Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister tugevdab Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani suhteid

26.10.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Bulgaarias Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus arutati Lääne-Balkani riikide kohtusüsteemi reforme ning koostööd tsiviil- ja kriminaalküsimustes.  „Rändekriisi ja terrorismiohu oludes on koostöö Euroopa Liidu naaberriikidega eriti tähtis. Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on huvitatud, et meie naabruskond oleks majanduslikult ja sotsiaalselt edukas ning stabiilne,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumise olulisust. Ministrid tõdesid, et riikide koostöö on tähtis nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Balkani kodanikele. „Tõhus õiguskoostöö tsiviil- ja kriminaalasjades aitab ennetada ja lahendada piiriüleses suhtluses tekkivaid õigusvaidlusi. Probleeme saab vältida eelkõige koostöö abil ning ühiseid väärtusi ja norme järgides,“ rääkis Reinsalu. Kohtumisel julgustati Lääne-Balkani riike jätkama jõupingutusi, et ühineda Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidega ning sõlmida koostöölepingud Eurojustiga. Kohtumisel vahetasid Lääne-Balkani riikide justiitsministrid kogemusi, kuidas tagada oma kodanike juurdepääs kvaliteetsele õigusmõistmisele ning vähendada kohtute mahajäämust asjade lahendamisel. Ministrid rõhutasid õigusriigi põhimõtte olulisust ja kohtunikkonna tähtsust demokraatliku ühiskonna alustalana. Euroopa Liit on välja töötanud poliitika, millega toetatakse Lääne-Balkani riikide järkjärgulist liiduga lõimimist. Esimesena seitsmest Lääne-Balkani riigist sai 1. juulil 2013 ELi liikmeks Horvaatia. Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania on ametlikud kandidaatriigid. Ühinemisläbirääkimisi on alustatud ning läbirääkimispeatükke avatud Montenegro ja Serbiaga. Bosnia ja Hertsegoviina (esitas liidu liikmeks astumise taotluse 2016. aasta alguses) ja Kosovo on potentsiaalsed kandidaatriigid. Eesti on Euroopa Liidu laienemisprotsessi tugev toetaja.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: seaduste kvaliteet peab paranema

25.10.2017. Kuigi seadusi muudetakse Eestis aina enam avalikkust ja sihtrühmi kaasates ning muudatuste mõju põhjalikult analüüsides, on siiski veel pikk tee minna, et olla  õigusloome kvaliteediga rahul, nentis justiitsminister Urmas Reinsalu täna riigikogu ees. Seetõttu tegi Reinsalu ettepaneku kehtestada seaduseelnõude koostamisele senisest karmimad nõuded.  Reinsalu tõdes, et Eestis kehtis 1. jaanuari seisuga 379 seadust ja sellest peale on seadusandja muutnud kokku 237 seadust. Alati pole probleemi lahendamiseks vaja aga seadust muuta. Hea ja kvaliteetse seaduse saamiseks tuleb juba seadusloome varases etapis viia läbi avalik arutelu, analüüsida seaduse mõju ja alternatiivseid lahendusviise. Selleks on vaja, et senisest laiemalt kasutataks eelnõu väljatöötamiskavatsust. „Kuna 2016. aastal eelnes väljatöötamiskavatsus 45 protsendile seaduseelnõudest, mis justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitati, võib tulemusega minimaalselt rahule jääda. Minimaalselt. Kuid arenguruum on väga suur,“ nentis Reinsalu. Reinsalu lisas, et ligikaudu kolmandikku valitsuse algatatavast õigusloomest võib erandite, näiteks kiireloomulisuse tõttu menetleda ilma väljatöötamiskavatsuseta. „Kuid hea õigusloome ei sünni kiirkorras. Praktika on näidanud, et kui kiirustamise tõttu pole väljatöötamiskavatsust koostatud ja selle juurde kuuluv avalik arutelu on ära jäänud, ei pruugi edasine menetlus hästi sujuda,“ rõhutas Reinsalu. „Huvirühmad ei mõista, kust ilmuvad välja lahendused, mida ei ole nendega läbi arutatud. Avaliku arutelu ärajätmine ei võimalda õigusloojatel koguda hädavajalikku teavet mõjude kohta. Pakutud lahendused on laiemalt juristkonnaga läbi arutamata ega pruugi olla juriidiliselt pädevad.“ Reinsalu tõi välja, et iga kolmas sellel aastal menetletud seaduseelnõu suurendab enamal või vähemal määral ettevõtjate halduskoormust, samal ajal kui koormust vähendab üksnes iga neljas eelnõu. „Inimestele lisanduva halduskoormusega on lood paremad. Vaid viis protsenti uutest eelnõudest lisab kodanikele uusi kohustusi riigiga suhtlemisel, samal ajal kui 18 protsenti lihtsustab suhtlemist. Statistikast ilmneb ka vähem käsitletud, kuid muret tekitav suundumus: iga teine seaduseelnõu suurendab avaliku sektori töökoormust, aga vaid iga kolmas eelnõu vähendab töökoormust,“ tõdes Reinsalu ja lisas, et kuna Eestis otsitakse pidevalt võimalusi avaliku sektori kulusid kokku hoida, peaks seadusloome avaliku sektori töökoormust või vähemalt administreerimist siiski vähendama. Reinsalu märkis veel, et eelnõude puudulikku kvaliteeti näitab ka see, et eelnõud saavad kooskõlastamisel sageli palju kriitikat. „Ei ole haruldane, et eelnõu ise on palju lühem, tegelikult kordades lühem kui märkused, mida objektiivse õigusteadusliku kriitikana eelnõule lisatakse,“ tõdes minister. Reinsalu sõnul tuleks väljatöötamiskavatsus kui õigusloome menetluse algetapp määratleda selge parlamentaarse nõudena, et ministeeriumid ei püüaks kiireloomulise eelnõu ettekäändel väljatöötamiskavatsuse koostamisest kõrvale hiilida. Samuti tuleks kohustuslikuks teha huvigruppide kaasamine ning karmistada nõudeid seadusmuudatuse mõju hindamisel. Alates 2012. aastast esitab justiitsminister riigikogu ees hiljemalt 1. novembriks ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Garage48 e-õiguskeskkonna ideehäkatoni võitis EuroVisor

25.10.2017. 19.–20. oktoobril Tallinnas Kultuurikatlas toimunud e-õiguskeskkonna konverentsi „Futur-e-Justice“ raames aset leidnud Garage48 ideehäkatonil valis žürii esitluste järel võidumeeskonnaks EuroVisori. EuroVisor on mugav reisirakendus, mis arvestab nii inimese päritolumaa kui ka sihtriigiga ja võimaldab eri riikide õigusakte mugavalt võrrelda. Justiitsministeeriumi korraldatud kahepäevane e-õiguskeskkonna konverents ja Garage48 ideehäkaton tõi Tallinnasse kokku veidi üle 200 õigusvaldkonna eestvedaja, visionääri ja IT-arendaja üle Euroopa. Konverentsi esimesel päeval arutasid e-ôiguskeskonna eestvedajad koos e-valitsemise tähtedega, kuidas justiitsvaldkonda digimaailmast tuttavate printsiipidega eurooplastele lihtsamaks teha; teisel päeval aga otsustati, kuidas sisuliselt valdkonnaga edasi liikuda. Garage48 poolt paralleelselt juhitud meeskondlike ajurünnakute ja ideede häkkimise tulemusena loodi aga e-õiguskeskkonna arendamiseks praktilisi tehnilisi lahendusi. „Tavaliselt osalevad häkatonidel tehniliste oskustega inimesed, kellel on suur tahe oma teadmistega midagi olulist päriselt korda saata, kuid Garage48 ideehäkaton erineb just selle poolest, et kaasatud on ka suur hulk õiguspraktikuid, kes teavad sisuliselt, millised murekohad praegusel e-õiguskeskkonnal on,“ rääkis Rain Rannu, üks žüriiliikmetest ja iduettevõtte Fortumo kaasasutaja. Pika arutelu tulemusena valis viieliikmeline žürii võitjaks meeskonna EuroVisor, kes häkatoni tulemusena mõtlesid välja rakenduse reisijatele, mis võimaldab mugavalt ja automaatselt võrrelda eri riikide seadusandlusi. Idee seisneb selles, et seadusandlus puudutab inimesi tegelikult igapäevaselt, ehkki kogu aeg selle peale mõtlema ei pea. Kuna aga riigiti seadused mõnevõrra erinevad, aitab rakendus sellele tähelepanu juhtida ka siis, kui ise spetsiifiliselt infot selle kohta ei otsi. „Võitjat oli tõepoolest raske valida, sest meeskonnad tegelesid reaalsete e-õigussüsteemis valitsevate murekohtade lahendamisega ning tuntav kasu ideede elluviimisel on peaaegu et käegakatsutav,“ rääkis Rannu. „Võiduidee eristus aga teistest selle poolest, et on kasutatav üle Euroopa pea iga liikmesriigi kodaniku poolt, kes palju ringi reisib. See on originaalne ja nii lihtne ning tegelikult võiks selline rakendus juba ammu olemas olla,“ lisas Rannu. Lisaks võidutiitlile jagas žürii ka hulgaliselt eriauhindu. Meeskond DraftHUB töötas välja virtuaalse töökoha idee seadusandjate ja teiste õiguspraktikute jaoks, mis võimaldab mitmel erineval inimesel samaaegselt dokumendiga tööd teha ja välistab vajaduse parandusettepanekutega faile pidevalt e-mailiga edasi-tagasi saata. Lisaks praktilisusele, efektiivsusele ja läbipaistvusele iseloomustab rakendus meeskonna sõnul ka kuluefektiivsus, mis võimaldab selle kasutajatel ka eelarvet kokku hoida. Žürii pärjas meeskonda kahe eripreemiaga: kohaga Ajujahi, Eesti suurima äriideede konkursi, TOP 100 hulgas, mis ühtlasi tähendab eduka osalemise korral võimalust võita konkursi käimasolevat hooaega, ning Startup Estonia Cyber Security eriauhinnaga. Peter the Lawbot ehk õigusvaldkonna mobiilirakendus torkas aga žüriile silma potentsiaaliga rahvusvaheliselt läbi luua ja nii pärjati meeskonda stipendiumiga programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis annab tiimiliikmetele võimaluse minna välismaale kogenud ettevõtja juurde 1-6ks kuuks, et omandada ettevõtte loomiseks ja/või edukaks juhtimiseks vajalikke oskusi. Ehkki infot õigusabi kohta on palju, on rakenduse eelis tema lihtsus ja kompaktsus, mis toob keerulise õigusvaldkonna inimnestele lähemale ja ühtlasi ka arusaadavamaks. Konverentsi külastajate südamed võitis aga juba kahe eripreemiaga pärjatud DraftHUB ja nii sai meeskond ka publiku lemmiku tiitli. E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkatoni kutsus ellu Justiitsministeerium, häkatoni aitas läbi viia Garage48, mida korraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“. Galerii ürituse fotodest (fotode autor Paul Hion). Konverentsi puudutav info: Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806katrin.lunt@just.ee Ideehäkatoni puudutav info: Mari Hanikat Projektijuht Garage48 5667 7510mari@garage48.org Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium kuulutab välja üliõpilaste kriminoloogiaesseede konkursi

24.10.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja traditsioonilise kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistluse, seekord esseekonkursi vormis. Konkursi auhinnafond on 3000 eurot. „Ootame konkursile esseid, mis on kirjutatud tänavu või mullu kaitstud üliõpilastöö põhjal,“ märkis kriminaalpoliitika osakonna nõunik Krister Tüllinen. „Kuna justiitsministeerium valmistab ette uut kriminaalpoliitika arengusuundade eelnõu, siis on konkursi eesmärk ammutada esseedest häid ideid uute arengusuundade koostamiseks“. Konkursil võivad osaleda erialast olenemata kõik üliõpilased, kelle doktori-, magistri-, bakalaureuse-, diplomitöö või publikatsioon keskendub kriminaalpoliitika sotsioloogilistele, õiguslikele, majanduslikele või muudele tahkudele, kuritegevuse õiguslikele küsimustele või kriminaalse käitumise uurimisele. Kursusetöödel põhinevad esseed konkursile ei kvalifitseeru. „Essee fookust valides võiks osaleja keskenduda sellele, mida olulist lisaks tema töö kriminaalpoliitika arengusuundadele,“ lisas Tüllinen. Üliõpilastöid koos statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada 25. novembrini e-posti aadressil konkurss@just.ee. Samast saab konkursi kohta lisainfot. Tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Parimad tööd kuulutatakse välja 2017. aasta lõpus. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis. Kriminoloogiaesseede statuut Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Riisalu: Rõivase skandaal mind väga ei üllatanud, nad ongi reformis kõik sellised

Aivar Riisalu, IRLi linnapeakandidaat Tartus, pidas täna õhtul Tartus kõne, kus kiitis IRLi inimesi ja leidis, et kooseluseadus võiks ikkagi alles jääda. Delfi, avaldatud 7 aastat tagasi

Esialgsetel andmetel osales valimistel 53,2% valijatest, Tallinnas järsk valimisaktiivsuse langus

Esialgsetel andmetel osales kohalikel valimistel 53,2% valijatest, Tallinnas langes valimisaktiivsus nelja aasta tagusega võrreldes ligi 11%. Lasnamäel käis valimas 51,82% hääleõiguslikest valijatest. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Vastulause: halloo, kas minister Kiisler? Siin räägib rahvas!

On ütlemata kummaline, et ühe demokraatliku riigi seaduslikult ametisse määratud minister hurjutab rahumeelset ja riiklike ametkondadega koostööaldist kodanikuühendust, sest see on eraettevõtja vastu kohtusse läinud. Kui keskkonnaminister astub avalikult välja hiiglasliku puidurafineerimistehase kavandajate kaitseks, võimaldamaks ettevõtjatel oma tööstust kiiremini püsti panna, siis tekib küsimus, kas tõesti on sellel ametikohal inimene, kes arvab, et kohtus õiguste kaitsmine on ebanormaalne ning tulevasi põlvkondi mõjutava megatehase läbimõtlemata planeerimine on meile tegelikult hea, kirjutab kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks üldprogrammi koordinaator Linda-Mari Väli. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Vandeadvokaat: TERE õnnelik lõpp, ent paljude lõputu õudus. Läbimõtlemata seadusesäte vajab muutmist

Eesti Päevaleht, avaldatud 7 aastat tagasi