Uudised erinevatest allikatest

Parandame vead – las pensionärid töötavad

Pensionäride soovi ise oma käekäigu eest seista ei tohiks karistada pensioni tulumaksu alla viimisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Maksuamet hakkab reaalajas kütuseturgu luurama

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatused, mis annavad maksu- ja tolliametile õiguse hakata kütusesektoris maksupettuste vältimiseks reaalajas jälgima vedelkütuse müügitehinguid. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

ID-kriis maksuametile vabanduseks ei kõlba

Maksu- ja tolliamet eeldab, et järgmiseks nädalaks on kõik maksudeklaratsioone esitavad ettevõtted leidnud endale ID-kaardi asemel alternatiivse autentimisviisi, raha tuleb riigile igal juhul ära maksta. Maksumaksja portaal, avaldatud 7 aastat tagasi

Tartu vangla direktorina jätkab Raini Jõks

4.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas 2. novembril Raini Jõksi teiseks ametiajaks Tartu vangla direktori ametikohale. Jõksi teine ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018 ning kestab 2022. aasta lõpuni.  „Raini Jõks on oma viie ametiaasta jooksul näidanud oskust läheneda asjadele kindlameelselt, ent alati inimlikult. Ta on silma paistnud hea juhina nii organisatsiooni arengu kui meeskonna juhtimise poole pealt. Tema juhtimise all on valminud ja hästi tööle hakanud Tartu avavangla ning välja arenenud tugev ja uuendusmeelne meeskond,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Raini Jõksi esimene ametiaeg Tartu vangla direktori ametikohal algas 2013. aastal. Enne seda töötas Jõks Tartu vangla direktori asetäitjana ning vangla julgeolekuosakonna juhatajana. Samuti on ta olnud vangistusosakonna peaspetsialist. Raini Jõks on töötanud vanglaametnikuna ligikaudu 19 aastat.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Täna karmistusid karistused korduva joobes juhtimise eest

1.11.2017. Täna, 1. novembril jõustusid karistusseadustiku jt seaduste muudatused, millega karmistatakse nende õigusrikkujate karistusi, kes korduvalt juhivad autot joobes, põhjustavad purjuspäi raske liiklusõnnetuse, põgenevad selle sündmuskohalt või tarvitavad pärast liiklusõnnetust alkoholi.  „Joobes sõidukijuhtimine on Eestis üks levinumaid süütegusid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui me tahame purjus juhtide hulka vähendada, tuleb võimalikku rikkujat mõjutada nii, et ta kartusest tagajärje ees loobuks kuriteo toimepanemisest. See tähendab, et kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid korrigeerida,“ lisas Reinsalu. „Eesmärk on selge: vähendada korduvalt rooli istuvate joobes juhtide hulka.“ Karmimate karistuste alla kuulub joobes sõidukijuhile korduva rikkumise eest juhtimisõigusest kindel ilmajäämine ning selle kestus hakkab selgemalt olenema süüteo raskusest. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks. Seadusemuudatus näeb ette karmimad karistused ka neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline ehk šokivangistus. Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist. Muudatuste eesmärk on lisaks liiklejate vastutustunde suurendamisele pöörata senisest rohkem tähelepanu ka joobes sõidukijuhi kaassõitjatele. „Selleks et muuta joobes juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, aga eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, mõjutatakse liikluskasvatuse kaudu nende suhtumist,“ selgitas Reinsalu. Koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate ja muu taolise vahendusel püütakse liiklejates kujundada ja süvendada tauniv hoiak joobeseisundis juhtimise ning samuti ka sellises seisundis oleva sõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister tugevdab Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani suhteid

26.10.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Bulgaarias Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus arutati Lääne-Balkani riikide kohtusüsteemi reforme ning koostööd tsiviil- ja kriminaalküsimustes.  „Rändekriisi ja terrorismiohu oludes on koostöö Euroopa Liidu naaberriikidega eriti tähtis. Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on huvitatud, et meie naabruskond oleks majanduslikult ja sotsiaalselt edukas ning stabiilne,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumise olulisust. Ministrid tõdesid, et riikide koostöö on tähtis nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Balkani kodanikele. „Tõhus õiguskoostöö tsiviil- ja kriminaalasjades aitab ennetada ja lahendada piiriüleses suhtluses tekkivaid õigusvaidlusi. Probleeme saab vältida eelkõige koostöö abil ning ühiseid väärtusi ja norme järgides,“ rääkis Reinsalu. Kohtumisel julgustati Lääne-Balkani riike jätkama jõupingutusi, et ühineda Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidega ning sõlmida koostöölepingud Eurojustiga. Kohtumisel vahetasid Lääne-Balkani riikide justiitsministrid kogemusi, kuidas tagada oma kodanike juurdepääs kvaliteetsele õigusmõistmisele ning vähendada kohtute mahajäämust asjade lahendamisel. Ministrid rõhutasid õigusriigi põhimõtte olulisust ja kohtunikkonna tähtsust demokraatliku ühiskonna alustalana. Euroopa Liit on välja töötanud poliitika, millega toetatakse Lääne-Balkani riikide järkjärgulist liiduga lõimimist. Esimesena seitsmest Lääne-Balkani riigist sai 1. juulil 2013 ELi liikmeks Horvaatia. Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania on ametlikud kandidaatriigid. Ühinemisläbirääkimisi on alustatud ning läbirääkimispeatükke avatud Montenegro ja Serbiaga. Bosnia ja Hertsegoviina (esitas liidu liikmeks astumise taotluse 2016. aasta alguses) ja Kosovo on potentsiaalsed kandidaatriigid. Eesti on Euroopa Liidu laienemisprotsessi tugev toetaja.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: seaduste kvaliteet peab paranema

25.10.2017. Kuigi seadusi muudetakse Eestis aina enam avalikkust ja sihtrühmi kaasates ning muudatuste mõju põhjalikult analüüsides, on siiski veel pikk tee minna, et olla  õigusloome kvaliteediga rahul, nentis justiitsminister Urmas Reinsalu täna riigikogu ees. Seetõttu tegi Reinsalu ettepaneku kehtestada seaduseelnõude koostamisele senisest karmimad nõuded.  Reinsalu tõdes, et Eestis kehtis 1. jaanuari seisuga 379 seadust ja sellest peale on seadusandja muutnud kokku 237 seadust. Alati pole probleemi lahendamiseks vaja aga seadust muuta. Hea ja kvaliteetse seaduse saamiseks tuleb juba seadusloome varases etapis viia läbi avalik arutelu, analüüsida seaduse mõju ja alternatiivseid lahendusviise. Selleks on vaja, et senisest laiemalt kasutataks eelnõu väljatöötamiskavatsust. „Kuna 2016. aastal eelnes väljatöötamiskavatsus 45 protsendile seaduseelnõudest, mis justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitati, võib tulemusega minimaalselt rahule jääda. Minimaalselt. Kuid arenguruum on väga suur,“ nentis Reinsalu. Reinsalu lisas, et ligikaudu kolmandikku valitsuse algatatavast õigusloomest võib erandite, näiteks kiireloomulisuse tõttu menetleda ilma väljatöötamiskavatsuseta. „Kuid hea õigusloome ei sünni kiirkorras. Praktika on näidanud, et kui kiirustamise tõttu pole väljatöötamiskavatsust koostatud ja selle juurde kuuluv avalik arutelu on ära jäänud, ei pruugi edasine menetlus hästi sujuda,“ rõhutas Reinsalu. „Huvirühmad ei mõista, kust ilmuvad välja lahendused, mida ei ole nendega läbi arutatud. Avaliku arutelu ärajätmine ei võimalda õigusloojatel koguda hädavajalikku teavet mõjude kohta. Pakutud lahendused on laiemalt juristkonnaga läbi arutamata ega pruugi olla juriidiliselt pädevad.“ Reinsalu tõi välja, et iga kolmas sellel aastal menetletud seaduseelnõu suurendab enamal või vähemal määral ettevõtjate halduskoormust, samal ajal kui koormust vähendab üksnes iga neljas eelnõu. „Inimestele lisanduva halduskoormusega on lood paremad. Vaid viis protsenti uutest eelnõudest lisab kodanikele uusi kohustusi riigiga suhtlemisel, samal ajal kui 18 protsenti lihtsustab suhtlemist. Statistikast ilmneb ka vähem käsitletud, kuid muret tekitav suundumus: iga teine seaduseelnõu suurendab avaliku sektori töökoormust, aga vaid iga kolmas eelnõu vähendab töökoormust,“ tõdes Reinsalu ja lisas, et kuna Eestis otsitakse pidevalt võimalusi avaliku sektori kulusid kokku hoida, peaks seadusloome avaliku sektori töökoormust või vähemalt administreerimist siiski vähendama. Reinsalu märkis veel, et eelnõude puudulikku kvaliteeti näitab ka see, et eelnõud saavad kooskõlastamisel sageli palju kriitikat. „Ei ole haruldane, et eelnõu ise on palju lühem, tegelikult kordades lühem kui märkused, mida objektiivse õigusteadusliku kriitikana eelnõule lisatakse,“ tõdes minister. Reinsalu sõnul tuleks väljatöötamiskavatsus kui õigusloome menetluse algetapp määratleda selge parlamentaarse nõudena, et ministeeriumid ei püüaks kiireloomulise eelnõu ettekäändel väljatöötamiskavatsuse koostamisest kõrvale hiilida. Samuti tuleks kohustuslikuks teha huvigruppide kaasamine ning karmistada nõudeid seadusmuudatuse mõju hindamisel. Alates 2012. aastast esitab justiitsminister riigikogu ees hiljemalt 1. novembriks ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Garage48 e-õiguskeskkonna ideehäkatoni võitis EuroVisor

25.10.2017. 19.–20. oktoobril Tallinnas Kultuurikatlas toimunud e-õiguskeskkonna konverentsi „Futur-e-Justice“ raames aset leidnud Garage48 ideehäkatonil valis žürii esitluste järel võidumeeskonnaks EuroVisori. EuroVisor on mugav reisirakendus, mis arvestab nii inimese päritolumaa kui ka sihtriigiga ja võimaldab eri riikide õigusakte mugavalt võrrelda. Justiitsministeeriumi korraldatud kahepäevane e-õiguskeskkonna konverents ja Garage48 ideehäkaton tõi Tallinnasse kokku veidi üle 200 õigusvaldkonna eestvedaja, visionääri ja IT-arendaja üle Euroopa. Konverentsi esimesel päeval arutasid e-ôiguskeskonna eestvedajad koos e-valitsemise tähtedega, kuidas justiitsvaldkonda digimaailmast tuttavate printsiipidega eurooplastele lihtsamaks teha; teisel päeval aga otsustati, kuidas sisuliselt valdkonnaga edasi liikuda. Garage48 poolt paralleelselt juhitud meeskondlike ajurünnakute ja ideede häkkimise tulemusena loodi aga e-õiguskeskkonna arendamiseks praktilisi tehnilisi lahendusi. „Tavaliselt osalevad häkatonidel tehniliste oskustega inimesed, kellel on suur tahe oma teadmistega midagi olulist päriselt korda saata, kuid Garage48 ideehäkaton erineb just selle poolest, et kaasatud on ka suur hulk õiguspraktikuid, kes teavad sisuliselt, millised murekohad praegusel e-õiguskeskkonnal on,“ rääkis Rain Rannu, üks žüriiliikmetest ja iduettevõtte Fortumo kaasasutaja. Pika arutelu tulemusena valis viieliikmeline žürii võitjaks meeskonna EuroVisor, kes häkatoni tulemusena mõtlesid välja rakenduse reisijatele, mis võimaldab mugavalt ja automaatselt võrrelda eri riikide seadusandlusi. Idee seisneb selles, et seadusandlus puudutab inimesi tegelikult igapäevaselt, ehkki kogu aeg selle peale mõtlema ei pea. Kuna aga riigiti seadused mõnevõrra erinevad, aitab rakendus sellele tähelepanu juhtida ka siis, kui ise spetsiifiliselt infot selle kohta ei otsi. „Võitjat oli tõepoolest raske valida, sest meeskonnad tegelesid reaalsete e-õigussüsteemis valitsevate murekohtade lahendamisega ning tuntav kasu ideede elluviimisel on peaaegu et käegakatsutav,“ rääkis Rannu. „Võiduidee eristus aga teistest selle poolest, et on kasutatav üle Euroopa pea iga liikmesriigi kodaniku poolt, kes palju ringi reisib. See on originaalne ja nii lihtne ning tegelikult võiks selline rakendus juba ammu olemas olla,“ lisas Rannu. Lisaks võidutiitlile jagas žürii ka hulgaliselt eriauhindu. Meeskond DraftHUB töötas välja virtuaalse töökoha idee seadusandjate ja teiste õiguspraktikute jaoks, mis võimaldab mitmel erineval inimesel samaaegselt dokumendiga tööd teha ja välistab vajaduse parandusettepanekutega faile pidevalt e-mailiga edasi-tagasi saata. Lisaks praktilisusele, efektiivsusele ja läbipaistvusele iseloomustab rakendus meeskonna sõnul ka kuluefektiivsus, mis võimaldab selle kasutajatel ka eelarvet kokku hoida. Žürii pärjas meeskonda kahe eripreemiaga: kohaga Ajujahi, Eesti suurima äriideede konkursi, TOP 100 hulgas, mis ühtlasi tähendab eduka osalemise korral võimalust võita konkursi käimasolevat hooaega, ning Startup Estonia Cyber Security eriauhinnaga. Peter the Lawbot ehk õigusvaldkonna mobiilirakendus torkas aga žüriile silma potentsiaaliga rahvusvaheliselt läbi luua ja nii pärjati meeskonda stipendiumiga programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis annab tiimiliikmetele võimaluse minna välismaale kogenud ettevõtja juurde 1-6ks kuuks, et omandada ettevõtte loomiseks ja/või edukaks juhtimiseks vajalikke oskusi. Ehkki infot õigusabi kohta on palju, on rakenduse eelis tema lihtsus ja kompaktsus, mis toob keerulise õigusvaldkonna inimnestele lähemale ja ühtlasi ka arusaadavamaks. Konverentsi külastajate südamed võitis aga juba kahe eripreemiaga pärjatud DraftHUB ja nii sai meeskond ka publiku lemmiku tiitli. E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkatoni kutsus ellu Justiitsministeerium, häkatoni aitas läbi viia Garage48, mida korraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“. Galerii ürituse fotodest (fotode autor Paul Hion). Konverentsi puudutav info: Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806katrin.lunt@just.ee Ideehäkatoni puudutav info: Mari Hanikat Projektijuht Garage48 5667 7510mari@garage48.org Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi