Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister Reinsalu saatis valitsusse eelnõu Eesti liitumise kohta Euroopa Prokuratuuriga

9.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis esmaspäeval valitsusele eelnõu Eesti liitumise kohta Euroopa Prokuratuuriga (EPPO) tõhustatud koostöö vormis. Euroopa Prokuratuur on loodav Euroopa Liidu agentuur, mille ülesandeks on liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise korraldamine. EPPO pädevusse kuuluvad näiteks kelmused, mis on seotud ELi toetustega, piiriülesed suured käibemaksupettused, ELi eelarvet kahjustavad korruptsioonikuriteod jt. EPPO hakkab juhtima selliste kuritegude kohtueelset menetlust ja esindama süüdistust liikmesriikide kohtutes.  „EPPO loomine on oluline samm edasi võitluses ELi eelarvevahendite väärkasutamiste vastu. Eestis on ELi eelarve vastu suunatud kuritegude menetlemine olnud prioriteet juba mitu aastat, kuid Euroopa jaoks tervikuna on vaja, et liikmesriigid seljad kokku paneks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on EPPO iseseisev ELi asutus, mis koosneb peaprokurörist, igast liikmesriigist valitavatest Euroopa prokuröridest ning riikides kohapeal paiknevatest Euroopa delegeeritud prokuröridest. Eestist suunduks EPPOsse tööle täiskoormusega üks Euroopa prokurör. Delegeeritud prokuröre peaks Eestis olema vähemalt kaks, nad jäävad ka pärast EPPOsse suundumist Eesti riigisisesteks prokurörideks. Delegeeritud prokurör saab paralleelselt menetleda nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju kui ka juhtida riigisiseseid menetlusi. Siiski on oluline, et EPPO menetlused on selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ning EPPOs töötamise eest saab delegeeritud prokurör ka eraldi töötasu vastavalt koormusele. EPPO loomiseks on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek. EPPO lõplik asutamine jääb tõenäoliselt Eesti eesistumise aega.  Mai alguse seisuga on tõhustatud koostöös osalemise soovi avaldanud 17 riiki: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Luksemburg, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Läti, Leedu, Soome, Portugal, Kreeka. Suure tõenäosusega riikide arv suureneb. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium ja arstiüliõpilased kutsuvad arstitudengeid osalema auhinnalisel konkursil

9.05.2017. Justiitsministeerium ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafondi suurus on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on tõsta meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest läbi õppematerjalide ja originaalvideode koostamise. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös, ning pakuksid sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga lisaks sooviksime nende kasutamist täiendõppes haiglates" Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursil osalemise täpsemad tingimused (285.35 KB) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium ja arstiüliõpilased kutsuvad arstitudengeid osalema auhinnalisel konkursil

9.05.2017. Justiitsministeerium ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafondi suurus on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on tõsta meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest läbi õppematerjalide ja originaalvideode koostamise. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös, ning pakuksid sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga lisaks sooviksime nende kasutamist täiendõppes haiglates" Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursil osalemise täpsemad tingimused (285.35 KB) Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Omavalitsused saavad tutvuda huvitegevuse täiendavate toetussummadega

Tänavu septembrist saavad omavalitsused riigilt täiendavat toetust noorte huvihariduse ja –tegevuse korraldamiseks, linnadel ja valdadel on nüüd veebis võimalik tutvuda neile kavandatavate toetussummadega, et oma tegevusi paremini planeerida. Tänavu on noorte huvitegevuse ja –hariduse täiendavaks toetamiseks riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas. Minister Mailis Reps rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Kuidas täpsemalt omavalitsused riigi lisatoetust kasutavad, sõltub iga valla ja linna olukorrast ja otsusest ning noorte vajadustest ja soovidest,“ sõnas Reps. „Riik on seadnud eesmärgiks parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust – et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“ Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel on võetud aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Uue toetussüsteemi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused võttis riigikogu vastu aprillis. Järgmise sammuna muudetakse nüüd määrust, mille alusel eraldatakse omavalitsustele toetusfondi vahendeid. Huvihariduse ja –tegevuse toetus jõuab edaspidi omavalitsuseni toetusfondi kaudu, nii nagu eraldatakse praegu näiteks haridustoetust. Toetuste suurused omavalitsuste lõikes kinnitatakse suve hakul valitsuse korraldusega. Linnad ja vallad peavad toetuse kasutamiseks esitama hiljemalt 1. septembriks Eesti Noorsootöö Keskusele kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja -tegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Enamus omavalitsusi on sellega alustanud ja paljudel on kava juba valmis. Eesti Noorsootöö Keskus aitab vajadusel kava koostada ning korraldab mai lõpus ja juuni alguses ka piirkondlikke infopäevi, et anda juhiseid huvihariduse ja -tegevuse toetussüsteemi rakendamiseks. Kogu riiklikust huvihariduse ja –tegevuse lisarahast eraldatakse omavalitsustele 95%. Ülejäänud osa on mõeldud huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks ja koolitusteks, ning Eesti Noorsootöö Keskusele omavalitsuste nõustamiseks, seireks ja koostöö edendamiseks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium viib läbi riigikaitseõiguse revisjoni

5.05.2017. Riigikaitseõiguse ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks viib justiitsministeerium läbi riigikaitseõiguse revisjoni, mille käigus analüüsitakse olemasolevaid regulatsioone ja muutmisvajadusi, et tagada riigi võimekus toimida efektiivselt ka võimalikes kriisiolukordades. „Eesti vajab laiapõhjalist riigikaitseõiguse reformi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse konverentsil Eesti rahvusraamatukogus. Riigikaitset ja julgeolekut reguleerib hulk seadusi, mis tuleks killustatuse ja dubleerimise vältimiseks süsteemselt katalogiseerida; samuti ei ole kõik õigusaktid piisavad ja ajakohased nüüdisaegsete riigi julgeolekut ähvardavate ohtude tõrjumiseks, märkis Reinsalu. Reinsalu sõnul on vaja tagada, et Eesti tuleb toime mitmesuguste kriisidega, taganemata seejuures õigusriigi põhimõtetest. „Tänased normid peavad olema kooskõlas erinevate kriisistsenaariumitega, õiguskord peab tagama kriisidega toimetuleku. Regulatsioon peab olema piisavalt paindlik, ühetaoline ja reaalselt teostatav,“ märkis justiitsminister. Revisjoni viivad läbi justiitsministeeriumi revisjonikomisjon (ministeeriumi esindajad ja valdkonna eksperdid), ekspertidest koosnev töörühm ja valdkondlikud ministeeriumid 2019. aasta detsembriks.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium viib läbi riigikaitseõiguse revisjoni

5.05.2017. Riigikaitseõiguse ajakohastamiseks ja ühtlustamiseks viib justiitsministeerium läbi riigikaitseõiguse revisjoni, mille käigus analüüsitakse olemasolevaid regulatsioone ja muutmisvajadusi, et tagada riigi võimekus toimida efektiivselt ka võimalikes kriisiolukordades. „Eesti vajab laiapõhjalist riigikaitseõiguse reformi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) riigikaitseõiguse ja rahvusvahelise sõjaõiguse konverentsil Eesti rahvusraamatukogus. Riigikaitset ja julgeolekut reguleerib hulk seadusi, mis tuleks killustatuse ja dubleerimise vältimiseks süsteemselt katalogiseerida; samuti ei ole kõik õigusaktid piisavad ja ajakohased nüüdisaegsete riigi julgeolekut ähvardavate ohtude tõrjumiseks, märkis Reinsalu. Reinsalu sõnul on vaja tagada, et Eesti tuleb toime mitmesuguste kriisidega, taganemata seejuures õigusriigi põhimõtetest. „Tänased normid peavad olema kooskõlas erinevate kriisistsenaariumitega, õiguskord peab tagama kriisidega toimetuleku. Regulatsioon peab olema piisavalt paindlik, ühetaoline ja reaalselt teostatav,“ märkis justiitsminister. Revisjoni viivad läbi justiitsministeeriumi revisjonikomisjon (ministeeriumi esindajad ja valdkonna eksperdid), ekspertidest koosnev töörühm ja valdkondlikud ministeeriumid 2019. aasta detsembriks.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu arutas Euroopa Komisjoni asepresidendiga ühingute piiriülese liikumise võimalusi

4.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus eile õhtul Brüsselis Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamist, mis võimaldaks sellega liita ka justiitsinfosüsteemi e-Codexi ning tulevikus jagada e-tõendeid. Samuti arutati ühingute piiriülese liikumise võimalusi. „Olen kahe päeva jooksul kohtunud Brüsselis mitme Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi justiitsteemade võtmeisikuga, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamise küsimust. Ka Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga kohtudes rõhutasin, et EU-Lisa mandaadi laiendamine on väga oluline teema ja sellega tuleb otsustavalt edasi liikuda. EU-Lisa all on võimalik tagada e-Codexi jätkusuutlikkus ja arendused, mis võimaldavad tulevikus vahetada e-tõendeid piiriüleselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister Reinsalu tõstatas kohtumisel ka ühinguõiguse reformipaketi teema. „Ütlesin asepresident Timmermansile, et Eesti on väga huvitatud kõigist algatustest, mis aitavad ettevõtetel tegutseda lihtsamalt eri liikmesriikides. Lisaks peaksid ühingud saama teha võimalikult palju toiminguid alates asutamisest kuni lõpetamiseni ilma ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures osas digitaalselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ootame väga uue ühinguõiguse reformipaketi väljatulekut, aga väljendasin asepresident Timmermansile ka Eesti soovi minna veel sammuke kaugemale – soovime, et paketti kirjutataks lisaks ka sätted ühingu registreeritud asukoha piiriülese muutmise kohta. See oleks Euroopa ühtse turu huvides ja aitaks täielikumalt tagada asutamisvabaduse põhimõtet,“ selgitas justiitsminister Reinsalu. Euroopa Komisjonis ettevalmistataval ühinguõiguse reformipaketil on kaks peamist eesmärki – võimaldada ühingutel lihtsamalt liikmesriikide vahel liikuda, s.t piiriüleselt ühineda ja jaguneda, ning juurutada digitaalseid lahendusi, mis toetavad ühingute toiminguid alates asutamisest kuni lõpetamiseni.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu arutas Euroopa Komisjoni asepresidendiga ühingute piiriülese liikumise võimalusi

4.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus eile õhtul Brüsselis Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamist, mis võimaldaks sellega liita ka justiitsinfosüsteemi e-Codexi ning tulevikus jagada e-tõendeid. Samuti arutati ühingute piiriülese liikumise võimalusi. „Olen kahe päeva jooksul kohtunud Brüsselis mitme Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi justiitsteemade võtmeisikuga, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamise küsimust. Ka Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga kohtudes rõhutasin, et EU-Lisa mandaadi laiendamine on väga oluline teema ja sellega tuleb otsustavalt edasi liikuda. EU-Lisa all on võimalik tagada e-Codexi jätkusuutlikkus ja arendused, mis võimaldavad tulevikus vahetada e-tõendeid piiriüleselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister Reinsalu tõstatas kohtumisel ka ühinguõiguse reformipaketi teema. „Ütlesin asepresident Timmermansile, et Eesti on väga huvitatud kõigist algatustest, mis aitavad ettevõtetel tegutseda lihtsamalt eri liikmesriikides. Lisaks peaksid ühingud saama teha võimalikult palju toiminguid alates asutamisest kuni lõpetamiseni ilma ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures osas digitaalselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ootame väga uue ühinguõiguse reformipaketi väljatulekut, aga väljendasin asepresident Timmermansile ka Eesti soovi minna veel sammuke kaugemale – soovime, et paketti kirjutataks lisaks ka sätted ühingu registreeritud asukoha piiriülese muutmise kohta. See oleks Euroopa ühtse turu huvides ja aitaks täielikumalt tagada asutamisvabaduse põhimõtet,“ selgitas justiitsminister Reinsalu. Euroopa Komisjonis ettevalmistataval ühinguõiguse reformipaketil on kaks peamist eesmärki – võimaldada ühingutel lihtsamalt liikmesriikide vahel liikuda, s.t piiriüleselt ühineda ja jaguneda, ning juurutada digitaalseid lahendusi, mis toetavad ühingute toiminguid alates asutamisest kuni lõpetamiseni.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi