Uudised erinevatest allikatest

Urmas Reinsalu rõhutas Euroopa kohtu rolli digitaalsete põhiõiguste kaitsmisel

6.12.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Luksemburgis Euroopa Liidu Kohtu presidendi Koen Lenaertsi, üldkohtu presidendi Marc Jaegeri ja kohtusekretär Alfredo Calot Escobariga, et arutada üldkohtu reformi ning digilahenduste kasutamist õigusvaldkonnas.                                                                Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on EL Kohus olnud alati pühendunud suunanäitajaks liikmesriikide õiguspraktikale. „Pean äärmiselt oluliseks Euroopa ja Eesti kohtute koostööd eelotsuse menetluse raames. Tänavu on Eesti kohtud esitanud kokku seitse eelotsusetaotlust EL Kohtule. Seda on oluliselt rohkem võrreldes varasemate aastatega. Minu hinnangul näitab see selgelt Eesti kohtute usaldust Euroopa Liidu Kohtu vastu ning soovi Euroopa Liidu õigust õigesti kohaldada,“ kinnitas Reinsalu. „Ka justiitsministeerium on olulistes kohtuasjades eelotsusemenetlustes osalenud, näiteks sideandmete säilitamise kohtuasjas.“                            Ühe olulise teemana käsitleti kohtumisel üldkohtu reformi, mille käigus liideti 2016. aastal Avaliku Teenistuse Kohus üldkohtuga, mis lahendab nüüd esimese kohtuastmena Euroopa Liidu ja tema teenistujate vahelisi vaidlusi. Reformi eesmärk oli eelkõige võimaldada üldkohtul toime tulla suurenenud töömahuga ja vähendada kohtumenetluste pikkust. Ühtlasi otsustati üldkohtu reformimisel suurendada kohtunike arvu nii, et 2019. aastaks on igast liikmesriigist üldkohtus kaks kohtunikku. Eesti kohtunik lisandub reformi kolmandas etapis 2019. aastal. Kohtumisel Alfredo Calod Escobariga rõhutas Reinsalu õigusvaidluste kiires lahendamises ning juurdepääsus õigusemõistmisele erinevate digilahenduste tähtsust, mistõttu on e-lahenduste kasutusele võtmine õigusvaldkonnas olnud Eesti eesistumise üks prioriteetidest. „Eesti on eesrindlik näide nutikate lahenduste välja töötamisel ja kasutamisel. Näiteks toimub Eestis suhtlus kohtu ja advokaatide vahel juba praegu põhimõtteliselt 100% elektrooniliselt, lisaks alustati 2016. aastal ca 20% tsiviilasjadest ja 25% halduskohtuasjadest e-toimiku kaudu ehk elektrooniliselt. Meie õigusvaldkonna e-lahenduste osas väljendas ka Euroopa kohus tugevat huvi,“ ütles justiitsminister. „Selle kõrval, et on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine digitaalsel turul, peab olema garanteeritud ka digitaalsete põhiõiguste kindel kaitse. Rõhutasin seda ka oma EL Kohtu kolleegidele.“ EL Kohus esindab Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös liikmesriikide kohtutega, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt (nt kontrollib kohus Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust ning tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust). EL Kohus koosneb Euroopa Kohtust ja üldkohtust. Euroopa Kohtu tööst moodustavad põhiosa eelotsusemenetlused, üldkohus lahendab eelkõige hagisid, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikude Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide peale. Kõik Euroopa Liidu Kohtu teenistused alluvad EL Kohtu presidendi järelevalve all Euroopa Liidu kohtusekretärile, välja arvatud sisekontroll, mis allub otse presidendile Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: ootan viimaselt nõukogult üksmeelt kurjategijate pidurdamise meetmetes

6.12.2017. Neljapäeval ja reedel, 7.-8. detsembril toimub Brüsselis Eesti ELi eesistumise viimane justiits- ja siseküsimuste nõukogu. Eesti loodab eesistumise lõpetada ühtse lähenemisviisini jõudmisega kahes olulises kuritegevuse vastu võitlemist puudutavas teemas – kolmandate riikide kodanike karistusandmete lisamine inforegistrisse ning kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise määrusega edasiliikumine.  „Justiits- ja siseküsimuste nõukogu on olnud väga tempokas ja tulemuslik. Kindlasti on meie eesistumise suurim saavutus Euroopa Prokuratuuri loomine, mis sai heakskiidu oktoobris,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuid meil on kindel eesmärk ka viimases nõukogus oluliste saavutusteni jõuda – ootan, et Euroopa justiitsministrid jõuaksid üksmeelele kahes väga olulises teemas, mis takistaksid kurjategijate peitumist õigusemõistmise eest ja kuritegeliku vara peitmist õiguskaitseasutuste eest.“ Minister Reinsalu sõnul on oluline, et liikmesriigid jõuaksid üksmeelele Euroopa karistusregistri täiendamises kolmandate riikide ja kondakondsuseta isikute karistusandmete osas. „Tänaseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on õiguskaitseasutustel vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata,“ ütles Reinsalu. Teise olulise teemana loodetakse justiits- ja siseküsimuste nõukogus jõuda ühtse lähenemisviisini kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise lihtsustamisega edasiliikumisel. „Täna on teisest Euroopa Liidu riigist võrdlemisi raske kuritegelikul teel saadud vara kätte saada, sest Euroopa arestimis- ja konfiskeerimissüsteem on küllaltki killustatud ja selle rakendamine õiguskaitseasutustele keeruline.“ Justiits- ja siseministrite ühissessioonil arutatakse ka sideandmete säilitamise problemaatikat. 2016. aastal leidis Euroopa kohus, et üleüldine sideandmete säilitamise kohustus ei ole proportsionaalne. „Sideandmete vajalikkust kriminaalmenetluses kinnitavad kõik Euroopa Liidu riigid ja ka Euroopa kohus on öelnud, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses, kuid küsimus on tasakaalu leidmises. Kohus leidis, et säilitamise kohustus peaks olema piiritletud kas teatud liiki seadmete, teatud isikute valimi või teatud geograafiliste piirkondade kaudu. Need on teemad, mille nõukogus seekord ka tõstatame,“ selgitas Reinsalu. Pärastlõunal keskenduvad justiitsministrid vanemliku hooldusõiguse kohtulahendite piiriülese tunnustamise ja maksejõuetuse teemadele. „Asjades, kus kaalul on laste õigused, on ajafaktor otsustava tähendusega. Piirideta Euroopas on küsimus ühes liikmesriigis tehtud lahendi tunnustamisest ja täitmisest teises liikmesriigis järjest aktuaalsem,“ ütles minister Reinsalu. Ministrid vaagivad võimalusi hooldusõiguse küsimusi puudutavate lahendite piiriülese tunnustamise ja täitmise kiirendamiseks. Kavas on ka maksejõuetuse harmoneerimise teemaline poliitiline arutelu rõhuasetusega restruktureerimismeetmete kasutamisel. „Ligihiiliv maksejõuetus ei pea täna tähendama kindlasti ettevõtte likvideerimist ja pankrotti. Oskuslikult tegutsedes on võimalik kokku panna restruktureerimiskava ja säilitada ettevõtte elujõulisus,“ selgitas Reinsalu. Eesmärgiks on, et tulevikus oleksid sellised meetmed sarnastel tingimustel kättesaadavad kõikides liikmesriikides. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uus e-maksuamet trügib erafirmade mängumaale

Maksuamet arendab uut e-maksuametit, mille eesmärk on muuta kogu info liikumine ettevõtte ja maksude kohta automaatseks ning suhtlus riigiga lihtsamaks ja kiiremaks. Kui esimeses etapis saadetakse ettevõtetele faktihinnangud, siis 2019. aasta algul käivituva arenduste teise etapiga hakkab e-maksuamet vahendama maksukontrolli tõenäosuse hinnangut ning ettevõte saab võrrelda ennast turuosalistega ja vaadata statistilist ülevaadet andmetest. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister kuulutas välja konkursi viie kohtuniku leidmiseks

2.12.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi kolmele Harju maakohtu, ühele Tartu maakohtu ja ühele Tallinna halduskohtu kohtuniku kohale.  „Otsime kohtunike ridadesse uusi inimesi, kes annaksid omapoolse panuse ausa kohtumõistmise järjepidevusse. On oluline, et uued kohtunikud suudaksid hoida õigusemõistmise autoriteeti ning kohtunike väärikust,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursile on oodatud kandideerima Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus õiguse õppesuuna kvalifikatsiooni eeldaval ameti- või töökohal, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat, ning kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. Konkursil osalemiseks tuleb riigikohtu esimehele esitada konkursil osalemise avaldus, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet (kättesaadav Riigikohtu veebilehel), Eesti kodakondsust tõendava dokumendi, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi koopia. Avalduses tuleb märkida, millise kohtu kohtuniku ametikohale kandideeritakse. Dokumendid tuleb esitada märgusõnaga „Kohtuniku konkurss“ riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu või elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 30.12.2017. Lisainfot kohtunikukonkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada riigikohtu telefonil 730 9035.   Detailsed kohtunikule esitatavad nõuded ning ametisse asumise kirjeldus on leitavad kohtute seaduse paragrahvides 47-56. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Maksuamet: dividend ei too topeltmaksustamist

Maksu- ja tolliameti kinnitusel ei mõjuta järgmisest aastast kehtima hakkav maksuvaba tulu süsteem kuidagi muude tulude maksustamise reegleid. Dividende maksustatakse vaid korra äriühingu tasandil ning inimese tuludeklaratsioonil see enam maksustamisele ei kuulu. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: andmekaitseõiguse reform aitab tagada isikuandmete ja eraelu kaitse

26.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Seni kehtinud seadus muudetakse 2018. aasta maist kehtetuks, sest seejärel hakkab isikuandmete kaitse õigust reguleerima Euroopa Parlamendi määrus. See tingib vajaduse ka riigisisene regulatsioon üle vaadata. Reinsalu sõnul on kiire tehnoloogiline areng ja üleilmastumine tekitanud isikuandmete kaitsel uusi väljakutseid. „Isikuandmete kogumise ja jagamise ulatus on märkimisväärselt suurenenud. Tehnoloogia võimaldab nii inimestel kui ka riigiasutustel kasutada isikuandmeid oma tegevuses enneolematus ulatuses. Euroopa Komisjon on väljendanud seisukohta, et andmekaitsereeglid vajavad põhjalikku reformimist, et tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ning elavdada Euroopa digitaalmajandust. Kavatseme reformi rakendada minimaalseimal ettevõtluskoormust ja läbipaistvust riivaval moel,“ rõhutas justiitsminister. Kehtima hakkava määruse eesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva majandusliidu saavutamisele, samuti majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning Euroopa Liidu majanduse tugevdamisele. „Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitse regulatsioonid on killustatud, valitseb ebaselgus ja ebaühtlane rakendamine. See suurendab avaliku sektori administratiivset koormust. Inimestel on oma isikuandmete töötlemist keeruline kontrollida. On rohkelt vastuolusid isikuandmete kaitses seoses õiguskaitseasutuste koostöö käigus toimuvate andmete töötlemisega. Need on kõik kitsaskohad, mida reformiga annab parandada,“ ütles Urmas Reinsalu. Reform loob reeglid isikuandmete töötlemiseks, näiteks infoühiskonna teenuste pakkumisel, andmete töötlemisel kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks jmt. Ühtlasi võetakse üle Euroopa Parlamendi direktiiv, mis käsitleb inimeste kaitset seoses isikuandmete töötlemisega juhtudel, mis puudutavad süütegude tõkestamist, nende uurimist ja avastamist ning nende eest vastutusele võtmist või kriminaalmenetluste täitmisele pööramist. Samuti nende andmete vaba liikumist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi aasta projekt on kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine

25.11.2017. Justiitsministeerium andis oma eilsel aastapäeval välja justiitsvaldkonna aasta projekti tiitli, mille pälvis kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine. Projekti tulemusena otsustati klientide vastuvõtust registrite kantseleides loobuda ning jätta teenuste osutamine notarite pädevusse.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on võiduprojekti puhul tegemist suure ja harukordse muudatusega riigi tasandil, mille tulemusena on suurenenud eelkõige organisatsiooni efektiivsus. „Registrite reorganiseerimisega on muutunud tõhusamaks notarite ja registrite kantseleide tegevus, sest ära on kaotatud dubleeriva töö tegemine ning inimesed saavad rohkem pühenduda sisulise töö tegemisse,“ selgitas Reinsalu. Samuti lisas Reinsalu, et muudatus on oluliselt suurendanud ka inimeste juurdepääsu registritele. „Arvestades notarite laialdast geograafilist haaret ning registrite lugemiseks loodud e-teenuste mugavat kasutus, on dokumentidega tutvumine toodud inimestele palju lähemale. Kui varem oli üle Eesti vaid kaheksa registrite kantseleide teeninduspunkti, siis notaribürood, kus inimesed nüüdsest dokumentidega tutvuda saavad, asuvad kõigis Eesti maakondades,“ rääkis ta. Kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimise projektijuht ja kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe rääkis samuti, et registrite kantseleide reorganiseerimise projekt täidab riigitasandil olulisi eesmärke. „Projekti elluviimisega muutsime registrite organisatsiooni veelgi efektiivsemaks ning astusime sammu oluliste riigireformi eesmärkide suunas, vähendades riigis dubleerivat tööd, viies töökohti Tallinnast välja ning pakkudes inimestele ka võimalusi kaugtööks,“ sõnas Veskimäe eile auhinda vastu võttes. Kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine tõi lisaks registripidamise efektiivsuse tõstmisele kaasa ka kokkuhoiu Tallinna üüripinna lepingu lõpetamise arvelt, mis suunatakse registrite organisatsiooni teenuste arendamisse. Justiitsministeeriumil on traditsiooniks tunnustada ministeeriumi aastapäeval justiitsvaldkonna olulisemaid projekte ning kuulutada välja aasta projekti tiitel. Kokku kandideeris tiitlile 15 silmapaistvat ja uuenduslikku projekti. Aasta projekti kuulutasid välja justiitsminister Urmas Reinsalu ja kantsler Tõnis Saar. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu esitas valitsusele usaldusväärsuse kontrolli seaduse

24.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas valitsusele usaldusväärsuse kontrolli seaduse, milles määratletakse selgemini reegleid, kuidas kontrollitakse avaliku võimu ülesandeid täitvate inimeste ja kaitseliitlaste tausta.  Justiitsministri sõnul aitab eelnõu kaasa mitte ainult riigi julgeoleku tagamisele, vaid ka riigi paremale toimimisele tervikuna. „Eesmärk on lihtne – tagada nende inimeste usaldusväärsus, kellele usaldatakse avaliku võimu ülesande teostamine. Inimene peab olema ustav Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale, tema tegevus peab olema kõlbeline ning tema taust peab toetama avaliku võimu ülesannet nõuetekohaselt täita,“ ütles Reinsalu. Ehkki ka seni on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitnud inimeste tausta kontrollitud, sõltub riigiametisse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, milliseid andmeid tööandja vajalikuks peab. Näiteks elulookirjelduses ei ole määratletud, mida kandidaat peab kirja panema. „Taustakontrolli terviklik regulatsioon kehtivas õiguses puudub. Edaspidi antakse riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, kaitseliidule jt õiguse töödelda avaliku võimu ülesannet täitvate inimestega seotud andmeid. See tähendab seda, et õigus on teostada taustakontrolli mitte ainult ametnikele, vaid ka töölepingulistele töötajatele,“  selgitas Reinsalu. Taustakontrolli teostamine ei ole asutusele kohustus, vaid see tugineb vabatahtlikkusele ja andmete avaliku kogumise põhimõtetele. Seega teostatakse taustakontrolli üksnes inimese nõusolekul. Kui inimene taustakontrollist loobub, on asutus kohustatud taustakontrolli lõpetama. Vastavalt inimesele usaldatud ülesande sisule ja ulatusele võib teostada kas üldist või laiendatud taustakontrolli. Üldist taustakontrolli võib teostada riigiametnikele või -töötajale, kes näiteks töötlevad asutusesisest teavet, omavad juurdepääsu riigikaitseobjektile, riigipiiriks vajalikule taristule, haldusorgani infosüsteemile jne. Laiendatud taustakontrolli võib teostada inimese suhtes, kelle tööülesannetega kaasneb vajadus töödelda iga taseme riigisaladust või salastatud välisteavet.  Lisaks tavapärastele andmetele võib taustakontrolli käigus küsida ka näiteks sõjaväelise väljaõppe, kriminaalmenetluses kohaldatud karistuste või pankrotimenetluse kohta. Laiendatud taustakontrolli puhul võib uurida ka näiteks inimese rahalise sissetuleku ja võlaõiguslike rahaliste kohustuste kohta ning tema lähedaste andmeid. Kontrolli eesmärgiks ei ole anda hinnangut inimese varasemale tegevusele ega suhetele, kui need on lõppenud. Kui aga tema varasema tegevuse ja suhete mõju kandub üle hindamise hetkesse, tuleb seda erandina arvesse võtta. Juba töötavate inimeste usaldusväärsust võib juhul, kui asjaolud, mis usaldusväärsust võivad mõjutada, ka pärast seaduse jõustumist hinnata järelkontrolli vormis. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi