Uudised erinevatest allikatest

Nüüd kindel: panditulumaks jääb ära

Koalitsioonierakondade juhid Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder teatasid eile õhtul antud pressikonverentsil, et panditulumaks jääb ära, ülejäänud maksude üle arutelud veel jätkuvad. Maksumaksja portaal, avaldatud 8 aastat tagasi

Kohus jättis endise notari ametist tagandamise jõusse

29.05.2017. Möödunud nädalal jättis riigikohus menetlusse võtmata endise Tallinna notari Kristel Akermani kassatsioonkaebuse, mistõttu jõustus Akermani ametist tagandamine distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest. Akerman tagandati ametist justiitsministri käskkirjaga 2013. aasta veebruaris. Korralise järelevalve käigus tuvastati tema büroos mitu olulist puudust ja eksimust, misjärel algatatud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et notar oli oma ametitegevuses eksinud korduvalt tasu võtmisel ja ametitegevuse registreerimisel. Akerman kaebas ametist tagandamise kohtusse. Kõik kohtuastmed leidsid, et notari süü on tõendatud ja tema ametist tagandamine on proportsionaalne karistus. Kuna riik on notaritele delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande, suhtub justiitsministeerium väga tõsiselt järelevalvesse notarite üle. „Notar peab olema aus ja kõlbeline. Kui selgub, et notar ei ole oma ametitegevuses käitunud korrektselt, kaalub justiitsministeerium igakordselt distsiplinaarmenetluse algatamise vajalikkust“, lisas vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Siiski tuleb notarite rikkumisi harva ette. Viimase viie aasta jooksul on justiitsministeerium algatanud kolm distsiplinaarmenetlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kohus jättis endise notari ametist tagandamise jõusse

29.05.2017. Möödunud nädalal jättis riigikohus menetlusse võtmata endise Tallinna notari Kristel Akermani kassatsioonkaebuse, mistõttu jõustus Akermani ametist tagandamine distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest. Akerman tagandati ametist justiitsministri käskkirjaga 2013. aasta veebruaris. Korralise järelevalve käigus tuvastati tema büroos mitu olulist puudust ja eksimust, misjärel algatatud distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et notar oli oma ametitegevuses eksinud korduvalt tasu võtmisel ja ametitegevuse registreerimisel. Akerman kaebas ametist tagandamise kohtusse. Kõik kohtuastmed leidsid, et notari süü on tõendatud ja tema ametist tagandamine on proportsionaalne karistus. Kuna riik on notaritele delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande, suhtub justiitsministeerium väga tõsiselt järelevalvesse notarite üle. „Notar peab olema aus ja kõlbeline. Kui selgub, et notar ei ole oma ametitegevuses käitunud korrektselt, kaalub justiitsministeerium igakordselt distsiplinaarmenetluse algatamise vajalikkust“, lisas vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Siiski tuleb notarite rikkumisi harva ette. Viimase viie aasta jooksul on justiitsministeerium algatanud kolm distsiplinaarmenetlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Komisjon kogub ettevõtjate ettepanekuid äriühinguõiguse reformiks

27.05.2017. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid üles osalema Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil, millega kogutakse liikmesriikidest infot vajaduse kohta lihtsustada nii äriühingute piiriülest ühinemist ja jagunemist kui digitehnoloogia kasutamist. Euroopa Liidu tasemel puudub praegu ühtne regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, kuid sellised toimingud on osaliselt võimalikud mitmes EL-i riigis, näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Seevastu Eestis ja paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid. Euroopa Komisjon esitab varsti ühinguõiguse reformi eelnõude paketi, kuid enne seda kutsub liikmesriikide ettevõtjaid andma avaliku konsultatsiooni kaudu teada praktikast, kogemusest ja ettepanekutest. Justiitsministeerium kutsub Eesti ettevõtjaid ja muid huvirühmi üles osalema konsultatsioonis, mis on kättesaadav komisjoni kodulehel.  Konsultatsioon on mõeldud võimalikult laiale ringile, hõlmates nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, asutusi ja huvirühmi ning sellele on võimalik vastata otse Euroopa Komisjoni veebilehel. Vastuseid oodatakse kuni 6. augustini 2017. Justiitsministeerium oleks tänulik, kui konsultatsioonil osalejad saadaks oma seisukohad ka ministeeriumile,  et oleks võimalik kujundada Eesti seisukoht, pidades silmas laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Ootame tagasisidet hiljemalt 16. juuniks 2017. Ministeerium ei edasta laekunud arvamusi eraldi Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Komisjon kogub ettevõtjate ettepanekuid äriühinguõiguse reformiks

27.05.2017. Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid üles osalema Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil, millega kogutakse liikmesriikidest infot vajaduse kohta lihtsustada nii äriühingute piiriülest ühinemist ja jagunemist kui digitehnoloogia kasutamist. Euroopa Liidu tasemel puudub praegu ühtne regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, kuid sellised toimingud on osaliselt võimalikud mitmes EL-i riigis, näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Seevastu Eestis ja paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid. Euroopa Komisjon esitab varsti ühinguõiguse reformi eelnõude paketi, kuid enne seda kutsub liikmesriikide ettevõtjaid andma avaliku konsultatsiooni kaudu teada praktikast, kogemusest ja ettepanekutest. Justiitsministeerium kutsub Eesti ettevõtjaid ja muid huvirühmi üles osalema konsultatsioonis, mis on kättesaadav komisjoni kodulehel.  Konsultatsioon on mõeldud võimalikult laiale ringile, hõlmates nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, asutusi ja huvirühmi ning sellele on võimalik vastata otse Euroopa Komisjoni veebilehel. Vastuseid oodatakse kuni 6. augustini 2017. Justiitsministeerium oleks tänulik, kui konsultatsioonil osalejad saadaks oma seisukohad ka ministeeriumile,  et oleks võimalik kujundada Eesti seisukoht, pidades silmas laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Ootame tagasisidet hiljemalt 16. juuniks 2017. Ministeerium ei edasta laekunud arvamusi eraldi Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valgas avatakse majutus- ja nõustamiskeskus endiste vangide ühiskonda tagasitoomiseks

19.05.2017. Juunis hakkab Lõuna-Eestis vanglast vabanevatele inimestele ajutist majutus- ja nõustamisteenust pakkuma MTÜ Valga Abikeskus. Tegemist on teenusega, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenule tuge töö- ja elukoha otsimisel. Majutusüksuses pakutakse taasühiskonnastamist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist ja tööharjutust. Lähtuvalt vabanenu riskidest ja vajadustest koostatakse majutusüksuse spetsialistide koostöös tugiisiku ja kliendiga igale kliendile individuaalne tegevusplaan. „Elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenul püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas,“ nentis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Teenuse sihtrühma kuuluvad nii tähtajal, enne tähtaega kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtajal vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis neile, keda kohus vabastab enne tähtaega tingimusel, et isik läheb elama majutuskeskusesse, on teenus kohustuslik. MTÜ Valga Abikeskus peab pakkuma majutust ja nõustamist kuni kuus kuud ja korraga kuni kuuele vanglast vabanenule. Võimaluse korral saab majutuskohas olla kauem. Praegu pakuvad vanglast vabanenud isikutele majutus- ja nõustamisteenust veel MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik (10 majutuskohta Pärnus ja 12 Jõhvis) ning MTÜ Lootuse Küla (14 majutuskohta Laitses, Harjumaal). Majutus- ja nõustamisteenuseid pakutakse kuni 28.02.2019.   Justiitsministeerium kuulutas 10. märtsil välja hanke pakkumaks vanglast vabanejatele nõustamisega ajutisest majutusteenust Lõuna-Eestis. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 6. aprill. Tähtajaks esitas ainsana pakkumuse MTÜ Valga Abikeskus. Esitatud pakkumus vastas nõuetele. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise meetmest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valgas avatakse majutus- ja nõustamiskeskus endiste vangide ühiskonda tagasitoomiseks

19.05.2017. Juunis hakkab Lõuna-Eestis vanglast vabanevatele inimestele ajutist majutus- ja nõustamisteenust pakkuma MTÜ Valga Abikeskus. Tegemist on teenusega, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenule tuge töö- ja elukoha otsimisel. Majutusüksuses pakutakse taasühiskonnastamist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist ja tööharjutust. Lähtuvalt vabanenu riskidest ja vajadustest koostatakse majutusüksuse spetsialistide koostöös tugiisiku ja kliendiga igale kliendile individuaalne tegevusplaan. „Elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenul püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas,“ nentis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Teenuse sihtrühma kuuluvad nii tähtajal, enne tähtaega kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtajal vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis neile, keda kohus vabastab enne tähtaega tingimusel, et isik läheb elama majutuskeskusesse, on teenus kohustuslik. MTÜ Valga Abikeskus peab pakkuma majutust ja nõustamist kuni kuus kuud ja korraga kuni kuuele vanglast vabanenule. Võimaluse korral saab majutuskohas olla kauem. Praegu pakuvad vanglast vabanenud isikutele majutus- ja nõustamisteenust veel MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik (10 majutuskohta Pärnus ja 12 Jõhvis) ning MTÜ Lootuse Küla (14 majutuskohta Laitses, Harjumaal). Majutus- ja nõustamisteenuseid pakutakse kuni 28.02.2019.   Justiitsministeerium kuulutas 10. märtsil välja hanke pakkumaks vanglast vabanejatele nõustamisega ajutisest majutusteenust Lõuna-Eestis. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 6. aprill. Tähtajaks esitas ainsana pakkumuse MTÜ Valga Abikeskus. Esitatud pakkumus vastas nõuetele. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise meetmest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu saatis valitsusse eelnõu Eesti liitumise kohta Euroopa Prokuratuuriga

9.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis esmaspäeval valitsusele eelnõu Eesti liitumise kohta Euroopa Prokuratuuriga (EPPO) tõhustatud koostöö vormis. Euroopa Prokuratuur on loodav Euroopa Liidu agentuur, mille ülesandeks on liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise korraldamine. EPPO pädevusse kuuluvad näiteks kelmused, mis on seotud ELi toetustega, piiriülesed suured käibemaksupettused, ELi eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod jt. EPPO hakkab juhtima selliste kuritegude kohtueelset menetlust ja esindama süüdistust liikmesriikide kohtutes.  „EPPO loomine on oluline samm edasi võitluses ELi eelarvevahendite väärkasutamiste vastu. Eestis on ELi eelarve vastu suunatud kuritegude menetlemine olnud prioriteet juba mitu aastat, kuid Euroopa jaoks tervikuna on vaja, et liikmesriigid seljad kokku paneks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on EPPO iseseisev ELi asutus, mis koosneb peaprokurörist, igast liikmesriigist valitavatest Euroopa prokuröridest ning riikides kohapeal paiknevatest Euroopa delegeeritud prokuröridest. Eestist suunduks EPPOsse tööle täiskoormusega üks Euroopa prokurör. Delegeeritud prokuröre peaks Eestis olema vähemalt kaks, nad jäävad ka pärast EPPOsse suundumist Eesti riigisisesteks prokurörideks. Delegeeritud prokurör saab paralleelselt menetleda nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju kui ka juhtida riigisiseseid menetlusi. Siiski on oluline, et EPPO menetlused on selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ning EPPOs töötamise eest saab delegeeritud prokurör ka eraldi töötasu vastavalt koormusele. EPPO loomiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek. EPPO lõplik asutamine jääb tõenäoliselt Eesti eesistumise aega.  Mai alguse seisuga on tõhustatud koostöös osalemise soovi avaldanud 17 riiki: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Läti, Leedu, Soome, Portugal, Kreeka. Suure tõenäosusega riikide arv suureneb. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi