Uudised erinevatest allikatest

Justiitsministeeriumi aasta projekt on kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine

25.11.2017. Justiitsministeerium andis oma eilsel aastapäeval välja justiitsvaldkonna aasta projekti tiitli, mille pälvis kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine. Projekti tulemusena otsustati klientide vastuvõtust registrite kantseleides loobuda ning jätta teenuste osutamine notarite pädevusse.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on võiduprojekti puhul tegemist suure ja harukordse muudatusega riigi tasandil, mille tulemusena on suurenenud eelkõige organisatsiooni efektiivsus. „Registrite reorganiseerimisega on muutunud tõhusamaks notarite ja registrite kantseleide tegevus, sest ära on kaotatud dubleeriva töö tegemine ning inimesed saavad rohkem pühenduda sisulise töö tegemisse,“ selgitas Reinsalu. Samuti lisas Reinsalu, et muudatus on oluliselt suurendanud ka inimeste juurdepääsu registritele. „Arvestades notarite laialdast geograafilist haaret ning registrite lugemiseks loodud e-teenuste mugavat kasutus, on dokumentidega tutvumine toodud inimestele palju lähemale. Kui varem oli üle Eesti vaid kaheksa registrite kantseleide teeninduspunkti, siis notaribürood, kus inimesed nüüdsest dokumentidega tutvuda saavad, asuvad kõigis Eesti maakondades,“ rääkis ta. Kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimise projektijuht ja kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe rääkis samuti, et registrite kantseleide reorganiseerimise projekt täidab riigitasandil olulisi eesmärke. „Projekti elluviimisega muutsime registrite organisatsiooni veelgi efektiivsemaks ning astusime sammu oluliste riigireformi eesmärkide suunas, vähendades riigis dubleerivat tööd, viies töökohti Tallinnast välja ning pakkudes inimestele ka võimalusi kaugtööks,“ sõnas Veskimäe eile auhinda vastu võttes. Kohtulike registrite kantseleide reorganiseerimine tõi lisaks registripidamise efektiivsuse tõstmisele kaasa ka kokkuhoiu Tallinna üüripinna lepingu lõpetamise arvelt, mis suunatakse registrite organisatsiooni teenuste arendamisse. Justiitsministeeriumil on traditsiooniks tunnustada ministeeriumi aastapäeval justiitsvaldkonna olulisemaid projekte ning kuulutada välja aasta projekti tiitel. Kokku kandideeris tiitlile 15 silmapaistvat ja uuenduslikku projekti. Aasta projekti kuulutasid välja justiitsminister Urmas Reinsalu ja kantsler Tõnis Saar. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu esitas valitsusele usaldusväärsuse kontrolli seaduse

24.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas valitsusele usaldusväärsuse kontrolli seaduse, milles määratletakse selgemini reegleid, kuidas kontrollitakse avaliku võimu ülesandeid täitvate inimeste ja kaitseliitlaste tausta.  Justiitsministri sõnul aitab eelnõu kaasa mitte ainult riigi julgeoleku tagamisele, vaid ka riigi paremale toimimisele tervikuna. „Eesmärk on lihtne – tagada nende inimeste usaldusväärsus, kellele usaldatakse avaliku võimu ülesande teostamine. Inimene peab olema ustav Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale, tema tegevus peab olema kõlbeline ning tema taust peab toetama avaliku võimu ülesannet nõuetekohaselt täita,“ ütles Reinsalu. Ehkki ka seni on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitnud inimeste tausta kontrollitud, sõltub riigiametisse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, milliseid andmeid tööandja vajalikuks peab. Näiteks elulookirjelduses ei ole määratletud, mida kandidaat peab kirja panema. „Taustakontrolli terviklik regulatsioon kehtivas õiguses puudub. Edaspidi antakse riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, kaitseliidule