Uudised erinevatest allikatest

Kriminaalpoliitika seminaril räägitakse vangistuspoliitikast ja noorte kuritegevuse vähendamisest

23.11.2017. Täna toimuval kriminaalpoliitika seminaril arutatakse vangistuspoliitika, alaealiste õigusrikkumiste ning õigusrikkujate vaimse tervise teemadel. Seminarist saadud sisendit kasutatakse kriminaalpoliitika arengusuundade 2019–2025 planeerimisel.   Kriminaalpoliitika arengusuundadega määratakse kriminaalpoliitika pikaajalised prioriteedid, milleks kuni 2018. aastani on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. „Need eesmärgid on universaalsed ja jäävad prioriteetseks ka järgmistes arengusuundadeks. Nende kõrval suunatakse enam tähelepanu ka ohvrisõbraliku ja kaasava kriminaalmenetluse tagamisele. Tänasel seminaril loodame eksperte kaasates ning kriitiliselt teemasid käsitledes sõnastada sihid järgmistesse arengusuundadesse,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. Et korduvkuritegevuse vähendamine saab olla edukas vaid siis, kui keskendutakse eelkõige neile, kelle retsidiivsuse määr on kõige kõrgem, st vanglakaristuse saanutele, avab seminari arutelu vangistuspoliitika teemadel. Vandeadvokaat Jaanus Tehver ja Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs arutlevad Eesti ja Norra vanglasüsteemide üle. Norra vangistuspoliitika eristub oma inimliku suhtumise ja teadmistepõhisuse poolest, näiteks lähtutakse seal sellest, et head suhted kinnipeetavate ja personali vahel aitavad vanglas saavutada sotsiaalset kontrolli ja ennetada agressiivset käitumist. Teises arutelus analüüsivad justiitsministeeriumi ekspert Kaire Tamm ning Reykjavíki ülikooli teadlane dr Inga Dóra Sigfúsdóttir Islandi kogemust noorte kuritegevuse vähendamisel ning seda, kuidas seda Eestis rakendada. „Alaealiste õigusrikkumised on väga aktuaalne teema arvestades, et ka Eesti on tegemas kannapööret alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel. Eesti on tasapisi jõudnud äratundmiseni, et õigusrikkujatest noorte abistamine on mõistlikum, kui nende trahvimine, arestimine, vahistamine või muul moel karistamine,“ sõnas Siitam-Nyiri. „Näiteks Islandil ei ole ükski noor vanglas. Mitte sellepärast, et kuritegevus oleks täiesti likvideeritud, vaid riik korraldas noortele võimalikult palju asendustegevust näiteks huvitegevuse või ühistegevuste jaoks lapsevanematega.“ Kolmandas diskussioonis võrdlevad sisekaitseakadeemia lektor Erik Rüütel ja Vantaa vangla psühhiaatriahaigla ülemarst dr Alo Jüriloo Eesti ja Soome kogemusi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega tegelemisel, et neid mitte stigmatiseerida, vaid soodustada kuritegeliku käitumise vähendamist. Uuringu kohaselt on viimaste aastate jooksul Soome vanglates kümnekordselt tõusnud psühhiaatriliste häiretega kinnipeetavate arv ning vaimsest tervisest on saamas üks põletavaim sotsiaalne, aga ka kriminaalpoliitiline, probleem. Seminari korraldab justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Ohvrikaitsesüsteem peab rohkem lähtuma kannatanu vajadustest

22.11.2017. Täna esitletud kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgus, et 60% uuringus osalenud ohvritest peab Eesti õiguskaitsesüsteemi küll usaldusväärseks, ent ohvrikaitsesüsteem peaks enam lähtuma kannatanu vajadustest.  Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul saab kriminaalmenetlus küll tagada kannatanule õigusemõistmise, kuid laiem ohvrikaitse süsteem vajab ümberkujundamist. „Inimesed, kes täna õiguskaitseasutustes kannatanutega töötavad, teevad seda tööd andunult. Selleks, et inimesed, kellel ei ole õiguslikke erialaseid teadmisi, teaksid oma õigustest, peab muutma süsteemi,“ rõhutas Reinsalu. „Inimene ei tohi jääda üle elatud traumaga üksi, vajalik on toimiv tugiisikute süsteem. Ja kindlasti ei tohi ohver tunda, et ta on vaid üks vahend menetluses, vaid ohver tuleb asetada menetluse keskmesse.“ Uuringust selgus, et ohvrite kohtlemisel, informeerimisel ja kaasamisel menetlusprotsessi on arenguruumi. Kannatanu vajaduste hindamisel ja tema teavitamisel abi võimalustest ei lähtuta piisavalt kannatanu vaatest. Ohvrite arusaamist oma õigustest takistab muuhulgas juriidiline keelekasutus ning spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Seega on õiguskaitsesüsteemis vaja muuta teabe jagamise viisi selliselt, et see jõuaks nii ohvri, tema lähedaste kui ka teiste juhtunuga seotud inimesteni. Kannatanud hindavad kuriteoohvritega tegelevate spetsialistide tööd üldiselt heaks. Spetsialistide endi poolt toodi ohvrite nende vajadustest lähtuvat kohtlemist pärssiva tegurina esile seda, et enda töös peavad nad tegelema palju ka erinevate tehniliste kitsaskohtadega nii asutusesiseselt kui ka –väliselt. Uuringus tehtud ettepanekuna on õiguskaitsesüsteemis vaja teha koostööd erinevate asutuste vahel, et ohvrile kulgeks menetlusprotsess sujuvamalt.  Uuringu läbiviijad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE toovad välja, et praegu on menetluses osalemine raskem selliste kannatanute jaoks, kelle puhul langevad kokku mitmed takistavad tegurid. Näiteks tõsiste tagajärgedega kuriteokogemus, madal sissetulek, vähetoimiv sotsiaalvõrgustik, vähene ametikeele ja õiguslike terminite kasutamise oskus, aga ka eesti keele oskus, menetlusasutustest kaugem elukoht, vähene kogemus ametiasutustes asjade ajamisega, jäik tööaeg jms. Uuringu tulemuste üle arutleti süüteoennetuse nõukogus novembri alguses ning nõukogu võtab ohvrite kaitse ja kohtlemise teema uuesti arutellu uue aasta esimeses pooles. Lähtuvalt uuringuga väljaselgitatud kitsaskohtadest on politsei- ja piirivalveamet, riigiprokuratuur ning sotsiaalkindlustusamet kavandanud konkreetsed tegevused, et mille eesmärgiks on tagada senisest parem ohvrite kaitse ja kohtlemine. Uuringu kokkuvõte Uuring viidi läbi ajavahemikus november 2016 – august 2017 ning selle käigus küsitleti kuriteoohvreid ning ka politseinikke, prokuröre, kohtunikke ja ohvriabitöötajaid. Uuringu tellis justiitsiministeerium Euroopa regionaalarengu fondi toel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister ootab uutelt kohalike omavalitsustelt rohkem läbipaistvust

20.11.2017. Justiitsministri kutsel kogunenud korruptsiooniennetuse nõukogu arutas ettepanekuid, kuidas vähendada korruptsioonivõimalusi omavalitsustes.  Justiitsminister Urmas Reinsalu ootab uutelt kohalike omavalitsuste haldusüksustelt rohkem otsuste ja tegevuste läbipaistvust. „Läbipaistvuse suurendamine on oluline korruptsiooni ennetav ja ohjeldav tegevus. Läbipaistvust ootan nii omavalitsuste eelarvestamisel, kooli- ja lasteaiakohtade jagamisel kui ka näiteks elanike informeerimisel ja kaasamisel. Seda eriti nüüd, mil linnade ja valdade finantsvõimekus ja haldussuutlikkus kasvab,“ sõnas Reinsalu. Korruptsiooniennetuse nõukogu käsitles mitmeid ettepanekuid, kuidas korruptsiooni omavalitsustes vähendada. Põhjalikumalt käsitleti perioodilise siseauditi kohustuse sisseviimist hetkel kehtiva vabatahtliku siseauditi asemel, omavalitsuse sisekontrollisüsteemi loomist ja korruptsiooni riskide hindamist, samuti omavalitsustes ning nende ühingutes toetuste ja hangete kordade kehtestamist. Ühtlasi arutati vajadust regulatsiooni järgi, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise riigi poolt, kui omavalitsus seda ei tee. Puudutati ka õiguskantsleri soovitust välistada teatud kuritegude tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud inimese töösuhe kohaliku omavalitsusega. Reinsalu sõnul peaks piirang töötada avalikus teenistuses, kui inimene on süüdi mõistetud, kehtima ka töölepingu alusel avalikus teenistuses töötava inimese puhul. „Selge on see, et seda erisust, et avalikku võimu teostavale ametnikule seatud piirangud ei laiene töölepingu alusel töötavale inimesele, teatud juhtudel kuritarvitatakse,“ rõhutas Reinsalu. Korruptsiooni ennetuse nõukogu ülesanne on analüüsida ja hinnata korruptsioonivastast tegevust, seda puudutavaid algatusi ja poliitikavalikuid ning teha nende kohta ettepanekuid justiitsministrile. Nõukogusse kuuluvad atesteeritud siseaudiitor Marilin Pikaro, riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, advokaat Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti Mittutulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Viis tublit inimest pälvisid esimest korda vägivallaennetuse auhinna

20.11.2017. Täna tunnustasid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu tublisid inimesi, kes on märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusele Eestis. Esimest korda välja antud vägivallaennetuse auhinnaga tunnustati viit inimest, kes on teinud enamat kui neilt oodatakse ja kes on aidanud leida lahendust vägivallale seal, kus seda esmapilgul ei paista.  „Nagu lapsegi trauma väljendub tema käitumises, kui ta ei suuda läbielatust muul moel jagu saada, nii räägib ka meie raev kaasliikleja peale, meie valus netikommentaar ja õel pilk meie endi ebakindlusest, meie enda lootusetusest ja kibestumisest. Me suudame seda ületada ainult siis, kui julgeme nii endi kui ka teiste vastu olla hoolivamad,“ ütles president Kaljulaid peetud kõnes. „Me ei tohi lasta iseennast oma hirmudest vallutada. Me ei tohi olla vakka, kui teistele tehakse haiget. Eelkõige, ärme ise haiget tee. Siis võime loota selle peale, et meie ühiskond tunnistab meid kõiki ikka ja alati omaks, ka siis, kui meie endi jõud on otsas. Oma ühiskonda loome me iga päev oma enda käte, tegudega ja sõnadega. Lasteaedades, koolides, kodudes ja töökohtades.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu tänas kõiki inimesi, kes vägivallaennetusse ja selle vähendamisse panustavad. „Õiguskaitseasutused tegelevad aastas enam kui 7600 registreeritud juhtumiga, mis puudutavad vägivalda, neist veidi enam kui pooled on seotud perevägivallaga. See on valusalt suur number. Lisaks on suur osa vägivallast varjatud ega jõua politsei vaatevälja. Just selleks, et inimesed oskaksid märgata ja julgeksid abi otsida, tuleb vägivalla lubamatusest järjepidevalt rääkida,“ sõnas Reinsalu. Riigi peaprokurör Lavly Perling kaitseb ja julgustab karmides kodustes oludes elavaid lapsi, kes on teatanud vägivallast enda ja teiste pereliikmete vastu. Selleks pani Lavly aluse algatusele „Julge laps“, samuti on ta projekti „Vägivallatu pere“ patroon. Lavly seisab õiguskaitseasutustes selle eest, et kannatanuid tõepoolest abistataks ja kaitstaks. Tema julged ja otsekohesed küsimused sunnivad igaüht mõtlema, mida saaksime ise kogukonna ja riigina rohkem teha, et vägivalda oleks vähem. Margo Orupõllu eestvedamisel loodi möödunud aastal esimene naiste tugikeskus Saaremaale, ühtlasi juhatab ta Pärnu naiste tugikeskust. Margo on käivitanud naiste tugirühmad, kogemusnõustamise, naiste- ja lastelaagrid. Teda iseloomustab loov suhtumine ennetustöösse ja avalikkuse harimine lähisuhtevägivalla teemal. Oma positiivse meele, koostöövalmiduse ja uuenduslike lahendustega on ta aidanud paljudel ohvritel saada tagasi eneseusu, kindluse ja tuleviku. Lastepsühholoog Mariana Saksniit tegeleb suure pühendumusega nii seksuaalselt väärkoheldud kui ka koduvägivalda pealt näinud lastega, samuti panustab ta Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse töösse. Mariana näeb asju, mida teised lastega kokku puutuvad spetsialistid alati ei märka ning ta oskab leida võimalusi, kuidas lapse probleeme lahendada. Sellega on Mariana aidanud päästa laste elusid. Ühtlasi on ta innustava koolitajana jaganud oma teadmisi väga erinevate valdkondade inimestele. Aktiivse ja kohusetundliku kogukonnaliikme Merili Monesi puhul tunnustati tema soovi vabatahtlikuna tugevdada kodukoha turvatunnet ja kaasata sellesse ka naabreid. Merili on liitunud naabrivalve, naiskodukaitse ja vabatahtliku päästetööga. Merle Albrant on naistevastasele vägivallale spetsialiseerunud jurist, kes kaitseb vägivalla all kannatanud naiste huve kohtus ning abistab naisi ja nende lapsi naiste tugikeskustes üle Eesti: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Tallinnas. Tema pühendumus ja omakasupüüdmatu abistamine on päästnud palju naisi vägivallast. Nagu ütles üks Merlelt tuge saanud inimene: „Ta on alati olemas, olenemata nädalapäevast ja kellaajast!“ Kokku laekus tunnustamiseks 36 ettepanekut 29 kandidaadi kohta. Auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Justiitsministeerium koordineerib vägivallaennetust Eestis läbi vägivalla ennetamise strateegiat, mille eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Selle täitmist hinnatakse vägivalla ohvriks langemise taseme kaudu, lähtudes uuringutest ja statistikast. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: piiriülese koostöö võti seisneb kiires ja turvalises infovahetuses

17.11.2017. Täna Washingtonis aset leidnud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisel rõhutati tõhusama infovahetuse ja operatiivkoostöö tähtsust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustas Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide pikaajalist koostööd õigusvallas. “Mõlemal pool Atlandi ookeani on olemas tugev õiguslik raamistik, et väljakutsetega silmitsi seista. Tänase kohtumise peamine küsimus seisneski selles, kuidas neid raamistikke ühildada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kohtumisel arutati peamiste teemadena, kuidas jõustada karistusõigust küberruumis ning seda, kuidas erasektori teenusepakkujate abil ohjeldada radikaliseerumist ning terroristlike sõnumite levitamist. Samuti peatuti koostöövõimalustel seoses e-tõendite kogumise ja kasutamisega raske piiriülese kuritegevuse ohjamisel. „Internetist on saanud töövahend terroristlikele organsatsioonidele, kes kasutavad seda oma info levitamiseks ja uute liikmete värbamiseks. Interneti kasutamist terroristlikel eesmärkidel aitaks jälgida ja piirata parem koostöö teenusepakkujatega eesmärgiga eemaldada terrorismi propageeriv info internetist võimalikult kiiresti, võimalusel kahe tunni jooksul selle üleslaadimisest,“ selgitas Reinsalu. „Liigume edasi läbi küberruumi kriminaalõiguse ja e-tõendite tunnustamise ja arendamise, mis aitab tuua kurjategijad kohtu ette ja leida kohtus ka vettpidavad tõendid nende tegude toimepanijate süüdimõistmiseks.“ ELi Nõukogu eesistujana rõhutas Reinsalu, et e-tõendite kogumise ja tunnustamise osas ei piisa vaid atlandiülesest või Euroopa Liidu tasandi koostööst, tegema peab globaalset koostööd. „Kaasata tuleb ka neid kolmandaid riike, kes ei jaga tingimata täiel määral meie väärtusi. Meie ülesanne on siin ise väga hoolsalt jälgida, et tagataks õige tasakaal julgeoleku ja inimõiguste, sealhulgas privaatsuse ja andmekaitse vahel.“ Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: tuleks luua nimekiri küberkuritegevust soodustavatest riikidest

17.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Washingtonis Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja õiguskomitee esimehe Bob Goodlatte’iga ning Senati õiguskomitee esimehe Chuck Grassleyga. Peamise teemana oli arutluse all koostöö terrorismi, aga ka küberkuritegevuse vastases võitluses. „Tõstatasin kohtumistel teema, et kuna küberkuritegevus on arenenud ülemaailmseks ülisuuri kahjusid põhjustavaks kuriteoliigiks, siis kas meil ei oleks tarvis luua sarnaselt terrorismi toetavate riikide nimekirjaga ka küberkuritegevust toetavate riikide nimekiri,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pärast kohtumisi Esindajatekoja ja Senati õiguskomitee esimeestega. „Selleks et võidelda karistamatuse vastu küberruumis, on vaja probleemi poliitilisel tasandil teadvustada ja teha tugevat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd teisel pool Atlanti.“   Kohtumisel avaldas minister Reinsalu tänu selle eest, et Ameerika Ühendriigid on otsustanud panustada Euroopa kaitsekoostöösse. Justiitsminister viibib Washingtonis seoses täna toimuva Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisega.    Pildil justiitsminister Urmas Reinsalu koos Senati õiguskomisjoni esimehe Chuck Grassleyga.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu kohtub Washingtonis USA kolleegiga

16.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib 16.–17. novembril Washingtonis, kus kohtuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrid. Läbivate teemadena on kohtumisel arutluse all koostöö võitluses terrorismi, küberkuritegevuse ja narkokaubanduse vastu. Reedel, 17. novembril toimub ametlik ELi ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumine, kus ELi esindab eesistujariik Eesti. Kohtumise peateemaks on koostöö terrorismivastases võitluses, täpsemalt keskendutakse infovahetust, küberkuritegevust, e-tõendeid ja narkokaubandust puudutavatele teemadele. Kohtumise justiitsvaldkonna poolne võõrustaja on USA justiitsminister Jeff Sessions. Enne reedest ametlikku justiits- ja siseministrite nõupidamist arutab justiitsminister Urmas Reinsalu neljapäeval kahepoolsete kohtumiste raames koostööküsimusi Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja õiguskomitee esimehe Bob Goodlatte’iga, seejärel Senati õiguskomitee esimehe Chuck Grassley’ga ning peab neljapäeva pärastlõunal Georg Washingtoni ülikoolis avaliku loengu kriminaalõigusest küberruumis. „Justiitsvaldkonnas on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö olnud viimastel aastatel väga praktiline ja tulemuslik, sealhulgas on häid näiteid tuua ka Eestist. Ühe suurima töövõiduna võib kindlasti tuua nn kummituskliki juhtumi, kus tänu õiguskaitseorganite heale koostööle suudeti tabada ja süüdi mõista miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud häkkerid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kahepoolsetel kohtumistel sooviksingi USA kolleegidega rääkida eelkõige väga praktilistest koostöövõimalustest, millest oleks abi rahvusvahelistes kriminaalmenetlustes, näiteks teemadest, mis puudutavad kriminaalõigust küberruumis ning e-tõendite jagamist ja tunnustamist.“ Justiits- ja siseküsimuste nõukogu on ainuke regulaarne ELi Nõukogu eesistumise ministrite taseme formaat, kus kohtumised toimuvad ka Ameerika Ühendriikides. Tegemist on teise ELi Nõukogu eesistuja ja Ameerika Ühendriikide vahelise kohtumisega Eesti eesistumise ajal, eelmine kohtumine leidis aset juunis Maltal. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Laste seksuaalset väärkohtlemist ei osata õigel ajal märgata

15.11.2017. 18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega juhitakse tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Justiitsminister Urmas Reinsalu julgustab ohvreid ja nende lähedasi oma murega lastekaitse, kooli tugipersonali, politsei või psühholoogi poole pöörduma. „Lapsed, kes peaksid olema ühiskonna kõige kaitstum rühm, on selles teemas paraku täiesti kaitsetud, kui lähedased täiskasvanud väärkohtlemisest teades silma kinni pigistavad või lapsed neile rääkida ei usalda. Jätkuvalt langeb liiga palju lapsi seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ja vaid kaduvväike osa väärkohtlemise juhtumitest jõuab kriminaalmenetlusse või vastavate spetsialistideni. See peab muutuma, sest väärkoheldud laps ei tohi jääda oma murega üksi,“ rõhutas Reinsalu. 2016. aastal registreeriti kokku 482 seksuaalkuritegu, neist 89% (434) olid laste suhtes toimepandud seksuaalkuriteod. Nii 2015. kui 2016. aastal moodustasid kõigist alaealisi kahjustavatest seksuaalkuritegudest seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod ligikaudu poole. Alaealise kannatanuga vägistamisjuhtumeid registreeriti 2016. aastal 152, mis on 70% kõigist registreeritud vägistamisjuhtumitest. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16–19-aastastest noortest on oma elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Samast uuringust tuli välja, et iga kümnes noor on olnud sunnitud seksuaalvahekorras olema. Kuigi registreeritud pornograafiasüütegude ega lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumite arvus ei toimunud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga märkimisväärseid muutusi, pannakse Euroopa politseiorganisatsiooni Europoli andmetel üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on ka sunni ja väljapressimisega seotud kuritegude arv. Tänavu suvel avaldas Europol tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest, eestikeelsete subtiitritega video leiab siit. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi, näiteks sõbrale või emale. Spetsialiste usaldavad aga vähesed ning politseisse teatatakse vaid väga üksikutest juhtumitest. Paljudel juhtudel registreeritakse kuritegu alles aastaid pärast selle toimepanemise algust, seega võib kuriteoohvriks langemine olla aastatetagune üksik episood või kesta paljude aastate vältel. „Kahjuks on laste väärkohtlemine probleem, mida paljud kas ei suuda või ei taha teadvustada ning mille tunnuseid ei osata ära tunda,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. „Paraku on näiteks ahistamine võrreldes seksuaalvägivallaga olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on seevastu nii valulik kogemus, et seda hoitakse endale kas häbitundest või soovist mitte vanemaid kurvastada.“ Et tähelepanu või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Ühtlasi on justiitsministeerium kokku koondanud abimaterjali lapsevanemale, kes kahtlustab või teab, et tema last on väärkoheldud. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada – olgu ta ohver või probleemse käitumisega – tasub helistada numbril 116 111 ja küsida nõu, kuidas sellises olukorras käituda. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi