Uudised erinevatest allikatest

Uuring: usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu püsib suur

3.01.2018. Hiljuti menetlusosaliste seas läbiviidud rahulolu-uuringust selgus, et Eesti kohtusüsteemi peab pigem või väga usaldusväärseks 88 protsenti advokaatidest ja koguni 97 protsenti prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80 protsenti. Lisaks üldisele rahulolule oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, millised on osaliste hinnangud kohtunike ja kohtuametnike tööle ning ettepanekud õigusemõistmise paremaks korraldamiseks. Uuringutulemuste põhjal ollakse väga rahul kohtunike ja kohtuametnike viisakuse ja kohtumajade füüsilise keskkonnaga, vähem aga kohtute kodulehe ning dokumentide täitmise arusaadavusega. Lisaks hinnati veidi madalamalt kohtumenetluseks kuluvat aega ning advokaatide ja prokuröride arvates vajaks mõningat parandamist ka e-toimiku teenus. Samuti toodi esile asjaolu, et aegade kokkuleppimisel tuleks esindajatega rohkem arvestada ja kohtunikke ning kohtutöötajaid napib. Siiski nentisid advokaadid ja prokurörid, et kohtupidamine on viimastel aastatel püsinud samal tasemel või pigem paremaks muutunud. „Asjaolu, et nii professionaalsete kui ka mitteprofessionaalsete menetlusosaliste pilgu läbi on kohtute tööle antud väga kõrge hinnang, on suur tunnustus Eesti kohtutele ja püüame meile antud usaldust igati hoida,“ märkis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kohtu rolli arvestades ei saa kõik menetlusosalised kunagi kõigega rahul olla, kuid kohtusüsteemi usaldusväärsuse kasv kinnitab, et kohtute tegevuses on suund õige. „Üks kohtute usaldusväärsuse mõõdupuu on see, et kohtuotsustest saadakse aru. Nagu uuringutulemused näitasid, siis on kindlasti arenguruumi ja arusaamise parandamiseks tuleb loobuda ülearu keerulisest keelepruugist ning sõnastada selge ja täidetav lahend,“ lausus Reinsalu. „Kui aga võrrelda praegust ja nelja aasta tagust hinnangut meie kohtusüsteemile, siis on selge, et suund on õige.“ Uuringus osales kokku 602 maa-, haldus- ja ringkonnakohtu menetlusosalist, kes jagunesid nelja sihtrühma: kohtusse pöördunud, kohtuistungil käinud ja kohtuotsuse kätte saanud inimesed ning advokaadid ja prokurörid. Tegemist oli kordusuuringuga, esimene sellekohane uuring viidi menetlusosaliste seas läbi neli aastat tagasi. Sarnaselt 2013. aastal korraldatud uuringuga küsitleti mitteprofessionaalseid menetlusosalisi telefoni teel ja professionaalseid menetlusosalisi (prokurörid ja advokaadid) elektroonilise ankeedi alusel. Uuringus osalemine oli anonüümne. Küsitlust viis läbi Eesti Uuringukeskus, tellijateks olid Riigikohus ja Justiitsministeerium. Uuringutulemuste kokkuvõte on kättesaadav Riigikohtu veebilehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Jaanuaris jõustub mitu olulist seadusemuudatust

29.12.2017 Tuleva aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi seadusemuudatusi, näiteks lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus ja muudetakse haldusmenetlus täielikult elektroonseks. Jaanuaris jõustuvad alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega tegelemine oleks intensiivsem. Alaealisena toime pandud süüteo eest võib edaspidi karistuse määrata ainult juhul, kui muu mõjutusvahendiga (nt sotsiaalprogrammis osalemine, üldkasulik töö, kahju heastamine jmt) ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teatud juhtudel võib sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Muudatused võimaldavad vabastada alaealise menetluskulude tasumisest ning asendada alaealise vahistamise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (see muudatus kohaldub alates juuli algusest). Samuti võib edaspidi alaealisena toime pandud väärteo eest kohaldada aresti kuni 10 päeva senise 30 päeva asemel. 1. jaanuarist jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu Maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu. Muudatustega haldusmenetluse seaduses saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt läbi infosüsteemi või posti teel. Samuti täpsustatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud selle kättesaamist. Tuleval aastal võib äriühingu juhatus asuda ka väljaspool Eestit, sest äriseadustiku muudatuse kohaselt on võimalik peaaegu kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid (v.a korteriühistud ja krediidiasutused) juhtida välisriigist. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud menetlusdokumente. Halduskohtumenetluse seadusega paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuulutavatele inimestele. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvutatud hädavajalikud kulud, näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selleks, et vähendada kohtu koormust, suurendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalust ja lihtmenetluse kohaldamise piirmäär tõstetakse 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Riigi Teataja andmetel jõustub 2018. aasta 1. jaanuarist kokku 130 seadusredaktsiooni, millest suur osa on seotud haldusreformist tingitud sõnastuste muutmisega. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis toetavad noore abivajajaga tõhusamat tegelemist

28.12.2017. Saabuva aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis. Muudatuste eesmärk on kiiremini ja tõhusamalt reageerida alaealiste õigusrikkumistele ning intensiivsemalt tegeleda lapse abivajadusega. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmeti sõnul hakkab 2018. aastal tööle kinnise lasteasutuse teenus, muudetakse alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus, kuhu nii politsei kui ka prokuratuur said alaealisi õigusrikkujaid saata. Samuti kehtestatakse üldpõhimõte, et alaealisele võib karistuse mõista ainult siis, kui ühegi teise mõjutusvahendiga ei ole võimalik alaealist õigusrikkumisest hoiduma panna. „Ilmselt avalikkusele on kõige hoomatavam muutus see, et seni otsustas alaealiste komisjon, milliseid mõjutusvahendeid alaealiste õigusrikkujate suhtes kasutada, näiteks kas suunata nad sotsiaalprogrammi, vestlema psühholoogiga vmt. Uuest aastast kaob see vahelüli ära ja nii tekib menetlejatel võimalus ise kohaldada alaealistele mõjutusvahendeid,“ märkis Kalmet ja lisas, et muudatus kiirendab oluliselt menetlusprotsessi. Komisjonid annavad aastavahetusel lõpetamata alaealiste õigusrikkumiste asjad üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes tegeleb vajadusel nende laste abivajadusega.   Sotsiaalhoolekande seaduses täpsustatakse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamist, selle eeldusi ning kinnisele lasteasutusele esitatavaid nõudeid. Abivajavatele lastele, kellel on olulised puudujäägid mitmes heaolu valdkonnas, võimaldatakse sama seadusega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust riigi kulul. „Kohalikel omavalitsustel on nii senini olnud kui on ka edaspidi kohustus tegeleda kõigi abivajavate lastega. Alaealiste komisjonide tegevuse lõppemisel saavad kohalikud omavalitsused keskenduda õigusrikkumiste asemel laste murede ja halva käitumise sügavamate põhjuste leidmisele. Kohalikel omavalitsustel on kohustus ise arendada välja ja pakkuda lapsele vajalikke teenuseid, kuid jõustuvate muudatustega parandatakse ka ligipääsu riigi rahastatud teenustele,“ ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov. Kriminaalmenetluses võib uuest aastast prokurör alaealise suhtes vajadusel kohaldada mõjutusvahendeid, näiteks ühiskondlikult kasulikku tööd, kahju heastamist, sotsiaalprogrammis osalemist jmt. Kui asi jõuab kohtusse, võib kohus otsustada paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. See võimaldab vahistamise ajal vanglakeskkonnast eemal hoida neid noori, kellele ka mõjutusvahendina määrataks tõenäoliselt kinnisesse lasteasutusse suunamine. Vähemtähtsate rikkumiste puhul võib menetluse lõpetada, kui alaealine nõustub osalema lepitusteenusel või kahju muul moel heastama. Viimase võimalusena, kui muud ükski mõjutusvahend ei ole olnud sobiv, võib asja edastada kohtusse mõjutusvahendite kohaldamiseks ning samuti võib määrata tavapärase karistuse – kas rahatrahvi või kuni 10-päevase aresti. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Muuseumis aset leidnud korruptsioonijuhtumist kirjutanud ajakirjandustudeng võitis konkursi

22.12.2017 Justiitsministeeriumi ja ajalehtede liidu poolt korraldatud ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi võitis Kadri Kuulpak oma Postimehes avaldatud artikliga „Muuseum avastas kuni poole miljoni euro eest ehituspraake“. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustab noori ajakirjanikke, kes korruptsioonitemaatikat oma lugudes käsitlevad. „Igasugune korruptiivne tegevus tuleb avalikult hukka mõista ja siin on ajakirjanikud oluliseks osapooleks selliste juhtumite avalikuks toomisel ning lugejate mõtlema panemisel. Võidutöö viitab süsteemsele korruptsioonile ja näitab, et korruptiivsed teod sünnivad väga erinevates organisatsioonides. Korruptsioon ei ole ainult pealinna ega suurte asutuste probleem, seda saab märgata ka mujal ja alati peab sekkuma,“ ütles Reinsalu. Artiklikonkursi eesmärgiks on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ning korruptsioonialast mõttevahetust, et toetada teadlikkuse tõusu Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjanduse üliõpilasi.  Konkursile esitatud artiklid pidid esile tooma korruptsioonijuhtumi, näidates sellega korruptsioonivastase tegevuse kitsaskohti ja osutades kasutamata võimalustele.  Valikukomisjoni kuulusid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ning sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Kadri Kuulpaki artikkel avaldati 27. oktoobril Postimehes. Artikli autorit premeeritakse 1000 euroga. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Jaanuaris jõustuva seadusega luuakse korteriomanike ühisustest korteriühistud

21.12.2017. Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustab Eesti korteriühistute liitu ja Eesti omanike keskliitu tehtud põhjaliku teavitustöö eest. „Siiski on selge, et 1. jaanuaril võib korteriomanike seas olla segadust. Ma tahan rõhutada, et uut seadust ei tasu karta, sest selles on kirjas palju sellist, mis kehtib tegelikult ka praegu, kuid selgete ja konkreetset sätete puudumisel ei ole need reeglid alati kõigile ühtemoodi arusaadavad. Tõsi, seadusega luuakse juurde ka palju korteriühistuid ja see formaat on ilmselt esialgu võõras ning ehmatav, ent paanikaks ei ole kindlasti põhjust, sest ühistutele antakse aega endale parimaid lahendusi välja töötada ja sobivad inimesed seda juhtima leida,“ rahustas Reinsalu. Olemasolevaid korteriühistuid uus seadus põhimõtteliselt ei muuda ja alles jääb nii korteriühistu nimi kui ka põhikiri. Küll aga mõjutab seaduse jõustumine oluliselt neid maju, kus korteriomanikud ei ole 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud. Neile avab korteriühistute registri pidaja registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi, mis koosneb aadressist koos täiendiga „korteriühistu“. Korteriühistu juhatuse liikmete valimine jääb korteriomanike ülesandeks. Kui korteriomanikud on varasemalt ametisse määranud korteriomandite valitseja jätkab tema oma tegevust. Valitseja peab iga ühistu jaoks ametisse nimetama kinnisvarahalduri või korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutsetunnistusega majahalduri. Juhatuse või valitseja andmed tuleb korteriühistu registrile esitada 30. juuniks 2018. Loodud korteriühistul ei ole esialgu ka põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, st ei soovita seadusest sätestatust erinevaid reegleid oma ühistule kehtestada, on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik. Tuleb aga arvestada, et seaduse reeglid on kujundatud sellistena, et need sobiksid kõikidele ja seetõttu ei arvesta need kuigi täpselt iga maja eripärasid. Näiteks selleks, et jagada vee- ja küttekulud vastavalt tegelikule tarbimisele ja mõõdikute näitudele, tuleb see võimalus põhikirjas ette näha. Osaliselt mõjutab seadus ka väikeseid, kuni kümne korteriomandiga maju, kus on edaspidi korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks ja korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Selline korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama majandusaasta aruannet. Kui ilma juhatuseta tegutsemine aga majas ei õnnestu, tuleb valida ühistule juhatus või nimetada ametisse valitseja. Need võimalused on väikeste majade korteriomanikel sõltumata sellest, kas nad olid enne 1. jaanuari 2018 korteriühistu asutanud või mitte. Oluline on välja tuua ka see, et kui mitme kinnisasja majandamiseks moodustatud korteriühistud ei ole esitanud registripidajale korteriomanike enamuse notariaalselt tõestatud otsust samas vormis jätkamiseks, loetakse 1. jaanuarist 2018 senine ühistu lõpetatuks ja igale kinnisasjale tekib uus seadusjärgne korteriühistu. Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei puuduta n-ö tavalisi kaasomanikke, ridaelamu omanikke (kui puuduvad korteriomandid) ega endiseid garaažiühistuid. Vaata lähemalt Kinnistute statistikat omavalitsuste kaupa Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib vähendada riigikohtu koormust tsiviilasjade menetlemisel

21.12.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega püütakse vähendada riigikohtu töökoormust menetluslike kaebuste läbivaatamise arvel, muudetakse vaidlustavate menetluskulude piirmäära ning täitemenetluse seadustikku, mis puudutab abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimist. Eelnõu peamine eesmärk on kohtute menetluskoormuse vähendamine ning kohtupidamise üldise tõhususe suurendamine.  Eelnõu kajastab peamise teemana riigikohtu ettepanekuid vähendada kolmanda astme kohtusse jõudvaid kaebusi, mis on tekkinud menetluste käigus. „Üheksa aastaga on riigikohtusse saabunud menetlustaotluste hulk kasvanud pea kaks korda,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et kohtusüsteemi ressurssi ei kasutata õigesti, kui kohtunikud peavad lõputult vaidlema selle üle, kas kohus on õigesti hinnanud menetlusosalise käitumist või mitte. „Sedalaadi vaidluste sattumine riigikohtusse kulutab üleliia kohtusüsteemi ressurssi ja selline olukord ei ole jätkusuutlik,“ ütles ta. Samuti rõhutas justiitsminister, et muudatused ei piira edasikaebamist nende kohtulahendite peale, mis on tehtud vaidluse sisulise lahendamise kohta. „Meie eesmärk on vähendada riigikohtusse pöördumiste hulka olukordades ja küsimustes, mis seonduvad menetluslike küsimustega, mitte aga vaidluste õiguspärase lahendamisega,“ sõnas ta. Eelnõu teine suurem muudatus puudutab menetluskulude vaidlustamise piirmäära. Praegune menetluskulude vaidlustamise piirmäär on 200 eurot, mis on jõus olnud juba rohkem kui 10 aastat. Kavandatava muudatusega tõstetakse alampiir ringkonnakohtusse edasikaebamisel 500 euroni ja riigikohtusse edasikaebamisel 2000 euroni. „Muudatus on kantud soovist vähendada kohtute töökoormust. Piirmäära tõstmisega väheneks kohtusse saabuvate kaebuste arv, mis omakorda avaldab positiivset mõju kiirema tsiviilkohtumenetluse näol,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et enamikus asjades on menetluskulud, nagu näiteks esindaja tasu ja riigilõiv, juba ammu kokku suuremad kui 200 eurot ning alla 500 euro jäävate menetluskulude hulk oli eelmisel aastal vaid 5% kõikidest vaidlustatud menetluskuludest. Kolmas oluline muudatus puudutab abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimist. Kui täiturile on teada, et võlgnik on abielus, kehtib praegu eeldus, et võlgniku vara kuulub tema abikaasaga ühisvara hulka. Seega saab varale pöörata sissenõude üksnes juhul, kui teine abikaasa on sissenõude pööramisega nõus. Erandina kehtib praegu võlgniku valduses oleva vallasvara puhul eeldus, et tegemist on võlgniku ainuomandis oleva varaga. Loodav regulatsioon sätestab aga eelduse, et abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks. See tähendab, et kohtutäitur võib arestida ja müüa ka abikaasade ühisvarasse kuuluva vara, kui teine abikaasa pole esitanud vastuväidet. Loodav nõusoleku eeldus hõlmab ka näiteks võlgniku arveldusarvel olevat raha ja tema töötasunõuet. Muudatus puudutab kogu ühisvara, v.a kinnisasju. Erandina ei laiene nõusoleku eeldus võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekule ja tema nimel avatud pangakontol olevale rahale. Muudatuse eesmärk on muuta täitemenetluse läbiviimine efektiivsemaks. Lisaks kolmele kirjeldatud muudatusele sisaldab eelnõu sätet, millega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi piirmäära. Samuti näeb eelnõu ette sätteid, millega muudetakse kohtuistungi aja ja kohtulahendi avalikustamise nõudeid. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, mittetulundusühingute seadust, pankrotiseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning täitemenetluse. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuest aastast võib ettevõtet juhtida välisriigist

16.12.2017. Tuleva aasta 15. jaanuarist kaotatakse äriseadustikust nõue, mille kohaselt peab Eesti äriregistrisse kantud äriühingute juhatus asuma Eestis ning võimaldatakse Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist. Urmas Reinsalu sõnul on äriseadustiku muudatuse peamiseks eesmärgiks toetada paindlikumat ettevõtluskeskkonda. „Inimesed, eriti ettevõtlussektoris, on muutunud mobiilsemaks. Peame nende vajadustega sammu pidama ja kaasa aitama innovatsiooni ning majanduse edendamisele. Selleks võimaldamegi uuest aastast Eestis registreeritud ettevõtet juhtida välisriigist, aidates sellega kaasa muuhulgas ka meie innovatsiooni eduloo, e-residentsuse, jõudsamale arengule,“ märkis justiitsminister. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente, näiteks notarid, audiitorid, advokaadid jt. Kontaktisiku andmed, samuti välisriigis asuva juhatuse välisriigi aadress, tuleb esitada äriregistrile. Kui aga juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Finantssektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes kehtivad kõrgendatud nõudmised, mistõttu peab nende juhatus ka edaspidi asuma Eestis. Lisaks tuleb alates 15. jaanuarist 2018 kõigil ettevõtjatel esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mis kantakse ettevõtja registrikaardile. Sellega suurendatakse riigi suhtlust ettevõtjatega elektrooniliste kanalite kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Samm lähemale Euroopa digitaalsele ühtsele turule: ELis paraneb tele- ja raadioprogrammide piiriülene kättesaadavus

15.12.2017. Täna jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid Brüsselis kokkuleppele, et ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määruse eelnõu osas võivad alata läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.  Ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määrusega lihtsustatakse eeskätt seda, kuidas ringhäälinguorganisatsioonid saavad tulevikus teha oma tele- ja raadioprogramme kättesaadavaks teistes liikmesriikides, võimaldades neid pakkuda lihtsustatud korras piiriüleselt internetis järel- ning simultaanvaatamist. „Võime julgelt öelda, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujana teinud ära suure töö. See määrus on Euroopa digitaalse ühtse turu jaoks märgilise tähendusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tarbijad on järjest vähem paiksed ja tehnoloogia ei tunne riigipiire. Autoriõiguse reeglid võivad küll olla keerulised, kuid selle eelnõu eesmärk on selge ja lihtne – anname inimestele laiema ligipääsu informatsioonile, lubame neil veebis kuulata ja vaadata teiste liikmesriikide raadio- ja teleprogramme. Nii saavad ka võõrsil elavad eestlased end kõige paremini kursis hoida kodumaa päeva- ja kultuurisündmustega. Kokkuvõttes võidab nii tarbija kui teenuseosutaja,“ lisas Reinsalu. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse nn päritolumaa põhimõtet. Tulevikus piisab autoriõigusega kaitstud sisu (programmi) pakkumiseks muus liikmesriigis sellest, kui ringhäälinguorganisatsioon teeb selleks vajaminevad autoriõiguslikud toimingud ainult oma asukohariigis. See hõlbustab kogu protsessi tuntavalt, kuivõrd praegu peab ringhäälinguorganisatsioon hankima vastavad load sisu loomisega seotud osapooltelt eraldi igas liikmesriigis näitamise jaoks. Uutele tulevikureeglitele tuginedes võiks näiteks ERR oma kodulehel näidata kõiki omasaateid nii otseedastuses kui järelvaatamises piiriüleselt, ilma et ta peaks muretsema, kas kõik programmiga seotud õiguste omajad on talle ikka mõne konkreetse territooriumi jaoks litsentsi andnud. Määrusega soovitakse soodustada ka programmide taasedastamist kaabeltelevisiooni kõrval muudel tehnoloogilistel platvormidel nagu internetipõhine televisioon (IPTV), võimaldades selleks vajalikku litsentsimist õiguste kollektiivse haldamise põhimõtete alusel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi