Uudised erinevatest allikatest

Samm lähemale Euroopa digitaalsele ühtsele turule: ELis paraneb tele- ja raadioprogrammide piiriülene kättesaadavus

15.12.2017. Täna jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid Brüsselis kokkuleppele, et ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määruse eelnõu osas võivad alata läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.  Ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määrusega lihtsustatakse eeskätt seda, kuidas ringhäälinguorganisatsioonid saavad tulevikus teha oma tele- ja raadioprogramme kättesaadavaks teistes liikmesriikides, võimaldades neid pakkuda lihtsustatud korras piiriüleselt internetis järel- ning simultaanvaatamist. „Võime julgelt öelda, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujana teinud ära suure töö. See määrus on Euroopa digitaalse ühtse turu jaoks märgilise tähendusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tarbijad on järjest vähem paiksed ja tehnoloogia ei tunne riigipiire. Autoriõiguse reeglid võivad küll olla keerulised, kuid selle eelnõu eesmärk on selge ja lihtne – anname inimestele laiema ligipääsu informatsioonile, lubame neil veebis kuulata ja vaadata teiste liikmesriikide raadio- ja teleprogramme. Nii saavad ka võõrsil elavad eestlased end kõige paremini kursis hoida kodumaa päeva- ja kultuurisündmustega. Kokkuvõttes võidab nii tarbija kui teenuseosutaja,“ lisas Reinsalu. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse nn päritolumaa põhimõtet. Tulevikus piisab autoriõigusega kaitstud sisu (programmi) pakkumiseks muus liikmesriigis sellest, kui ringhäälinguorganisatsioon teeb selleks vajaminevad autoriõiguslikud toimingud ainult oma asukohariigis. See hõlbustab kogu protsessi tuntavalt, kuivõrd praegu peab ringhäälinguorganisatsioon hankima vastavad load sisu loomisega seotud osapooltelt eraldi igas liikmesriigis näitamise jaoks. Uutele tulevikureeglitele tuginedes võiks näiteks ERR oma kodulehel näidata kõiki omasaateid nii otseedastuses kui järelvaatamises piiriüleselt, ilma et ta peaks muretsema, kas kõik programmiga seotud õiguste omajad on talle ikka mõne konkreetse territooriumi jaoks litsentsi andnud. Määrusega soovitakse soodustada ka programmide taasedastamist kaabeltelevisiooni kõrval muudel tehnoloogilistel platvormidel nagu internetipõhine televisioon (IPTV), võimaldades selleks vajalikku litsentsimist õiguste kollektiivse haldamise põhimõtete alusel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine võib pikeneda 25 aastale

15.12.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pikeneks kohtu lahendiga tunnustatud nõuete aegumise tähtaega 10lt aastalt 25le aastale, mis on tekkinud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi rahuldamisel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest. Sellega parandatakse oluliselt võlausaldaja õiguslikku positsiooni ning väheneb tõenäosus, et võlgnik vabaneb kohustuste täitmisest aegumise tõttu. Reinsalu sõnul oli 2011. aastal tähtaja lühendamise eesmärgiks lihtsustada nende inimeste olukorda, kes majandusbuumi ajal oli oma majanduslikke tulevikuväljavaateid liiga positiivselt hinnanud ja sellele tuginedes võtnud endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. „Need inimesed ei peaks oma varasemaid väärarvestuste tagajärgi, mida ülemaailmne majanduskriis võimendas, kandma 30 aastat. See on ebainimlikult pikk aeg ja nende inimeste suhtes oli toonane tähtaja lühendamine igati õigustatud,“ ütles Reinsalu. Justiitsministri hinnangul seisneb probleem aga selles, et muudatuse tulemusel paranes ka nende võlgnike olukord, kelle puhul ei ole kohane rääkida majanduslikust ebaõnnest. „Inimesed, kes on tekitanud võlausaldajale kahju oma õigusvastase käitumise või kuriteoga, ei vääri aegumistähtaja lühendamist. Miks peaks tankist, kes on tekitanud kahju kümnetele lepingupartneritele, vabanema oma kohustuste täitmisest juba kümne aasta pärast? Samal ajal kui tema ohvrid on võib-olla tankisti välja petetud raha kogunud kogu oma elu. Ühiskonnas on õigustatud ootus, et sellised inimesed täidaksid oma kohustusi sõltumata võla tekkimise ajast,“ rõhutas Urmas Reinsalu. Pikem aegumistähtaeg hõlmaks kõiki kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi alusel välja mõistetud nõudeid ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mille puhul on võlg tekkinud seaduse alusel, sõltumata võlausaldaja tahtest ja kus võlausaldaja pole saanud valida, kellega ta võlasuhtesse astub. Näiteks kui raskete kehavigastuste tekitamise eest mõistab kohus välja hüvitise 25 000 eurot ning karistab inimest ka viieaastase vangistusega, jääb tal vanglast vabanedes vaid viis aastat oma võla tagasimaksmiseks. Aegumistähtaja pikendamine tagaks, et inimesel ei ole võimalust oma kohustustest kõrvale hiilida, sest varem või hiljem tekib tal vara, millega oma kohustus täita. Tagasisidet eelnõule ootab justiitsministeerium 30 päeva jooksul. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Parim Euroopa kuriteoennetuse projekt tuleb Eestist

15.12.2017. Neljapäeval, 14. detsembril andis Euroopa kuriteoennetuse võrgustik 20. korda välja parima Euroopa kuriteoennetuse projekti auhinna, mille fookuses oli tänavu küberturvalisus. Konkursil osalenud 18 riigi seast pälvis peaauhinna Eesti, keda esindas Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et küberturvalisuse eest tuleb võidelda järeleandmatult. „On paratamatu, et digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks uutele küberohtudele. Just seetõttu tuleb meeles pidada, et küberkurjategijad, olgu nad üksikisikud või grupeeringud, ei puhka ja nii nagu muutuvad nutikamaks seadmed meie taskus, muutuvad nutikamaks ka nemad. Me peame selleks valmis olema ning panustama inimeste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teadlikkuse tõstmisesse, just nii nagu seda on teinud kõik need 18 projekti, kes tunnustuse saamiseks on esitatud,“ sõnas Reinsalu. Siseminister Andres Anvelt märkis, et küberkuritegevusega võitlemise kõrval ei tohi ära unustada inimestevaheliste suhetega tegelemist, millest saab enamasti alguse ka vägivald kübermaailmas. „Loodan, et järgmistel aastatel võib näha projekte näiteks lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Kübermaailmas toimuv võib viia küberkiusamise ja radikaliseerumiseni, aga tihtilugu on selle taga luust ja lihast inimestega füüsilises maailmas tehtu. Lähisuhtevägivald on probleem terves Euroopas ja paraku vägivald tekitab vägivalda,“ sõnas siseminister. Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse. Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Miksoni sõnul seisnes vajadus programmi vastu selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis. „Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest, sest reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõikide koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed,“ ütles Mikson. 5000 euroga tunnustati Taani projekti „Minu digitaalne enesekaitse“ ja Belgia projekti „Cybersimple“. Taani kuriteoennetuse nõukogu, SA „TrygFonden“ ja Taani tarbijate nõukogu lõid rakenduse „Minu digitaalne enesekaitse“, mis pakub lahendusi, kuidas veebikeskkondades turvaliselt käituda, lähtudes projekti partnerite ja tarbijate igapäevasest digitaalseadmete kasutamise kogemustest. Samuti sisaldab rakendus suuniseid, kuhu pöörduda, kui kahju on tehtud või kuidas tuvastada pettust. „Cybersimple“ on kampaania, mis harib ja võimestab tarbijaid Belgias end kaitsma ja veebis turvalisemalt käituma. Selleks ühendasid Google ja Test Achats väed, et luua hariduslik veebiplatvorm cybersimple.be, kus jagatakse tarbijatega enam kui 90 veebiturvalisuse nippi. Kokku olid auhinna laureaatide seas 18 riigi projektid. Valikukomisjoni kuulusid nelja riigi esindajad – Malta, Eesti, Bulgaaria ja Austria – ning valiku tegemisel on üheks kriteeriumiks, et oma riigi projekti hindamisel ei saa osaleda. Eesti on varasemalt valitud kaks korda esikolmikusse, ühe korra MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupu ning teisel korral politsei- ja piirivalveameti veebipolitsei projektiga. Eesti eesistumise raames juhivad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku juhatust justiitsministeerium ja siseministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2018. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2018). Taustainfo Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1989-2017.  Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

ELi justiitsministrid leppisid kokku vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise tõhusamates reeglites

8.12.2017. Täna Brüsselis toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogul leppisid justiitsministrid kokku, et  kiirem ja efektiivsem piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise süsteem nõuab selgemaid otsekohalduvaid reegleid. „Kuritegeliku vara varjamisel on kurjategijad varmad kõiki Euroopa Liidu põhivabadusi ja Euroopa Liidu piirüleses koostöös leiduvad auke ära kasutama. Täna ei ole piiriülene varade arestimine ja konfiskeerimine Euroopa Liidus kuigi laialdaselt kasutusel – liikmesriikide seadusandlus on selles valdkonnas liialt erinev ja koostöölepete täitmine ebaühtlane,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ühtne lähenemine konfiskeerimisotsuste tunnustamisele ja rakendamisele aitab kindlasti paremini tagada, et kurjategijad ei pääseks oma illegaalset vara ühest liikmesriigist teise tõstes õigusmõistmise eest,“ lisas Reinsalu. „Kuritegeliku vara konfiskeerimine on oluline tagamaks, et kuritegevus ei ole kurjategija jaoks tulus, kuid lisaks sellele takistab konfiskeerimine ka ebaseaduslike varade imbumist legaalsesse majandusse kuritegelikul teel saadud vara arvel uute kuritegude, sealhulgas terrorismi rahastamist. Seda aitab peatada vaid kiire ja tõhus töö arestimis- või konfiskeerimisotsuste tunnustamisel ja täitmisel.“ Eesti võttis ELi nõukogu eesistujana varade arestimise ja konfiskeerimise vastastikkuse tunnustamise eelnõu menetlemisel eesmärgiks eesistumise lõpuks jõuda ühtse lähenemisviisini, et järgmine eesistuja Bulgaaria saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eelnõu menetlemise üks põhimõttelisemaid küsimusi oli õigusakti vormi valik - kas uus õigusakt peaks olema määrus või direktiiv. Kuigi enamus riike tõdesid, et tõhusamate arestimise ja konfiskeerimise süsteemi loomine nõuab ühtsemaid ja selgemaid reegleid, kartsid mitmed riigid, et otsekohalduva EL õigusakti ehk määruse kasutamine osutub praktikute jaoks keeruliseks.  "Senine praktika näitab, et EL õiguse ülevõtmine ja rakendamine võib olla puudulik või võtavad riigid normid üle puudulikult," tõdes justiitsminister. "Samas me peame meeles pidama, et me ei tohi luua olukordi, kus kurjategijatel on võimalik karistamatult tegutseda. Ma olen väga rahul, et jõudsime kokkuleppele just määruse osas, sest see annab võimaluse oluliselt parandada piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise reeglid," kinnitas Reinsalu.   Kriminaalmenetluse alases ELi koostöös oleks tegemist esimese määrusega. Määrus hakkab reguleerima üksnes liikmesriikide omavahelise koostöö reegleid ja otsuste vastastikkust tunnustamist, kuid ei ühtlusta riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, st ei reguleeri näiteks seda, mis alustel ja kellelt tuleks vara konfiskeerida jmt. Pärast ühtse lähenemisviisi heakskiitmist ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogus algavad triloogid ehk läbirääkimised Euroopa parlamendi ja komisjoniga, mida jätkavad jaanuarist eesistumist alustavad bulgaarlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Euroopa Liidu riigid peavad vajalikuks vahetada teavet kolmandate riikide kodanike karistuste kohta

8.12.2017. Täna leppisid ELi justiitsministrid kokku ühtses lähenemisviisis, et Euroopa karistusinfosüsteemi (ECRIS) kaudu hakatakse vahetama ka kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Euroopas määratud karistuste andmed. See tagab, et kurjategijail ei oleks võimalik ühest riigist teise kolides või erinevaid passe esitades varasemaid karistusi varjata.  „Viis aastat tagasi alustasid kõik Euroopa Liidu riigid üksteisega karistusandmete vahetamist. Nii vähendasime oluliselt kurjategijate võimalust oma varasemaid tegusid piiri taga varjata. Kuid tegemist oli vaid andmetega liikmesriikide kodanike varasemate karistuste kohta. Praeguseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata. Euroopa karistusinfosüsteemi tuleb lisada info ka kolmandate riikide kodanike varasemate karistuste kohta,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Täna saavutasime olulise kokkuleppe, et teha Euroopa turvalisemaks. Saame edasise töö uhkusega järgmisele ELi eesistujale üle anda,“ lisas Reinsalu. Euroopa karistusregistri infosüsteem loodi 2012. aastal ning see võimaldab vahetada andmeid isikute varasemate karistuste kohta. Karistusandmed on oluline teave isiku tausta kontrollimiseks. Info varasemate karistuste kohta võib olla tähtis lüli kuritegude lahendamisel ja uue karistuse mõistmisel, aga näiteks ka lastega töötava isiku tausta kontrollimisel. Eesti tegi ECRISe kaudu eelmisel aastal 386 ja 2015. aastal 207 päringut teistele ELi liikmesriikidele. Eestile on aga Eesti kodanike suhtes tehtud eelmisel aastal 3200 päringut ja 2015. aastal 2800 päringut, enamus päringuid on tehtud Soomest, Saksamaalt, Ühendkuningriikidest ja Rootsist. Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul on sageli suureks probleemiks isiku identiteedi tuvastamine. Näiteks võib isiku nime kirjutada mitmel moel, passiandmed ei pruugi olla usaldusväärsed ning sünnikuupäev võib olla väljamõeldud. See võimaldab varjata oma tausta. Seetõttu leppisid ministrid kokku, et tsentraliseeritud süsteemi lisatakse ka sõrmejäljed, mis on kõrge usaldusväärsusega viis isiku identifitseerimiseks ning võimaldab ka kiiret automaatset otsingut. Tänane ECRIS töötab detsentraliseeritud põhimõttel, kus iga liikmesriik hoiab oma kodanike karistusandmeid oma süsteemis. Kuivõrd kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ELi kodakondsust pole, saab praegu nende karistatuse kohta infot koguda vaid kõigisse 28 liikmesriiki päringu saatmisega. Selline süsteem on aeganõudev ja ebaefektiivne ning seda võimalust kasutatakse harva. ELi justiitsministrid leppisid kokku tsentraliseeritud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmeid sisaldava süsteemi loomises. Uus süsteem võimaldaks saada kiiresti kätte info selle kohta, millisel liikmesriigil on isiku kohta lisainformatsiooni. Lisaks liikmesriikide asutustele on ECRIS oluline töökeskkond ka Eurojustile, Europolile ja Eesti eesistumise ajal loodud Euroopa Prokuratuurile. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Süsteemne lähenemine vaenukuritegudele aitab neid kuritegusid ennetada ja paremini tuvastada

8.12.2017 Justiitsministeeriumi ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo eestvedamisel toimunud seminaril arutasid õigusvaldkonna eksperdid vaenusüütegude tuvastamise, registreerimise ja andmete kogumise teemal. „Vaenukuriteod võivad olla küll harva esinevad, aga neil on suur mõju. Oleme küll juba tänaseks palju teinud, et vaenukuritegusid ennetada ja neid tõhusamalt tuvastada, näiteks oleme arendanud IT-süsteeme vaenujuhtumite paremaks registreerimiseks ning koolitanud politseinike koolitajaid, ent pikk tee on veel minna, sest tegemist on kahjuks alaraporteeritud kuritegevuse liigiga,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. Et mõista vaenukuritegude ulatust ja olemust ning parandada ohvritele pakutavaid teenuseid, on vaja vaenukuritegude kohta koguda statistikat. Vajalike süsteemide loomine aitab selliseid kuritegusid ka ennetada, mõõta erinevate vaenukuritegudega seotud poliitikate mõjusust ning anda avalikkusele infot selle kohta, kuidas reageerivad neil juhtudel õiguskaitseasutused. Tammiste rõhutab vajadust märgata enam ka ohvrite vajadusi. „Vaenukuritegude ohvrid on äärmiselt haavatav sihtrühm, sest vaenukuritegude tagajärjed mõjutavad pikaaegselt nende elu. Need kuriteod on paraku alaraporteeritud, sest inimesed kardavad taasohvristumist ja kurjategija kättemaksu, lisaks kaasneb alanduse- ja häbitunne ning puudub piisav teadlikkus, kellele kuriteost teada anda, et päriselt abi saada,“ nentis Brit Tammiste. „Samuti võib vaenukuritegudest teada andmist mõjutada keelebarjäär või muud tegurid.“ Eksperdid nentisid, et kahjuks ei pea osa menetlejatest ning ka ohvritest intsidenti vaenukuriteoks, sest puudub selge arusaam, mida vaenukuriteona käsitleda. Brit Tammiste sõnul mängib rolli ebapiisav praktika vaenukuritegude menetlemisel ning seejuures eelarvamusmotiivide märkamisel. „Vaja on inimesi koolitada, et osataks eristada vaenukuritegusid ning osataks ohvritega vestelda. Kindlasti on vaja juhiseid, kuidas ja kuhu vaenukuritegudest teatada ning senisest enam tuleb tegeleda teavitustööga, et kummutada nii avalikkuse kui õiguskaitseasutustes endis tekkinud eelarvamusi,“ rõhutas Tammiste. Seminaril osalesid õiguskaitsevaldkonna eksperdid, kes võimalike vaenusüütegude menetlemisega vahetult kokku puutuvad, strateegilise planeerimisega ja andmete kogumise ning töötlemisega seotud spetsialistid ning vaenukuriteo ohvritega kokku puutuvad ja valdkonnaga tegelevad inimesed. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: õigusriik ja juurdepääs õigusemõistmisele tagab ka majandusliku edu

7.12.2017 Õigusriik, inimõigused ja tõhus riigijuhtimine on stabiilse poliitilise raamistiku ning toimiva majandussüsteemi kujunemise eeldusteks, sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu viiendal Kesk-Aasia ja Euroopa Liidu justiitsministrite õigusriigi konverentsil Brüsselis. Tänavuse konverentsi põhiteemad on juurdepääs õigusemõistmisele ning alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid ning seda juhtis eesistujana Eesti. Reinsalu avaldas head meelt, et Eesti saab oma eesistumise ajal panustada Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia riikide koostöösse. „Riigina, kel on hiljutine kogemus sarnase ümberkujunemisega, ja õigusriigi olulisusse vankumatu uskujana, võin kinnitada, et on olemas reaalne seos põhiõiguste, õigusriigi ja majandusliku kasu vahel.“ Justiitsministri hinnangul annab juurdepääs õigusemõistmisele kodanikele ja ettevõtetele käegakatsutavaid tulemusi. „Võimalikud vaidlused lahendatakse kiiremini ja odavamalt ning sealjuures tekib inimestes ja ettevõtjates kindlustunne, et süsteem suudab õigusi kaitsta ja tagada õiguskindluse. See loob usaldust ärikliimale, mis toob omakorda kaasa uute investorite suurema valmisoleku võtta riske, mis kaasnevad äritegevusega uuel turul. Põhjamaades nimetame seda lumepalliefektiks,“ märkis Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi õiguspolitiika asekantsler Kai Härmandi hinnangul on turvalised digilahendused märkimisväärselt parendanud õigusloome kvaliteeti. „Tänu täisautomaatsele maksekäsumenetlusele on võimalik lihtsamad kohtuvaidlused lahendada kiiremini ja kuluefektiivsemalt, jättes seega kohtutele enam aega keerukamate vaidluste lahendamiseks. Näiteks on võimalik vaidlus lahendada senise 100 päeva asemel 60 päevaga,“ rääkis Härmand. Viimase dekaadi jooksul on Euroopa Liidu liikmesriigid pidanud tihedat dialoogi Kesk-Aasia riikidega õigusriigi teemadel, eeskätt õigus- ja kohtureformide alase koostöö teemal. Näiteks kohtusüsteemi sõltumatus, kriminaalõigus, juurdepääs õigusemõistmisele, Habeas Corpuse põhimõte, haldusõigus ja kaubandusõigus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi