiirendab edaspidi ebatäpsuste, näiteks kirjavigade parandamist. „Pikkade tekstide koostamisel võib ikka aeg-ajalt ette tulla mõni pisiviga, mille parandamiseks akti uuesti vormistamine on ilmselge ajaraisk,“ selgitas muudatuse vajalikkust Urmas Reinsalu. Ilmse ebatäpsuse parandamisel lisab Riigi Teataja väljaandja alati parandatud koha juurde parandusmärke ja avaldatud akt saab ka uue digitempli. Eelnõu jõustumisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust, ent muutub tõhusamaks Riigi Teatajas teabe avaldamine. Eelnõu jõustumisel muutub ministrite määruste terviktekstide koostamine ja avaldamine justiitsministeeriumi kohustuseks alates 2019. aastast. Teised muudatused jõustuvad üldkorras, kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: lühikesed menetlustähtajad kahjustaks raskete kuritegude uurimist

Valitsus toetas justiitsministeeriumi arvamust riigikogu liikmete poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõule, millega soovitakse seada kohtueelsele kriminaaluurimisele konkreetsed tähtajad. Justiitsministeeriumi hinnangul kahjustaks tähtajad märkimisväärselt raskete kuritegude uurimist. Reinsalu nõustub, et kriminaalmenetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. „Küsimus taandub aga sellele, kas valime Nõukogude ajale omase lähenemise, kus paneme tähtajad seadusesse või tänapäevase lähenemise, kus tagame kiirema menetluse bürokraatlike takistuste kõrvaldamisega, digitaliseerimise ja juhtumipõhise lähenemisega,“ ütles Reinsalu. „Enamikule kriminaalasjadele kuluv aeg on juba täna mõistliku pikkusega, kestes keskmiselt kuus kuud. Menetlustähtaegade seadmisega satuvad löögi alla eelkõige kõrgkorruptsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude uurimine, aga ka näiteks rasked alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimised, mis nõuavad keerulisi ekspertiise. Fakt on see, et tähtaegade seadmine ei taga kvaliteetset õigusmõistmist ega õiguskindluse suurenemist, vaid võib viia meid olukorrani, kus keerukamad juhtumid jäävad tähtaja survel uurimata või need aeguvad,“ selgitas Reinsalu. Majandus-, maksu- ja korruptsioonikuritegude, aga ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimiseks ja kurjategijate kohtu ette saatmiseks on uurijatel ja prokuröril vaja läbi töötada tuhandeid lehekülgi dokumente, esitada teistele riikidele õigusabi taotlusi, kuulata üle kümneid tunnistajaid nii Eestis kui välisriikides või teostada keerukaid ja aeganõudvaid ekspertiise. Seega võib selliste menetluste läbi viimine üheksa kuu jooksul paljudel juhtudel, eriti rahvusvahelise kuritegevuse puhul, osutuda võimatuks. Justiitsministeerium arvestas seisukoha kujundamisel ka siseministeeriumi, sh politsei- ja piirivalveameti, riigikohtu, Tartu ringkonnakohtu ja riigiprokuratuuri arvamustega. Kõik asutused nõustuvad, et kriminaalasja kohtueelne menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul, ent leiavad, et menetlusele tähtaegade seadmine ei oleks sobivaks lahenduseks. Prokuratuur on viimastel aastatel kinnistanud tugeva mitmetasandilise sisekontrolli, milles kõrgemalseisvad prokurörid teostavad nii ringkonnaprokuratuurides kui ka riigiprokuratuuris kohtueelse menetluse mõistliku aja osas igakuist järelevalvet. Prokuratuuri hinnangul võivad jäigad menetlustähtajad, mille tõttu väheneb kohtueelses menetluses kogutud tõendite kvaliteet või nende üldine hulk, kaasa tuua selle, et keerukamad kriminaalasjad ei jõuagi üleüldse õigusmõistja ette. Tänane regulatsioon võimaldab prokuröril läheneda igale kriminaalasjale personaalselt, vastavalt asja keerukusele, ulatusele ja mahule, kaasates võimalusel hädavajalikke koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, tellides ekspertiise jne. Riigikohtu hinnangul ei sobitu eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku loogika ega põhiseadusest tuleneva riigikohtu pädevusega. Põhiõiguste kaitse tagamine ja kontrollimise pädevus kohtueelses menetluses on eelkõige eeluurimiskohtunikul, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks peaks faktilisi asjaolusid ja tõendite täiendava kogumise vajadusega seonduvat hindama kõrgeim kohus. Tartu ringkonnakohus tõi oma arvamuses välja, et kohtueelse menetluse tähtaegade kehtestamine kasvataks kriminaalasju menetlevate ametnike koormust tarbetu bürokraatia arvelt ja vähendaks võimalust tegeleda raskete kuritegude uurimisega. Selle asemel, et keskenduda tõendite kogumisele ja analüüsimisele, peaksid uurijad ja prokurörid kasutama tööaega menetlustähtaegade pikendamise taotlemisele ja nende taotluste lahendamisele. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu sõnul tähtajad reaalselt saavutatavad ning nende puhul pole arvestatud kohtueelset menetlust toimetavate asutuste töötajate arvu ega nende käsutuses olevaid vahendeid. Siseministeeriumi hinnangul on kümne päevaga võimalik kriminaalasi prokuratuuri saata üksnes juhul, kui asjaolud on algusest peale selged. Kui aga on vaja koguda tõendeid, ei ole kriminaalasja prokuratuuri saatmine kümne päeva jooksul pärast kurjategija isiku või süüteo koosseisuliste asjaolude tuvastamist reaalne. Tihti võtab ainuüksi ekspertiisi läbiviimine kauem aega, näiteks ehitusekspertiisidele kulub 6-12 kuud, samuti on äärmiselt ajamahukas digitaalsetest andmekandjatest koopiate tegemine ja nende analüüsimine. Mahukate menetlustoimingute ümbertõstmine uurimisasutuselt prokuratuuri ülesandeks menetluse läbiviimist ei kiirendaks, kuna sellisel juhul tuleb jälle märkimisväärselt suurendada prokuratuuri ametnike arvu. Menetluskiiruses tervikuna on Eesti juba täna paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele eeskujuks.  Justiitsministeeriumi õiguskaitse statistika andmebaasi kohaselt on Eestis kriminaalmenetlusele kuluv aeg üldiselt 6 kuud, sh ühe inimese osas keskmiselt 4 kuud. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuring: usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu püsib suur

3.01.2018. Hiljuti menetlusosaliste seas läbiviidud rahulolu-uuringust selgus, et Eesti kohtusüsteemi peab pigem või väga usaldusväärseks 88 protsenti advokaatidest ja koguni 97 protsenti prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80 protsenti. Lisaks üldisele rahulolule oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, millised on osaliste hinnangud kohtunike ja kohtuametnike tööle ning ettepanekud õigusemõistmise paremaks korraldamiseks. Uuringutulemuste põhjal ollakse väga rahul kohtunike ja kohtuametnike viisakuse ja kohtumajade füüsilise keskkonnaga, vähem aga kohtute kodulehe ning dokumentide täitmise arusaadavusega. Lisaks hinnati veidi madalamalt kohtumenetluseks kuluvat aega ning advokaatide ja prokuröride arvates vajaks mõningat parandamist ka e-toimiku teenus. Samuti toodi esile asjaolu, et aegade kokkuleppimisel tuleks esindajatega rohkem arvestada ja kohtunikke ning kohtutöötajaid napib. Siiski nentisid advokaadid ja prokurörid, et kohtupidamine on viimastel aastatel püsinud samal tasemel või pigem paremaks muutunud. „Asjaolu, et nii professionaalsete kui ka mitteprofessionaalsete menetlusosaliste pilgu läbi on kohtute tööle antud väga kõrge hinnang, on suur tunnustus Eesti kohtutele ja püüame meile antud usaldust igati hoida,“ märkis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kohtu rolli arvestades ei saa kõik menetlusosalised kunagi kõigega rahul olla, kuid kohtusüsteemi usaldusväärsuse kasv kinnitab, et kohtute tegevuses on suund õige. „Üks kohtute usaldusväärsuse mõõdupuu on see, et kohtuotsustest saadakse aru. Nagu uuringutulemused näitasid, siis on kindlasti arenguruumi ja arusaamise parandamiseks tuleb loobuda ülearu keerulisest keelepruugist ning sõnastada selge ja täidetav lahend,“ lausus Reinsalu. „Kui aga võrrelda praegust ja nelja aasta tagust hinnangut meie kohtusüsteemile, siis on selge, et suund on õige.“ Uuringus osales kokku 602 maa-, haldus- ja ringkonnakohtu menetlusosalist, kes jagunesid nelja sihtrühma: kohtusse pöördunud, kohtuistungil käinud ja kohtuotsuse kätte saanud inimesed ning advokaadid ja prokurörid. Tegemist oli kordusuuringuga, esimene sellekohane uuring viidi menetlusosaliste seas läbi neli aastat tagasi. Sarnaselt 2013. aastal korraldatud uuringuga küsitleti mitteprofessionaalseid menetlusosalisi telefoni teel ja professionaalseid menetlusosalisi (prokurörid ja advokaadid) elektroonilise ankeedi alusel. Uuringus osalemine oli anonüümne. Küsitlust viis läbi Eesti Uuringukeskus, tellijateks olid Riigikohus ja Justiitsministeerium. Uuringutulemuste kokkuvõte on kättesaadav Riigikohtu veebilehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi