Uudised erinevatest allikatest

Avavangla kinnipeetav jättis vanglasse naasmata

1.09.2017. 31. augusti õhtul ei naasnud ettenähtud ajal vanglasse väljapoole vanglat tööle lubatud Tallinna vangla avavangla osakonna kinnipeetav Sergei Maltsev. Sergei Maltsev on 40-aastane, keskmise kehaehitusega, lühikeste juuste ja kiilaneva pealaega. Tema mõlematel käsivartel, parema jala sääremarja piirkonnas ja terve selja ulatuses on tätoveeringud. Vanglast lahkudes kandis Sergei Maltsev musta nahktagi, siniseid teksapükse ja musti kingi. Maltsev kannab kolme ja poole aasta pikkust karistust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava otsimisega tegelevad vanglateenistus ja politsei. Tallinna vangla alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, keda on lubatud lahkuda kinnipidamisastutusest. Süüdimõistmise korral on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kel on infot Sergei Maltsevi asukoha kohta, palutakse helistada politsei lühinumbril 112 või Tallinna vangla numbril 612 7500 või 5855 3435. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tallinnas kogunevad Euroopa ühinguõiguse eksperdid

31.08.2017. 4.–5. septembril toimub Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus arutatakse digitaalse ühinguõiguse, ühingute piiriülese liikumise ja ühingutele kohalduva õiguse küsimusi.  Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et isikute vaba liikumine on üks suuremaid Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid hüvesid ning ka ühingute Euroopa piires liikumine peaks olema teostatav ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures ulatuses digitaalselt. “Kui ühingud saaksid lihtsa menetlusega nii asutamisel kui hilisemas tegevuses valida registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või õiguslik keskkond, siis peaksid ka liikmesriigid pingutama ettevõtjatele heade tingimuste loomise nimel,” ütles asekantsler Kai Härmand. Ettevõtjatel on olnud võimalik kasutada piiriülese ühinemise direktiivi kümme aastat. “Lihtsa piiriülese ühinemise edulugu tõestab, et Euroopa Liidu ettevõtjail on soov liikuda ning nad vajavad selleks toimivaid tööriistu. Seevastu piiriüleste jagunemiste ja registreeritud asukoha muutmiste regulatsioonid Euroopa Liidu õiguses praktiliselt puuduvad ja nende reeglite puudumine on ilmselge takistus ühingute asutamisvabaduse teostamisel,” ütles Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa õigusloojad, õigusteadlased, huvirühmade esindajad ning muud eksperdid erinevatest Euroopa riikidest. Konverentsi avaettekande teevad 4. septembril justiitsminister Urmas Reinsalu ja Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová. Euroopa Komisjon on planeerinud tulla käesoleval aastal välja konverentsil käsitletavaid teemasid puudutava algatusega ning konverentsi eesmärk ongi tuua kokku huvigrupid, et arutada vajalikke muudatusi Euroopa ühinguõiguses. Konverentsi korraldab Justiitsministeerium koos Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu Ülikooliga. Konverents toimub inglise keeles. Konverentsi programm Konverentsi veebiülekanne  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tallinnas kogunevad Euroopa ühinguõiguse eksperdid

31.08.2017. 4.–5. septembril toimub Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus arutatakse digitaalse ühinguõiguse, ühingute piiriülese liikumise ja ühingutele kohalduva õiguse küsimusi.  Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et isikute vaba liikumine on üks suuremaid Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid hüvesid ning ka ühingute Euroopa piires liikumine peaks olema teostatav ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures ulatuses digitaalselt. “Kui ühingud saaksid lihtsa menetlusega nii asutamisel kui hilisemas tegevuses valida registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või õiguslik keskkond, siis peaksid ka liikmesriigid pingutama ettevõtjatele heade tingimuste loomise nimel,” ütles asekantsler Kai Härmand. Ettevõtjatel on olnud võimalik kasutada piiriülese ühinemise direktiivi kümme aastat. “Lihtsa piiriülese ühinemise edulugu tõestab, et Euroopa Liidu ettevõtjail on soov liikuda ning nad vajavad selleks toimivaid tööriistu. Seevastu piiriüleste jagunemiste ja registreeritud asukoha muutmiste regulatsioonid Euroopa Liidu õiguses praktiliselt puuduvad ja nende reeglite puudumine on ilmselge takistus ühingute asutamisvabaduse teostamisel,” ütles Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa õigusloojad, õigusteadlased, huvirühmade esindajad ning muud eksperdid erinevatest Euroopa riikidest. Konverentsi avaettekande teevad 4. septembril justiitsminister Urmas Reinsalu ja Euroopa Komisjoni volinik Věra Jourová. Euroopa Komisjon on planeerinud tulla käesoleval aastal välja konverentsil käsitletavaid teemasid puudutava algatusega ning konverentsi eesmärk ongi tuua kokku huvigrupid, et arutada vajalikke muudatusi Euroopa ühinguõiguses. Konverentsi korraldab Justiitsministeerium koos Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu Ülikooliga. Konverents toimub inglise keeles. Konverentsi programm Konverentsi veebiülekanne  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Riigiasutuste ja inimeste suhtlus kolib internetti

31.08.2017. Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.  „Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha,“ nentis minister. Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel. Eelnõu täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud. Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes, kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama. Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele. Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale. Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Riigiasutuste ja inimeste suhtlus kolib internetti

31.08.2017. Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.  „Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha,“ nentis minister. Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel. Eelnõu täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud. Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes, kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama. Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele. Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale. Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu

31.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas sel nädalal rahandusministeeriumi juures tegutseva nimetamiskomitee ettepanekul ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan. Senine nõukogu oli viieliikmeline. AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal seniste vanglate tootmisüksuste alusel. Ettevõttel on tootmisosakond Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Tallinna vanglas valmistavad kinnipeetavad õmblustooteid ning komplekteeritakse ja pakendatakse mitmesugust kaupa. Viru vanglas asub pesumaja, mis pakub pesupesemise täisteenust. Viru vanglas toodetakse ka Stovemani kaubamärgi all müüdavaid saunaahjusid ja tehakse mitmesuguseid puidutöid. Tartu vanglas valmistatakse metallmööblit, kaminaid, väligrille, kaminatarbeid, mitmesuguseid metallkonstruktsioone ning pakutakse haavelpritsi- ja pulbervärviteenust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu

31.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas sel nädalal rahandusministeeriumi juures tegutseva nimetamiskomitee ettepanekul ametisse AS Eesti Vanglatööstuse uue nõukogu, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan. Senine nõukogu oli viieliikmeline. AS Eesti Vanglatööstus on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal seniste vanglate tootmisüksuste alusel. Ettevõttel on tootmisosakond Tallinna, Tartu ja Viru vanglas. Tallinna vanglas valmistavad kinnipeetavad õmblustooteid ning komplekteeritakse ja pakendatakse mitmesugust kaupa. Viru vanglas asub pesumaja, mis pakub pesupesemise täisteenust. Viru vanglas toodetakse ka Stovemani kaubamärgi all müüdavaid saunaahjusid ja tehakse mitmesuguseid puidutöid. Tartu vanglas valmistatakse metallmööblit, kaminaid, väligrille, kaminatarbeid, mitmesuguseid metallkonstruktsioone ning pakutakse haavelpritsi- ja pulbervärviteenust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eestist ei pea saama pahalaste paradiisi

Välismaalaste tehinguid siinmail ei saa ülearu lihtsaks teha, see teeb viib sohu, kirjutab notarite koja esimees Tarvo Puri. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi