Uudised erinevatest allikatest

Priit Pikamäe: mida teha Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga?

Õppejõudude nappus võib viia Tartu Ülikooli õigusteaduskonna hääbumisele sarnaselt kunagiste erakoolidega, hoiatab riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Finantsinspektsioon võitis riigikohtus Gildi investoreid

Riigikohus otsustas täna rahuldada finantsinspektsiooni määruskaebuse lõpetada kohtuasi, milles nn Gildi investorid nõudsid 10 miljoni eurose kahju hüvitamist. Äripäeva uudised, avaldatud 7 aastat tagasi

Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest

Tänasel kooliaasta alguse pressikonverentsil rääkis minister Mailis Reps, et algaval õppeaastal on suure tähelepanu all lasteaiaõpetajate palgataseme parandamine, erivajadustega õpilaste parem toetamine ning tugispetsialisti teenuse ühtlasem tagamine lasteaiast üldharidus- ja kutsekoolini. Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister. Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps. Uus kutseõppe rahastamismudel Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist. Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust." Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade: Digipööre Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad Keel Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet „Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm Koolivõrk Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks Kutseharidus Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub Kõrgharidus Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid Noortevaldkond Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust Teadus Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused Täiskasvanuharidus Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta Õpetajad ja koolijuhid Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi Jätkub õpetajate töötasu kasv Üld- ja alusharidus Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega Varia Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Urmas Reinsalu vastuskiri Kreeka kolleegile Stavros Kontonisele

30.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis täna Kreeka kolleegile Stavros Kontonisele vastuskirja, mis puudutab osalemist 23. augustil toimunud üleeuroopalisel totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval.  Hea kolleeg! Suur tänu Teile kirja eest, millega Te teatasite oma eemalejäämisest 23. augusti üleeuroopalise kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva üritusest. Mul on kahju, et Te tegite sellise otsuse, aga ma tänan Teid otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Lubage mul aga mitte nõustuda Teie argumentidega, mille tõite oma keeldumise põhjenduseks. Ma ei taha siinkohal laskuda põhjalikku arutelusse 20. sajandi Euroopa ajaloo üle. Seda on teinud ja teevad ka edaspidi paljude riikide ajaloolased, sotsiaal- ja poliitikateadlased ning filosoofid. Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab. Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada. Eriti oluline peab meile kui justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid. Igal inimesel on hoolimata oma nahavärvist, rahvusest, tegevusalast või majanduslikust toimetulekust õigus inimväärsele elule demokraatliku õigusriigi kehtestatud raamides. Selle õiguse võtsid miljonitelt oma alamatelt ja kodanikelt, aga ka vallutatud riikide kodanikelt ja alistatud rahvaste liikmetelt, kõik totalitaarsed diktatuurid, olgu siis natsionaalsotsialistlik või fašistlikud ja kommunistlikud. Meie riikide saatus 20. sajandil on olnud erinev. Eestis ei pea olema ajaloolane selleks, et teada, mis juhtus Kreekas natsionaalsotsialistliku okupatsiooni ajal. Ainult üks näide. Louis de Bernières’i romaan Kapten Corelli mandoliin on tõlgitud ka eesti keelde ja selle põhjal vändatud filmi on näinud tuhanded mu kaasmaalased. Aleksander Solženitsõni Gulagi arhipelaag tõlgiti kreeka keelde varsti pärast selle ilmumist 1974. aastal. Kindlasti olete Te seda lugenud. Võib-olla on Teile aga huvitav teada, et oma raamatu lõpetas Solženitsõn Eestis, kus ta suvitas Arnold Susi kodutalus. Seal oli Solženitsõn KGB silma alt rohkem ära kui Venemaal, kus teda tunti. Arnold Susiga oli Solženitsõn kohtunud sealsamas Gulagi arhipelaagis, millest ta kirjutas. Ta oli sinna saadetud ainult sellepärast, et ta oli Eesti Vabariigi minister. Kommunistlik NSV Liit okupeeris Eesti ja Eesti Vabariigi valitsuse liikmeks olemine oli kommunistliku salapolitsei silmis kuritegu. Susi mõisteti kaks kuud pärast seda, kui NSV Liit koos lääneriikidega oli võitnud natsionaalsotsialistliku Saksamaa, Gulagi vangilaagrisse. Koju tagasi pääses ta alles 15 aasta pärast. Tal oli õnne. Kümned tema kolleegid Eesti Vabariigi kõigist valitsustest mõrvati Gulagis või surid seal nälja, haiguste ja ebainimlike elutingimuste tõttu. Mõistagi oli Solženitsõni raamat Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud. Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon. Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu Teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head. Jah, NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata. Seda ei juhtunud ei Ida-Berliinis, seda ei juhtunud ka Tallinnas. Kreeka kodusõda lõppes 1949. aastal. Samal aastal küüditas kommunistlik režiim Eestist ligi kaks protsenti elanikest ainult sellepärast, et nad üksiktalupoegadena ei olnud nõus kaasa lööma kommunistlikus põllumajanduseksperimendis ja kolhoosi astuma. Seda lisaks nendele mitmekümnele tuhandele, kes olid vangistatud ja Gulagi vangilaagritesse või sundasumisele saadetud juba varem; ning neile järgnesid veel mitu tuhat inimest, kes vangistati kuni 1950. a. keskpaigani. Ehkki Stalini surm lubas enamikul ellujäänutel kodumaale pöörduda, ei tähendanud see, et kommunismist oleks saanud inimnäoline. Mina olen neljakümneaastane, kuid lõpetasin põhikooli veel NSV Liidu okupatsiooni ajal. Ma tean, millest ma räägin. Võib-olla tuleb Teile üllatusena, et üks iseenesestmõistetavusi Euroopa majanduse toimimise alusena, eraomandus, oli sel ajal NSV Liidus keelatud. Ning vaba ettevõtlus oli kriminaalkuritegu. Ma tean, millest ma räägin, kui ma ütlen, et kommunistlikule ideoloogiale ei ole võimalik rajada vabadust, demokraatiat ja õigusriiki. Me ju teame, et seda on proovitud kõigil mandritel peale Austraalia. On proovitud punase erinevates toonides ja mitmesuguste rahvuslike loosungite all. Alati on see lõppenud majandusliku katastroofi ja õigusriigi järk-järgulise hävitamisega. Kuid on maid ja rahvaid, kelle kommunismi õppetunni hinnaks on olnud miljonid inimohvrid. See ei tohi korduda. Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta. Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas. Lisan kirjale Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsiooni Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist.   Lugupidamisega Urmas Reinsalu Eesti Vabariigi justiitsminister Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Urmas Reinsalu vastuskiri Kreeka kolleegile Stavros Kontonisele

30.08.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis täna Kreeka kolleegile Stavros Kontonisele vastuskirja, mis puudutab osalemist 23. augustil toimunud üleeuroopalisel totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval.  Hea kolleeg! Suur tänu Teile kirja eest, millega Te teatasite oma eemalejäämisest 23. augusti üleeuroopalise kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva üritusest. Mul on kahju, et Te tegite sellise otsuse, aga ma tänan Teid otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Lubage mul aga mitte nõustuda Teie argumentidega, mille tõite oma keeldumise põhjenduseks. Ma ei taha siinkohal laskuda põhjalikku arutelusse 20. sajandi Euroopa ajaloo üle. Seda on teinud ja teevad ka edaspidi paljude riikide ajaloolased, sotsiaal- ja poliitikateadlased ning filosoofid. Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab. Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada. Eriti oluline peab meile kui justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid. Igal inimesel on hoolimata oma nahavärvist, rahvusest, tegevusalast või majanduslikust toimetulekust õigus inimväärsele elule demokraatliku õigusriigi kehtestatud raamides. Selle õiguse võtsid miljonitelt oma alamatelt ja kodanikelt, aga ka vallutatud riikide kodanikelt ja alistatud rahvaste liikmetelt, kõik totalitaarsed diktatuurid, olgu siis natsionaalsotsialistlik või fašistlikud ja kommunistlikud. Meie riikide saatus 20. sajandil on olnud erinev. Eestis ei pea olema ajaloolane selleks, et teada, mis juhtus Kreekas natsionaalsotsialistliku okupatsiooni ajal. Ainult üks näide. Louis de Bernières’i romaan Kapten Corelli mandoliin on tõlgitud ka eesti keelde ja selle põhjal vändatud filmi on näinud tuhanded mu kaasmaalased. Aleksander Solženitsõni Gulagi arhipelaag tõlgiti kreeka keelde varsti pärast selle ilmumist 1974. aastal. Kindlasti olete Te seda lugenud. Võib-olla on Teile aga huvitav teada, et oma raamatu lõpetas Solženitsõn Eestis, kus ta suvitas Arnold Susi kodutalus. Seal oli Solženitsõn KGB silma alt rohkem ära kui Venemaal, kus teda tunti. Arnold Susiga oli Solženitsõn kohtunud sealsamas Gulagi arhipelaagis, millest ta kirjutas. Ta oli sinna saadetud ainult sellepärast, et ta oli Eesti Vabariigi minister. Kommunistlik NSV Liit okupeeris Eesti ja Eesti Vabariigi valitsuse liikmeks olemine oli kommunistliku salapolitsei silmis kuritegu. Susi mõisteti kaks kuud pärast seda, kui NSV Liit koos lääneriikidega oli võitnud natsionaalsotsialistliku Saksamaa, Gulagi vangilaagrisse. Koju tagasi pääses ta alles 15 aasta pärast. Tal oli õnne. Kümned tema kolleegid Eesti Vabariigi kõigist valitsustest mõrvati Gulagis või surid seal nälja, haiguste ja ebainimlike elutingimuste tõttu. Mõistagi oli Solženitsõni raamat Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud. Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon. Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu Teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head. Jah, NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata. Seda ei juhtunud ei Ida-Berliinis, seda ei juhtunud ka Tallinnas. Kreeka kodusõda lõppes 1949. aastal. Samal aastal küüditas kommunistlik režiim Eestist ligi kaks protsenti elanikest ainult sellepärast, et nad üksiktalupoegadena ei olnud nõus kaasa lööma kommunistlikus põllumajanduseksperimendis ja kolhoosi astuma. Seda lisaks nendele mitmekümnele tuhandele, kes olid vangistatud ja Gulagi vangilaagritesse või sundasumisele saadetud juba varem; ning neile järgnesid veel mitu tuhat inimest, kes vangistati kuni 1950. a. keskpaigani. Ehkki Stalini surm lubas enamikul ellujäänutel kodumaale pöörduda, ei tähendanud see, et kommunismist oleks saanud inimnäoline. Mina olen neljakümneaastane, kuid lõpetasin põhikooli veel NSV Liidu okupatsiooni ajal. Ma tean, millest ma räägin. Võib-olla tuleb Teile üllatusena, et üks iseenesestmõistetavusi Euroopa majanduse toimimise alusena, eraomandus, oli sel ajal NSV Liidus keelatud. Ning vaba ettevõtlus oli kriminaalkuritegu. Ma tean, millest ma räägin, kui ma ütlen, et kommunistlikule ideoloogiale ei ole võimalik rajada vabadust, demokraatiat ja õigusriiki. Me ju teame, et seda on proovitud kõigil mandritel peale Austraalia. On proovitud punase erinevates toonides ja mitmesuguste rahvuslike loosungite all. Alati on see lõppenud majandusliku katastroofi ja õigusriigi järk-järgulise hävitamisega. Kuid on maid ja rahvaid, kelle kommunismi õppetunni hinnaks on olnud miljonid inimohvrid. See ei tohi korduda. Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta. Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas. Lisan kirjale Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsiooni Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist.   Lugupidamisega Urmas Reinsalu Eesti Vabariigi justiitsminister Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Pildid ja video: Indias lahvatas guru vägistamistes süüdimõistmise tõttu mäss

India keskvõimude teatel mõistis riigi põhjaosas asuva Panchkula kohus vaimseks liidriks peetava Ram Rahim Singhi vägistamistes süüdi ja ta toetajad hakkasid mässama. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Oma elu järve jätnud noor pianist väsis ujumast

Möödunud nädala kolmapäeval tabas Eesti muusikamaailma valus kaotus, kui 15-aastane andekas pianist Marten Mõru Tartumaal Külitse paisjärve uppus. Ehkki päästeameti esialgse info kohaselt oli õnnetus seotud vette hüppamisega, lükkab prokuratuur selle väite nüüdseks ümber. Postimees, avaldatud 7 aastat tagasi

Mereteadlased: lainepilt Soome lahes on muutunud, õnnetuste ennetamiseks tuleks piirata kiirlaevade kiirust

Täna kogunesid Riigikogu keskkonnakomisjonis asjassepuutuvad osapooled, et arutada võimaluste üle kiirlaevade tekitatud ohtlike lainete mõju vähendamiseks. Kavandatava seadusemuudatusega tahetakse kogu teemaga tegelemise pädevus anda Veeteede ameti vastutusalasse. Reene Leas ERR Uudised, avaldatud 7 aastat tagasi