jt õiguse töödelda avaliku võimu ülesannet täitvate inimestega seotud andmeid. See tähendab seda, et õigus on teostada taustakontrolli mitte ainult ametnikele, vaid ka töölepingulistele töötajatele,“  selgitas Reinsalu. Taustakontrolli teostamine ei ole asutusele kohustus, vaid see tugineb vabatahtlikkusele ja andmete avaliku kogumise põhimõtetele. Seega teostatakse taustakontrolli üksnes inimese nõusolekul. Kui inimene taustakontrollist loobub, on asutus kohustatud taustakontrolli lõpetama. Vastavalt inimesele usaldatud ülesande sisule ja ulatusele võib teostada kas üldist või laiendatud taustakontrolli. Üldist taustakontrolli võib teostada riigiametnikele või -töötajale, kes näiteks töötlevad asutusesisest teavet, omavad juurdepääsu riigikaitseobjektile, riigipiiriks vajalikule taristule, haldusorgani infosüsteemile jne. Laiendatud taustakontrolli võib teostada inimese suhtes, kelle tööülesannetega kaasneb vajadus töödelda iga taseme riigisaladust või salastatud välisteavet.  Lisaks tavapärastele andmetele võib taustakontrolli käigus küsida ka näiteks sõjaväelise väljaõppe, kriminaalmenetluses kohaldatud karistuste või pankrotimenetluse kohta. Laiendatud taustakontrolli puhul võib uurida ka näiteks inimese rahalise sissetuleku ja võlaõiguslike rahaliste kohustuste kohta ning tema lähedaste andmeid. Kontrolli eesmärgiks ei ole anda hinnangut inimese varasemale tegevusele ega suhetele, kui need on lõppenud. Kui aga tema varasema tegevuse ja suhete mõju kandub üle hindamise hetkesse, tuleb seda erandina arvesse võtta. Juba töötavate inimeste usaldusväärsust võib juhul, kui asjaolud, mis usaldusväärsust võivad mõjutada, ka pärast seaduse jõustumist hinnata järelkontrolli vormis. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tasuta õigusabi saamiseks saavad inimesed pöörduda Eesti Õigusbüroo poole

23.11.2017. „Eestis on suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida või varasema kogemuse puudumise tõttu ei tea, kuhu pöörduda tuleks. Seetõttu pakub justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga õigusabi kättesaadavuse parandamiseks tasuta õigusnõustamist inimestele üle kogu Eesti,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.  Sellel aastal on tasuta õigusabi kampaania raames saanud abi juba üle 4000 inimese. Eesti Õigusbüroo tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul võiks neid abisaajaid olla palju rohkem, ent murekoht on inimeste vähene teadlikkus sellisest võimalusest. „Ida-Virumaal on õigusabi poole pöördujate hulk madal. Seda mitte sellepärast, et seal poleks inimesi, kes vajavad õigusabi, vaid et nende inimesteni informatsioon tasuta õigusabist pole lihtsalt jõudnud. Seega kutsume inimesi üles tasuta õigusabi võimalustega tutvuma ning neid vajadusel kasutama,“ lausus Fjodorov. Tema sõnul on aktiivsuse osas silma paistnud kõige rohkem Paide. Narvas on aga näiteks praeguseks hetkeks abi saanud vaid 187 ning Jõhvis 154 inimest. Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga pakub alates sellest aastast Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi ja -nõustamist 15 eri kohas üle Eesti. Aasta lõpuks soovime abi saajate hulka suurendada vähemalt 7000 inimeseni. Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne statistikaameti avaldatud keskmisest ehk jääb alla 1863 euro. Õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Juristid nõustavad kliente nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aitavad nad koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Tasuta õigusabi raames ei esindata süüdistatavaid ega kahtlustatavaid. Lisaks on õigusabi kättesaadavuse parandamiseks internetist leitav portaal Jurist Aitab, mis leiab levinumatele elulistele muredele juriidilisi lahendusi ning aitab inimesi õigesse kohta suunata. Portaalist leiab vastuseid nii perekonnaõiguse, üürisuhete, pärimisõiguse, kohtusse pöördumise kui ka paljude teiste valdkonna küsimustele. Samuti on lehel Jurist Aitab avatud foorum, mille kaudu saab inimene juristidelt nõu küsida. Küsimusi saab julgelt esitada ning lisainfot hankida kodulehel www.juristaitab.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Kriminaalpoliitika seminaril räägitakse vangistuspoliitikast ja noorte kuritegevuse vähendamisest

23.11.2017. Täna toimuval kriminaalpoliitika seminaril arutatakse vangistuspoliitika, alaealiste õigusrikkumiste ning õigusrikkujate vaimse tervise teemadel. Seminarist saadud sisendit kasutatakse kriminaalpoliitika arengusuundade 2019–2025 planeerimisel.   Kriminaalpoliitika arengusuundadega määratakse kriminaalpoliitika pikaajalised prioriteedid, milleks kuni 2018. aastani on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. „Need eesmärgid on universaalsed ja jäävad prioriteetseks ka järgmistes arengusuundadeks. Nende kõrval suunatakse enam tähelepanu ka ohvrisõbraliku ja kaasava kriminaalmenetluse tagamisele. Tänasel seminaril loodame eksperte kaasates ning kriitiliselt teemasid käsitledes sõnastada sihid järgmistesse arengusuundadesse,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Et korduvkuritegevuse vähendamine saab olla edukas vaid siis, kui keskendutakse eelkõige neile, kelle retsidiivsuse määr on kõige kõrgem, st vanglakaristuse saanutele, avab seminari arutelu vangistuspoliitika teemadel. Vandeadvokaat Jaanus Tehver ja Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs arutlevad Eesti ja Norra vanglasüsteemide üle. Norra vangistuspoliitika eristub oma inimliku suhtumise ja teadmistepõhisuse poolest, näiteks lähtutakse seal sellest, et head suhted kinnipeetavate ja personali vahel aitavad vanglas saavutada sotsiaalset kontrolli ja ennetada agressiivset käitumist. Teises arutelus analüüsivad justiitsministeeriumi ekspert Kaire Tamm ning Reykjavíki ülikooli teadlane dr Inga Dóra Sigfúsdóttir Islandi kogemust noorte kuritegevuse vähendamisel ning seda, kuidas seda Eestis rakendada. „Alaealiste õigusrikkumised on väga aktuaalne teema arvestades, et ka Eesti on tegemas kannapööret alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel. Eesti on tasapisi jõudnud äratundmiseni, et õigusrikkujatest noorte abistamine on mõistlikum, kui nende trahvimine, arestimine, vahistamine või muul moel karistamine,“ sõnas Siitam-Nyiri. „Näiteks Islandil ei ole ükski noor vanglas. Mitte sellepärast, et kuritegevus oleks täiesti likvideeritud, vaid riik korraldas noortele võimalikult palju asendustegevust näiteks huvitegevuse või ühistegevuste jaoks lapsevanematega.“ Kolmandas diskussioonis võrdlevad sisekaitseakadeemia lektor Erik Rüütel ja Vantaa vangla psühhiaatriahaigla ülemarst dr Alo Jüriloo Eesti ja Soome kogemusi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega tegelemisel, et neid mitte stigmatiseerida, vaid soodustada kuritegeliku käitumise vähendamist. Uuringu kohaselt on viimaste aastate jooksul Soome vanglates kümnekordselt tõusnud psühhiaatriliste häiretega kinnipeetavate arv ning vaimsest tervisest on saamas üks põletavaim sotsiaalne, aga ka kriminaalpoliitiline, probleem. Seminari korraldab justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Ohvrikaitsesüsteem peab rohkem lähtuma kannatanu vajadustest

22.11.2017. Täna esitletud kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgus, et 60% uuringus osalenud ohvritest peab Eesti õiguskaitsesüsteemi küll usaldusväärseks, ent ohvrikaitsesüsteem peaks enam lähtuma kannatanu vajadustest.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul saab kriminaalmenetlus küll tagada kannatanule õigusemõistmise, kuid laiem ohvrikaitse süsteem vajab ümberkujundamist. „Inimesed, kes täna õiguskaitseasutustes kannatanutega töötavad, teevad seda tööd andunult. Selleks, et inimesed, kellel ei ole õiguslikke erialaseid teadmisi, teaksid oma õigustest, peab muutma süsteemi,“ rõhutas Reinsalu. „Inimene ei tohi jääda üle elatud traumaga üksi, vajalik on toimiv tugiisikute süsteem. Ja kindlasti ei tohi ohver tunda, et ta on vaid üks vahend menetluses, vaid ohver tuleb asetada menetluse keskmesse.“ Uuringust selgus, et ohvrite kohtlemisel, informeerimisel ja kaasamisel menetlusprotsessi on arenguruumi. Kannatanu vajaduste hindamisel ja tema teavitamisel abi võimalustest ei lähtuta piisavalt kannatanu vaatest. Ohvrite arusaamist oma õigustest takistab muuhulgas juriidiline keelekasutus ning spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Seega on õiguskaitsesüsteemis vaja muuta teabe jagamise viisi selliselt, et see jõuaks nii ohvri, tema lähedaste kui ka teiste juhtunuga seotud inimesteni. Kannatanud hindavad kuriteoohvritega tegelevate spetsialistide tööd üldiselt heaks. Spetsialistide endi poolt toodi ohvrite nende vajadustest lähtuvat kohtlemist pärssiva tegurina esile seda, et enda töös peavad nad tegelema palju ka erinevate tehniliste kitsaskohtadega nii asutusesiseselt kui ka –väliselt. Uuringus tehtud ettepanekuna on õiguskaitsesüsteemis vaja teha koostööd erinevate asutuste vahel, et ohvrile kulgeks menetlusprotsess sujuvamalt.  Uuringu läbiviijad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE toovad välja, et praegu on menetluses osalemine raskem selliste kannatanute jaoks, kelle puhul langevad kokku mitmed takistavad tegurid. Näiteks tõsiste tagajärgedega kuriteokogemus, madal sissetulek, vähetoimiv sotsiaalvõrgustik, vähene ametikeele ja õiguslike terminite kasutamise oskus, aga ka eesti keele oskus, menetlusasutustest kaugem elukoht, vähene kogemus ametiasutustes asjade ajamisega, jäik tööaeg jms. Uuringu tulemuste üle arutleti süüteoennetuse nõukogus novembri alguses ning nõukogu võtab ohvrite kaitse ja kohtlemise teema uuesti arutellu uue aasta esimeses pooles. Lähtuvalt uuringuga väljaselgitatud kitsaskohtadest on politsei- ja piirivalveamet, riigiprokuratuur ning sotsiaalkindlustusamet kavandanud konkreetsed tegevused, et mille eesmärgiks on tagada senisest parem ohvrite kaitse ja kohtlemine. Uuringu kokkuvõte Uuring viidi läbi ajavahemikus november 2016 – august 2017 ning selle käigus küsitleti kuriteoohvreid ning ka politseinikke, prokuröre, kohtunikke ja ohvriabitöötajaid. Uuringu tellis justiitsiministeerium Euroopa regionaalarengu fondi toel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister ootab uutelt kohalike omavalitsustelt rohkem läbipaistvust

20.11.2017. Justiitsministri kutsel kogunenud korruptsiooniennetuse nõukogu arutas ettepanekuid, kuidas vähendada korruptsioonivõimalusi omavalitsustes.  Justiitsminister Urmas Reinsalu ootab uutelt kohalike omavalitsuste haldusüksustelt rohkem otsuste ja tegevuste läbipaistvust. „Läbipaistvuse suurendamine on oluline korruptsiooni ennetav ja ohjeldav tegevus. Läbipaistvust ootan nii omavalitsuste eelarvestamisel, kooli- ja lasteaiakohtade jagamisel kui ka näiteks elanike informeerimisel ja kaasamisel. Seda eriti nüüd, mil linnade ja valdade finantsvõimekus ja haldussuutlikkus kasvab,“ sõnas Reinsalu. Korruptsiooniennetuse nõukogu käsitles mitmeid ettepanekuid, kuidas korruptsiooni omavalitsustes vähendada. Põhjalikumalt käsitleti perioodilise siseauditi kohustuse sisseviimist hetkel kehtiva vabatahtliku siseauditi asemel, omavalitsuse sisekontrollisüsteemi loomist ja korruptsiooni riskide hindamist, samuti omavalitsustes ning nende ühingutes toetuste ja hangete kordade kehtestamist. Ühtlasi arutati vajadust regulatsiooni järgi, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise riigi poolt, kui omavalitsus seda ei tee. Puudutati ka õiguskantsleri soovitust välistada teatud kuritegude tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud inimese töösuhe kohaliku omavalitsusega. Reinsalu sõnul peaks piirang töötada avalikus teenistuses, kui inimene on süüdi mõistetud, kehtima ka töölepingu alusel avalikus teenistuses töötava inimese puhul. „Selge on see, et seda erisust, et avalikku võimu teostavale ametnikule seatud piirangud ei laiene töölepingu alusel töötavale inimesele, teatud juhtudel kuritarvitatakse,“ rõhutas Reinsalu. Korruptsiooni ennetuse nõukogu ülesanne on analüüsida ja hinnata korruptsioonivastast tegevust, seda puudutavaid algatusi ja poliitikavalikuid ning teha nende kohta ettepanekuid justiitsministrile. Nõukogusse kuuluvad atesteeritud siseaudiitor Marilin Pikaro, riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, advokaat Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti Mittutulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Viis tublit inimest pälvisid esimest korda vägivallaennetuse auhinna

20.11.2017. Täna tunnustasid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu tublisid inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusele Eestis. Esimest korda välja antud vägivallaennetuse auhinnaga tunnustati viit inimest, kes on teinud enamat kui neilt oodatakse ja kes on aidanud leida lahendust vägivallale seal, kus seda esmapilgul ei paista.  „Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad,“ ütles president Kaljulaid peetud kõnes. „Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada. Me ei tohi olla vakka, kui teistele tehakse haiget. Eelkõige, ärme ise haiget tee. Siis võime loota selle peale, et meie ühiskond tunnistab meid kõiki ikka ja alati omaks, ka siis, kui meie endi jõud on otsas. Oma ühiskonda loome me iga päev oma enda käte, tegudega ja sõnadega. Lasteaedades, koolides, kodudes ja töökohtades.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu tänas kõiki inimesi, kes vägivallaennetusse ja selle vähendamisse panustavad. „Õiguskaitseasutused tegelevad aastas enam kui 7600 registreeritud juhtumiga, mis puudutavad vägivalda, neist veidi enam kui pooled on seotud perevägivallaga. See on valusalt suur number. Lisaks on suur osa vägivallast varjatud ega jõua politsei vaatevälja. Just selleks, et inimesed oskaksid märgata ja julgeksid abi otsida, tuleb vägivalla lubamatusest järjepidevalt rääkida,“ sõnas Reinsalu. Riigi peaprokurör Lavly Perling kaitseb ja julgustab karmides kodustes oludes elavaid lapsi, kes on teatanud vägivallast enda ja teiste pereliikmete vastu. Selleks pani Lavly aluse algatusele „Julge laps“, samuti on ta projekti „Vägivallatu pere“ patroon. Lavly seisab õiguskaitseasutustes selle eest, et kannatanuid tõepoolest abistataks ja kaitstaks. Tema julged ja otsekohesed küsimused sunnivad igaüht mõtlema, mida saaksime ise kogukonna ja riigina rohkem teha, et vägivalda oleks vähem. Margo Orupõllu eestvedamisel loodi möödunud aastal esimene naiste tugikeskus Saaremaale, ühtlasi juhatab ta Pärnu naiste tugikeskust. Margo on käivitanud naiste tugirühmad, kogemusnõustamise, naiste- ja lastelaagrid. Teda iseloomustab loov suhtumine ennetustöösse ja avalikkuse harimine lähisuhtevägivalla teemal. Oma positiivse meele, koostöövalmiduse ja uuenduslike lahendustega on ta aidanud paljudel ohvritel saada tagasi eneseusu, kindluse ja tuleviku. Lastepsühholoog Mariana Saksniit tegeleb suure pühendumusega nii seksuaalselt väärkoheldud kui ka koduvägivalda pealt näinud lastega, samuti panustab ta Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse töösse. Mariana näeb asju, mida teised lastega kokku puutuvad spetsialistid alati ei märka ning ta oskab leida võimalusi, kuidas lapse probleeme lahendada. Sellega on Mariana aidanud päästa laste elusid. Ühtlasi on ta innustava koolitajana jaganud oma teadmisi väga erinevate valdkondade inimestele. Aktiivse ja kohusetundliku kogukonnaliikme Merili Monesi puhul tunnustati tema soovi vabatahtlikuna tugevdada kodukoha turvatunnet ja kaasata sellesse ka naabreid. Merili on liitunud naabrivalve, naiskodukaitse ja vabatahtliku päästetööga. Merle Albrant on naistevastasele vägivallale spetsialiseerunud jurist, kes kaitseb vägivalla all kannatanud naiste huve kohtus ning abistab naisi ja nende lapsi naiste tugikeskustes üle Eesti: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Tallinnas. Tema pühendumus ja omakasupüüdmatu abistamine on päästnud palju naisi vägivallast. Nagu ütles üks Merlelt tuge saanud inimene: „Ta on alati olemas, olenemata nädalapäevast ja kellaajast!“ Kokku laekus tunnustamiseks 36 ettepanekut 29 kandidaadi kohta. Auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Justiitsministeerium koordineerib vägivallaennetust Eestis läbi vägivalla ennetamise strateegiat, mille eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Selle täitmist hinnatakse vägivalla ohvriks langemise taseme kaudu, lähtudes uuringutest ja statistikast. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: piiriülese koostöö võti seisneb kiires ja turvalises infovahetuses

17.11.2017. Täna Washingtonis aset leidnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisel rõhutati tõhusama infovahetuse ja operatiivkoostöö tähtsust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustas Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide pikaajalist koostööd õigusvallas. “Mõlemal pool Atlandi ookeani on olemas tugev õiguslik raamistik, et väljakutsetega silmitsi seista. Tänase kohtumise peamine küsimus seisneski selles, kuidas neid raamistikke ühildada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kohtumisel arutati peamiste teemadena, kuidas jõustada karistusõigust küberruumis ning seda, kuidas erasektori teenusepakkujate abil ohjeldada radikaliseerumist ning terroristlike sõnumite levitamist. Samuti peatuti koostöövõimalustel seoses e-tõendite kogumise ja kasutamisega raske piiriülese kuritegevuse ohjamisel. „Internetist on saanud töövahend terroristlikele organsatsioonidele, kes kasutavad seda oma info levitamiseks ja uute liikmete värbamiseks. Interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel aitaks jälgida ja piirata parem koostöö teenusepakkujatega eesmärgiga eemaldada terrorismi propageeriv info internetist võimalikult kiiresti, võimalusel kahe tunni jooksul selle üleslaadimisest,“ selgitas Reinsalu. „Liigume edasi läbi küberruumi kriminaalõiguse ja e-tõendite tunnustamise ja arendamise, mis aitab tuua kurjategijad kohtu ette ja leida kohtus ka vettpidavad tõendid nende tegude toimepanijate süüdimõistmiseks.“ ELi Nõukogu eesistujana rõhutas Reinsalu, et e-tõendite kogumise ja tunnustamise osas ei piisa vaid atlandiülesest või Euroopa Liidu tasandi koostööst, tegema peab globaalset koostööd. „Kaasata tuleb ka neid kolmandaid riike, kes ei jaga tingimata täiel määral meie väärtusi. Meie ülesanne on siin ise väga hoolsalt jälgida, et tagataks õige tasakaal julgeoleku ja inimõiguste, sealhulgas privaatsuse ja andmekaitse vahel.“ Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi