Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: eriti ohtlikke kurjategijaid on võimalik mõjusamalt ohjeldada

31.05.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tugevdada meetmeid ohtlike kalduvuskurjategijate mõjutamisel, lihtsustada välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist ning senisest tõhusamalt takistada juriidilistel isikutel jagunemise või likvideerimise abil vastutuse ja karistuse vältimist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik jõulisemalt sekkuma ja kaitsma ühiskonda isikute eest, kelle jaoks vägivaldne ja ühiskonnaohtlik käitumine on kujunenud käitumismustriks. Seetõttu tuleks muuta eluaegne vanglakaristus kohustuslikuks isikutele, kes mõistetakse vähemalt teist korda tapmises süüdi. Samuti peaks olema võimalus mõista eluaegne vanglakaristus teistelegi ohtlikele kalduvuskurjategijatele – isikutele, kes on varem toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mõistetakse taas süüdi vägistamises, lapsevastases seksuaalkuriteos või raske tervisekahjustuse põhjustamises. „Suurema turvalisuse tagamiseks ühiskonnas on kõrgohtlikke kurjategijaid võimalik erinevate mõjutuspakkettidega mõjutada. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb eriti ohtlikud kalduvuskurjategijad hoida ühiskonnast eraldatuna seni, kuni nad ei ole enam ühiskonnale ohtlikud,“ ütles justiitsminister. Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis kava kohaselt saab eluaegne vang 20-aastase vangistuse järel võimaluse suunduda avavanglasse ning 25-aastase vangistuse järel või üheaastase avavanglas viibimise järel võib ta vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli alla. Justiitsminister Reinsalu märkis, et ohtlike kalduvuskurjategijate karistused peaksid võtma senisest rohkem arvesse iga kurjategija konkreetset isikut, et karistused oleks mõjusad ja võimaldaksid ennetada ka uusi kuritegusid. „Seetõttu on kavas muuta vägivallatsenud isikute puhul edaspidi kohustuslikuks kriminaalhooldajate kohtueelsed ettekanded, mis annaksid infot ja suuniseid, mida saab arvesse võtta, et mõista isikule kõige sobivam karistus. Samuti arvestatakse kannatanuga, kes saab õiguse avaldada arvamust selle kohta, kuidas kuritegu teda mõjutas,“ selgitas justiitsminister. „Ühtlasi vabastatakse ohtlikke kalduvuskurjategijaid edaspidi vanglast vaid käitumiskontrollile allutatuna, sõltumata sellest, kas nad vabanevad tähtaegselt või ennetähtaegselt.  Pikalt vanglas viibinud isik vajab pärast vabanemist nii tuge kui järelevalvet, et ta suudaks taas ühiskonnaga kohaneda ega satuks uuesti kuritegelikule teele.“ Kuna retsidiivsust soodustab sageli uimasti- ja alkoholisõltuvus või psüühikahäire, on plaanis muuta kohustuslikuks kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne sõltlase või seksuaalkuriteos süüdistatava kohta, et teha kindlaks, kas ja millist ravi isik vajab, et ta edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Ühtlasi tuleb korduvalt vägivallatsenud isik uuel süüdimõistmisel vähemalt osaliselt reaalselt vangi saata. Selleks, et välisriigi kodanikest kurjategijaid saaks senisest tõhusamalt Eestist välja saata, on kavas luua võimalus sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkulepe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. Plaanis on likvideerida senine seaduslünk ja kehtestada meetmed takistamaks juriidilistel isikutel jagunemise, ühinemise või likvideerimise kaudu karistusõigusliku vastutuse vältimist.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kaubanduskoda kaebas valitsuse kohtusse

Täna arutab halduskohus, kas uue valitsuse otsus jätta ära sotsiaalmaksu langetamine on seadusega kooskõlas. Maksumaksja portaal, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa ei tohi unustada Ukrainas toimuvat

29.05.2017. Esmaspäeval Ukraina peaprokuröri Juri Lutsenkoga kohtunud justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et Eesti pakub Ukrainale igakülgset tuge alates kogemusest õigussüsteemi ülesehitamisel kuni praktiliste küsimusteni piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel. Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko sõnul võitleb Ukraina praegu kolmel rindel, pidades sõda Venemaaga, sõda kuritegelike grupeeringutega ja sõda korruptsiooniga. „Ukraina õigussüsteemi edu võtmeküsimus on võitlus korruptsiooniga,“ nentis Reinsalu. „Eesti aitab Ukrainat selles osas nii teadmiste kui kogemustega.“ Lisaks märkis Reinsalu, et peatse eesistujariigina on Eestil kohustus seista Ukraina eest rahvusvahelisel areenil. „Pean läheneva eesistumise valguses oluliseks, et Euroopa ei unustaks Ukrainas toimuvat,“ rõhutas Reinsalu. Esmaspäeval ja teisipäeval viibib Eestis töövisiidil Ukraina prokuratuuri kõrgetasemeline delegatsioon peaprokurör Juri Lutsenko juhtimisel. Visiidi kavva kuulub kohtumine president Kersti Kaljulaiu ja justiitsminister Urmas Reinsaluga ning kaitsepolitseiameti külastus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa ei tohi unustada Ukrainas toimuvat

29.05.2017. Esmaspäeval Ukraina peaprokuröri Juri Lutsenkoga kohtunud justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et Eesti pakub Ukrainale igakülgset tuge alates kogemusest õigussüsteemi ülesehitamisel kuni praktiliste küsimusteni piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel. Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko sõnul võitleb Ukraina praegu kolmel rindel, pidades sõda Venemaaga, sõda kuritegelike grupeeringutega ja sõda korruptsiooniga. „Ukraina õigussüsteemi edu võtmeküsimus on võitlus korruptsiooniga,“ nentis Reinsalu. „Eesti aitab Ukrainat selles osas nii teadmiste kui kogemustega.“ Lisaks märkis Reinsalu, et peatse eesistujariigina on Eestil kohustus seista Ukraina eest rahvusvahelisel areenil. „Pean läheneva eesistumise valguses oluliseks, et Euroopa ei unustaks Ukrainas toimuvat,“ rõhutas Reinsalu. Esmaspäeval ja teisipäeval viibib Eestis töövisiidil Ukraina prokuratuuri kõrgetasemeline delegatsioon peaprokurör Juri Lutsenko juhtimisel. Visiidi kavva kuulub kohtumine president Kersti Kaljulaiu ja justiitsminister Urmas Reinsaluga ning kaitsepolitseiameti külastus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub ajakirjandustudengeid korruptsioonist kirjutama

29.05.2017. Justiitsministeerium kuulutab koostöös ajalehtede liiduga välja ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi. Konkursile saab töid esitada kuni 12. novembrini. Parima artikli autorit premeeritakse, konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Artiklikonkursile on oodatud osalema ajakirjandustudengid korruptsiooniteemalise artikliga, mis käsitleb mõnda korruptsiooni valdkonna tahku. Artikkel peab ilmuma Eesti kohaliku tähtsusega ajalehes 2017. aastal. Konkursi täpsemad tingimused ja võistlustööde esitamise nõuded (282.79 KB) Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ja korruptsioonialast mõttevahetust, toetades sel moel teadlikkuse edenemist Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjandusüliõpilasi. Konkursi töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Artikleid saab konkursile esitada kuni 12. novembrini, saates need aadressil konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooniartikkel“. Tulemused selguvad hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub ajakirjandustudengeid korruptsioonist kirjutama

29.05.2017. Justiitsministeerium kuulutab koostöös ajalehtede liiduga välja ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi. Konkursile saab töid esitada kuni 12. novembrini. Parima artikli autorit premeeritakse, konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Artiklikonkursile on oodatud osalema ajakirjandustudengid korruptsiooniteemalise artikliga, mis käsitleb mõnda korruptsiooni valdkonna tahku. Artikkel peab ilmuma Eesti kohaliku tähtsusega ajalehes 2017. aastal. Konkursi täpsemad tingimused ja võistlustööde esitamise nõuded (282.79 KB) Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ja korruptsioonialast mõttevahetust, toetades sel moel teadlikkuse edenemist Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjandusüliõpilasi. Konkursi töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Artikleid saab konkursile esitada kuni 12. novembrini, saates need aadressil konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooniartikkel“. Tulemused selguvad hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: lapsed vajavad õigusemõistmisel suuremat turvatunnet

29.05.2017. Eestis on aastas tuhandeid kohtuasju, milles osalevad lapsed. Homme esitletavas uuringus „Lapsesõbralik õigusemõistmine: õigussüsteemis/menetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused“ rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmisel rohkem laste tunnetega ning pöörata nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal rohkem tähelepanu laste kaitsmisele. Uuring tõi välja, et peamised lastega seonduvad probleemid õigusmõistmisel puudutavad ühtse ja lapsesõbraliku praktika puudumist ning lastega tegelevate isikute kohati väheseid teadmisi laste kohtlemisest. Lapsed osalevad õigusemõistmises nii ohvri kui tunnistajana juhtumites, mis nende elu väga sügavalt mõjutavad – näiteks perevägivalla või hooldusõiguse protsessides. Uuringust selgus, et laste kogemused eeluurimise ja kohtumenetluse ajal erinevad üksteisest märkimisväärselt. See tuleneb nii juhtumite eripalgelisusest kui lastega menetluse käigus kokku puutuvate spetsialistide erinevatest töövõtetest. „Loomulikult leidub Eestis suurepäraseid oma ala professionaale, kes kohtlevad lapsi suure austusega, omavad laialdasi teadmisi lapsesõbraliku õigusemõistmise võtetest ning teavad, kuidas vajalikud toimingud läbi viia selliselt, et see last võimalikult vähe traumeeriks. Kahjuks ei oska aga kõik ametiisikud vähendada laste vaimset pinget ja toetada neid nii kohtumenetluse eel, ajal kui järel,“ nentis Balti Uuringute Instituudi analüütik Ingi Mihkelsoo. Enamik uuringu käigus intervjueeritud lapsi tõi välja asjaolusid, kuidas menetlejad on niigi raske protsessi nendele veel stressirohkemaks muutnud.  Näiteks esines juhtum, kui vormis ja ametiautoga politseinik tuli last üle kuulama kooli. Kuigi politseinik lähtus parimatest kavatsustest, eeldades, et lapse tavapärases keskkonnas rääkimine on lapsele vähem traumeeriv kui politseiosakonda kutsumine, tähendas see lapsele, et nii õpetajad kui teised õpilased hakkasid toimuva vastu huvi tundma, nentis uuringu kaasautor, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl. Ka tuli ette juhtumeid, kus menetluses tunnistajana osalenud last koheldi kui potentsiaalset süüdlast; või ei teatatud lapsele menetluse lõppemisest, mistõttu laps elas pidevas stressis, kartes iga päev kutset politseisse. Uuring tõi välja, et raskete ja last sügavalt puudutavate teemade puhul on lapsele oluline, et temaga tegeleks kogu protsessi jooksul üks või paar inimest, keda laps saaks tundma ja usaldama õppida - võõrastega raskel teemal rääkimine on lapsele sageli äärmiselt stressirikas ja traumeeriv. Samuti saaks laps sel juhul pidevalt talle vajalikku infot: miks mingit toimingut sooritatakse, mida temalt tahetakse ja mis edaspidi juhtuma hakkab. Lapsesõbraliku õigusemõistmise uuring viidi läbi kokku kümnes Euroopa Liidu riigis, Eestis teostas uuringu Balti Uuringute Instituut (IBS) Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) eestvedamisel. Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui tsiviilprotsessides. Eestis kirjeldas oma kogemust 29 last vanuses 10–14 eluaastat. Laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuva 2012. aastal Balti Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokku puutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal. HEA AJAKIRJANIK! Oled oodatud uuringu esitlusele homme, 30. mail kell 13-16 justiitsministeeriumisse (Tõnismägi 5a, Tallinn). Ürituse ajakava on siin. Kontaktid: Ingi Mihkelsoo, Balti Uuringute Instituut (ingi@ibs.ee, 525 8702), Dagne Mihkels, justiitsministeerium (dagne.mihkels@just.ee, 513 5506) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: lapsed vajavad õigusemõistmisel suuremat turvatunnet

29.05.2017. Eestis on aastas tuhandeid kohtuasju, milles osalevad lapsed. Homme esitletavas uuringus „Lapsesõbralik õigusemõistmine: õigussüsteemis/menetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused“ rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmisel rohkem laste tunnetega ning pöörata nii eeluurimise kui kohtumenetluse ajal rohkem tähelepanu laste kaitsmisele. Uuring tõi välja, et peamised lastega seonduvad probleemid õigusmõistmisel puudutavad ühtse ja lapsesõbraliku praktika puudumist ning lastega tegelevate isikute kohati väheseid teadmisi laste kohtlemisest. Lapsed osalevad õigusemõistmises nii ohvri kui tunnistajana juhtumites, mis nende elu väga sügavalt mõjutavad – näiteks perevägivalla või hooldusõiguse protsessides. Uuringust selgus, et laste kogemused eeluurimise ja kohtumenetluse ajal erinevad üksteisest märkimisväärselt. See tuleneb nii juhtumite eripalgelisusest kui lastega menetluse käigus kokku puutuvate spetsialistide erinevatest töövõtetest. „Loomulikult leidub Eestis suurepäraseid oma ala professionaale, kes kohtlevad lapsi suure austusega, omavad laialdasi teadmisi lapsesõbraliku õigusemõistmise võtetest ning teavad, kuidas vajalikud toimingud läbi viia selliselt, et see last võimalikult vähe traumeeriks. Kahjuks ei oska aga kõik ametiisikud vähendada laste vaimset pinget ja toetada neid nii kohtumenetluse eel, ajal kui järel,“ nentis Balti Uuringute Instituudi analüütik Ingi Mihkelsoo. Enamik uuringu käigus intervjueeritud lapsi tõi välja asjaolusid, kuidas menetlejad on niigi raske protsessi nendele veel stressirohkemaks muutnud.  Näiteks esines juhtum, kui vormis ja ametiautoga politseinik tuli last üle kuulama kooli. Kuigi politseinik lähtus parimatest kavatsustest, eeldades, et lapse tavapärases keskkonnas rääkimine on lapsele vähem traumeeriv kui politseiosakonda kutsumine, tähendas see lapsele, et nii õpetajad kui teised õpilased hakkasid toimuva vastu huvi tundma, nentis uuringu kaasautor, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl. Ka tuli ette juhtumeid, kus menetluses tunnistajana osalenud last koheldi kui potentsiaalset süüdlast; või ei teatatud lapsele menetluse lõppemisest, mistõttu laps elas pidevas stressis, kartes iga päev kutset politseisse. Uuring tõi välja, et raskete ja last sügavalt puudutavate teemade puhul on lapsele oluline, et temaga tegeleks kogu protsessi jooksul üks või paar inimest, keda laps saaks tundma ja usaldama õppida - võõrastega raskel teemal rääkimine on lapsele sageli äärmiselt stressirikas ja traumeeriv. Samuti saaks laps sel juhul pidevalt talle vajalikku infot: miks mingit toimingut sooritatakse, mida temalt tahetakse ja mis edaspidi juhtuma hakkab. Lapsesõbraliku õigusemõistmise uuring viidi läbi kokku kümnes Euroopa Liidu riigis, Eestis teostas uuringu Balti Uuringute Instituut (IBS) Euroopa Liidu põhiõiguste ameti (FRA) eestvedamisel. Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides kas tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui tsiviilprotsessides. Eestis kirjeldas oma kogemust 29 last vanuses 10–14 eluaastat. Laste kogemusi ja vaatenurka tutvustava uuringu näol on tegemist jätkuva 2012. aastal Balti Uuringute Instituudi, poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskuse läbi viidud uuringule, mis käsitles lastega kohtumenetluses kokku puutuvate spetsialistide kogemusi ning mille tulemused avalikustati 2015. aastal. HEA AJAKIRJANIK! Oled oodatud uuringu esitlusele homme, 30. mail kell 13-16 justiitsministeeriumisse (Tõnismägi 5a, Tallinn). Ürituse ajakava on siin. Kontaktid: Ingi Mihkelsoo, Balti Uuringute Instituut (ingi@ibs.ee, 525 8702), Dagne Mihkels, justiitsministeerium (dagne.mihkels@just.ee, 513 5506) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi