Uudised erinevatest allikatest

Justiitsminister Reinsalu arutas Euroopa Parlamendi saadikuga ELi kriminaalpoliitika teemasid

4.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb ettevalmistusi Eesti ELi Nõukogu eesistumiseks ning kohtub Brüsselis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi justiitsvaldkonna võtmeisikutega. Täna kohtus minister Euroopa Parlamendi saadiku Claude Moraesega. Kohtumisel Euroopa Parlamendi saadiku ning kodakondsusvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe Claude Moraesega arutati eelkõige kriminaalpoliitika teemasid. Minister tõi esile Eesti huvi jätkata pooleliolevate eelnõude menetlusega, eelkõige rahapesualaste kuritegude kriminaliseerimise ja karistusandmete vahetamise infosüsteemi ECRIS õigusaktidega. Samuti rõhutas justiitsminister e-tõendite ja sideandmete säilitamise olulisust terrorismivastases võitluses. Lisaks rahapesu direktiivile oli olulise teemana arutluse all ka EuroJusti määrus. „Väljendasin saadikule lootust, et Euroopa Parlamendi raportid nende failide kohta valmivad kiiresti, et Eesti saaks eesistumise ajal nendega juba aktiivsemalt tegeleda,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Saadik Moraesega arutasime ka Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS arendusi. Nimelt on ECRISe vahendusel juba praegu võimalik vahetada liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Tulevikueesmärk on keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmed koos sõrmejälgedega. Nii saaks kiiresti infot kõigi isikute kohta, kes on Euroopas kuritegusid toime pannud,“ selgitas minister. Täna on justiitsminister Urmas Reinsalul kavas veel kohtumine Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga. Eile kohtus minister Euroopa Komisjoni migratsiooni-, sise- ja kodakondsusküsimuste voliniku Dimitris Avramopoulosega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu arutas Euroopa Parlamendi saadikuga ELi kriminaalpoliitika teemasid

4.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb ettevalmistusi Eesti ELi Nõukogu eesistumiseks ning kohtub Brüsselis Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi justiitsvaldkonna võtmeisikutega. Täna kohtus minister Euroopa Parlamendi saadiku Claude Moraesega. Kohtumisel Euroopa Parlamendi saadiku ning kodakondsusvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe Claude Moraesega arutati eelkõige kriminaalpoliitika teemasid. Minister tõi esile Eesti huvi jätkata pooleliolevate eelnõude menetlusega, eelkõige rahapesualaste kuritegude kriminaliseerimise ja karistusandmete vahetamise infosüsteemi ECRIS õigusaktidega. Samuti rõhutas justiitsminister e-tõendite ja sideandmete säilitamise olulisust terrorismivastases võitluses. Lisaks rahapesu direktiivile oli olulise teemana arutluse all ka EuroJusti määrus. „Väljendasin saadikule lootust, et Euroopa Parlamendi raportid nende failide kohta valmivad kiiresti, et Eesti saaks eesistumise ajal nendega juba aktiivsemalt tegeleda,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Saadik Moraesega arutasime ka Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS arendusi. Nimelt on ECRISe vahendusel juba praegu võimalik vahetada liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Tulevikueesmärk on keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmed koos sõrmejälgedega. Nii saaks kiiresti infot kõigi isikute kohta, kes on Euroopas kuritegusid toime pannud,“ selgitas minister. Täna on justiitsminister Urmas Reinsalul kavas veel kohtumine Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga. Eile kohtus minister Euroopa Komisjoni migratsiooni-, sise- ja kodakondsusküsimuste voliniku Dimitris Avramopoulosega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu arutas volinik Avramopoulosega ELi justiitsvaldkonna e-lahendusi

3.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus teisipäeva õhtul Brüsselis Euroopa Komisjoni migratsiooni-, sise- ja kodakondsusküsimuste voliniku Dimitris Avramopoulosega, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamist, karistusandmete infovahetussüsteemi ECRIS arendusi ning terrorismi ja teiste kuritegude vastase võitluse eelduseks olevate e-tõendite kasutamist. Minister Reinsalu toonitas kohtumisel, et Euroopa Liidu IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamine on oluline teema, millega tuleks otsustavalt edasi liikuda. "See on parim viis, kuidas tagada olulise justiitsinfosüsteemi e-Codex jätkusuutlikkus ning e-tõendite projekti ja ECRISe andmebaasi edasiarendused. Seejuures tuleb tagada ka EU-Lisa piisav rahastamine." "Usaldusväärse õigusteabe kättesaadavus ja vahetamine on oluline nii kodanikele, ettevõttetele kui ka õiguskaitseorganitele. See hõlbustab kodanike ja ettevõtete suhtlust ja äritegevust, suurendab õigusselgust ja -kindlust," lisas Reinsalu. "Õiguskaitseorganid saavad kuritegevuse vastu võidelda kõige paremini siis, kui anname neile vajalikud tööriistad. Tänapäeval on selleks eelkõige ligipääs infole ning võimalus kiiresti ja liigse bürokraatiata andmeid vahetada." Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu arutas volinik Avramopoulosega ELi justiitsvaldkonna e-lahendusi

3.05.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus teisipäeva õhtul Brüsselis Euroopa Komisjoni migratsiooni-, sise- ja kodakondsusküsimuste voliniku Dimitris Avramopoulosega, et arutada Euroopa IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamist, karistusandmete infovahetussüsteemi ECRIS arendusi ning terrorismi ja teiste kuritegude vastase võitluse eelduseks olevate e-tõendite kasutamist. Minister Reinsalu toonitas kohtumisel, et Euroopa Liidu IT-agentuuri EU-Lisa mandaadi laiendamine on oluline teema, millega tuleks otsustavalt edasi liikuda. "See on parim viis, kuidas tagada olulise justiitsinfosüsteemi e-Codex jätkusuutlikkus ning e-tõendite projekti ja ECRISe andmebaasi edasiarendused. Seejuures tuleb tagada ka EU-Lisa piisav rahastamine." "Usaldusväärse õigusteabe kättesaadavus ja vahetamine on oluline nii kodanikele, ettevõttetele kui ka õiguskaitseorganitele. See hõlbustab kodanike ja ettevõtete suhtlust ja äritegevust, suurendab õigusselgust ja -kindlust," lisas Reinsalu. "Õiguskaitseorganid saavad kuritegevuse vastu võidelda kõige paremini siis, kui anname neile vajalikud tööriistad. Tänapäeval on selleks eelkõige ligipääs infole ning võimalus kiiresti ja liigse bürokraatiata andmeid vahetada." Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Pereteraapia on tulemuslik vahend noorte kuritegevuse vähendamiseks

2.05.2017. Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis justiitsministeeriumi tellimusel noorte korduvaid õigusrikkumisi ennetava mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT) rakendamist Eestis. Praxise hinnangul parandab programm suure riskiga noorte peresuhteid, õppeedukust, koolikohustuse täitmist ja vaba aja sisustamist ning vähendab uimasti- ja alkoholitarvitamist ja õigusrikkumisi. Praxise analüütiku Laura Aabeni sõnul näitas uuring, et ainuüksi korduvate õigusrikkumiste vähenemine 30% võrra ning koolitee jätkamise paranemine 45% võrra toovad ühiskonnale olulist kasu, säästes iga MDFT rakendamisse panustatud euro arvel tulevikus riigile 5,3 eurot. „Kuigi programmi kulu ühe noore kohta – 4000 eurot – võib näida suur, on see siiski vähemalt seitse korda odavam ja tulemuslikum, kui saata noor erikooli või vanglasse. MDFT on väga hea ennetusprogramm, mis vähendab tulevikus tublisti kuritegevuse kahjusid. Riik peaks selliste programmide rahastamist kindlasti jätkama,“ kommenteeris Aaben uuringu tulemusi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei tulnud MDFT head tulemused ministeeriumile üllatusena. „Ühelt poolt on MDFT tulemuslikkust kinnitanud teiste riikide teadusuuringud. Teiselt poolt on Eestis selle rakendamisse investeeritud üle miljoni euro ning terapeutide töö kvaliteet on väga hästi tagatud,“ selgitas ta. Asekantsler lisas, et õigussüsteemil on olnud MDFT-laadset programmi väga vaja. Näiteks on ka riigikontroll ja õiguskantsler heitnud justiitsministeeriumile ette sobivate mõjutusvahendite ning jätkutoe puudumist. „Uuringu tulemused annavad meile kindluse minna selle programmi rakendamisega edasi.“ MDFT projekti juht Jako Salla ütles, et uudse programmi kasutuselevõtt tõi olulise pöörde sellesse, kuidas alaealisi õigusrikkujaid Eestis koheldakse. „MDFT erineb muudest Eestis rakendatavatest karistus- ja mõjutusvahenditest ja teraapiaprogrammidest eelkõige intensiivse ja tervikliku käsitluse poolest. Programmis ei piirduta ainult noore nõustamisega, vaid muudetakse tema elukeskkonda ja sel moel tuuakse tema ellu pööre. Selle nimel tehakse tihedat tööd eelkõige pere ja kooliga,“ võttis Salla programmi idee kokku. MDFT-d viivad alates 2015. aastast üle Eesti ellu sotsiaalkindlustusameti teraapiameeskonnad. Noori suunavad sellesse programmi politsei, prokuratuur, kriminaalhooldajad, kohus ja alaealiste komisjonid. Eesmärk on vähendada noorte korduvate õigusrikkumiste riski ja pakkuda alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse. Samuti kasutatakse programmi Viru ja Tallinna vanglas, Maarjamaa hariduskolleegiumis ning Tallinna laste turvakeskuses viibivate noorte puhul – seal on programmi eesmärk aidata noorel ja perel kohaneda kinnise asutusega ning valmistada ette ja toetada koju naasmist. MDFT programmi on läbinud ligi 200 noort ja peret, keskmiselt teevad terapeudid üle Eesti tööd korraga ligi 100 perega. Programmi rakendamist sotsiaalkindlustusametis rahastati kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmist „Riskilapsed ja -noored“, alates aprillist rahastatakse programmi riigieelarvest. Uuring valmis Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ kaasrahastamisel. Uuring on kättesaadav Praxise kodulehel.      Lisainfo MDFT kohta MDFT programmi veebileht MDFTsse suunatud noorte lood Kanal 2 „Radari“ saates 18.04.2017 MDFTd tutvustav video Programmi rakendamise asjus saavad intervjuusid anda Ida-Virumaa, Tallinna, Pärnu ja Tartu terapeudid. Kõneisikud Laura Aaben MDFT uuringu juht Poliitikauuringute Keskus Praxis 552 7278laura.aaben@praxis.ee Jako Salla MDFT projekti juht Justiitsministeerium 526 6874Jako.Salla@just.ee     Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Pereteraapia on tulemuslik vahend noorte kuritegevuse vähendamiseks

2.05.2017. Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis justiitsministeeriumi tellimusel noorte korduvaid õigusrikkumisi ennetava mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT) rakendamist Eestis. Praxise hinnangul parandab programm suure riskiga noorte peresuhteid, õppeedukust, koolikohustuse täitmist ja vaba aja sisustamist ning vähendab uimasti- ja alkoholitarvitamist ja õigusrikkumisi. Praxise analüütiku Laura Aabeni sõnul näitas uuring, et ainuüksi korduvate õigusrikkumiste vähenemine 30% võrra ning koolitee jätkamise paranemine 45% võrra toovad ühiskonnale olulist kasu, säästes iga MDFT rakendamisse panustatud euro arvel tulevikus riigile 5,3 eurot. „Kuigi programmi kulu ühe noore kohta – 4000 eurot – võib näida suur, on see siiski vähemalt seitse korda odavam ja tulemuslikum, kui saata noor erikooli või vanglasse. MDFT on väga hea ennetusprogramm, mis vähendab tulevikus tublisti kuritegevuse kahjusid. Riik peaks selliste programmide rahastamist kindlasti jätkama,“ kommenteeris Aaben uuringu tulemusi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei tulnud MDFT head tulemused ministeeriumile üllatusena. „Ühelt poolt on MDFT tulemuslikkust kinnitanud teiste riikide teadusuuringud. Teiselt poolt on Eestis selle rakendamisse investeeritud üle miljoni euro ning terapeutide töö kvaliteet on väga hästi tagatud,“ selgitas ta. Asekantsler lisas, et õigussüsteemil on olnud MDFT-laadset programmi väga vaja. Näiteks on ka riigikontroll ja õiguskantsler heitnud justiitsministeeriumile ette sobivate mõjutusvahendite ning jätkutoe puudumist. „Uuringu tulemused annavad meile kindluse minna selle programmi rakendamisega edasi.“ MDFT projekti juht Jako Salla ütles, et uudse programmi kasutuselevõtt tõi olulise pöörde sellesse, kuidas alaealisi õigusrikkujaid Eestis koheldakse. „MDFT erineb muudest Eestis rakendatavatest karistus- ja mõjutusvahenditest ja teraapiaprogrammidest eelkõige intensiivse ja tervikliku käsitluse poolest. Programmis ei piirduta ainult noore nõustamisega, vaid muudetakse tema elukeskkonda ja sel moel tuuakse tema ellu pööre. Selle nimel tehakse tihedat tööd eelkõige pere ja kooliga,“ võttis Salla programmi idee kokku. MDFT-d viivad alates 2015. aastast üle Eesti ellu sotsiaalkindlustusameti teraapiameeskonnad. Noori suunavad sellesse programmi politsei, prokuratuur, kriminaalhooldajad, kohus ja alaealiste komisjonid. Eesmärk on vähendada noorte korduvate õigusrikkumiste riski ja pakkuda alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse. Samuti kasutatakse programmi Viru ja Tallinna vanglas, Maarjamaa hariduskolleegiumis ning Tallinna laste turvakeskuses viibivate noorte puhul – seal on programmi eesmärk aidata noorel ja perel kohaneda kinnise asutusega ning valmistada ette ja toetada koju naasmist. MDFT programmi on läbinud ligi 200 noort ja peret, keskmiselt teevad terapeudid üle Eesti tööd korraga ligi 100 perega. Programmi rakendamist sotsiaalkindlustusametis rahastati kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmist „Riskilapsed ja -noored“, alates aprillist rahastatakse programmi riigieelarvest. Uuring valmis Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ kaasrahastamisel. Uuring on kättesaadav Praxise kodulehel.      Lisainfo MDFT kohta MDFT programmi veebileht MDFTsse suunatud noorte lood Kanal 2 „Radari“ saates 18.04.2017 MDFTd tutvustav video Programmi rakendamise asjus saavad intervjuusid anda Ida-Virumaa, Tallinna, Pärnu ja Tartu terapeudid. Kõneisikud Laura Aaben MDFT uuringu juht Poliitikauuringute Keskus Praxis 552 7278laura.aaben@praxis.ee Jako Salla MDFT projekti juht Justiitsministeerium 526 6874Jako.Salla@just.ee     Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aastal keskenduti korruptsioonivastases tegevuses avalike äriühingute läbipaistvusele

27.04.2017. Korruptsioonivastase strateegia rakendamisel oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodi neile e-õppematerjal ja moodustati nimetamiskomitee ning kehtestati kohustus anda ülevaade kasutatavatest korruptsioonimeetmetest. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate peamistest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2016. aastal. Urmas Reinsalu tõi esile, et 2016. aastal oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. „Justiitsministeeriumi algatusel loodi elektrooniline õppematerjal avalike äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele, mis aitab suurendada riigi ja omavalitsuste äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete korruptsiooniteadlikkust,“ tõi minister näite. „Samuti on nüüd majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavatel äriühingutel kohustus anda iga-aastase majandusaasta aruande juures aru korruptsiooniennetusmeetmetest. See võiks anda eeskuju teistelegi avalikele äriühingutele,“ lisas ta. Muutub ka riigi äriühingute nõukogu liikmete nimetamine. Selleks loodi eelmisel aastal nimetamiskomitee, kes teeb äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimise, nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. „See kõik loob eeldused, et äriühinguid juhitaks läbipaistvamalt ja vähem politiseeritult,“ lausus minister. Murekohtadena märkis justiitsminister paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel. Seda kinnitab äsja avaldatud kolme sihtrühma korruptsiooniuuring. „Kui mitmes muus valdkonnas on elanike kokkupuuted korruptsiooniga silmanähtavalt vähenenud, siis kokkupuuted tervishoiu korruptsiooniga on endiselt sarnased kuue aasta taguse ajaga. Siis oli meeleheaga tervishoius kokku puutunud 8% küsitlusele vastanutest, nüüd 9%,“ tõi Reinsalu näiteks. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ja valdkonda iseloomustab paigalseis. Samuti rõhutas Reinsalu, et erilist tähelepanu vajab noorte korruptsiooniteadlikkus. „Noored inimesed tunnevad korruptsiooni kehvemini ära ja ka suhtuvad sellesse leebemalt,“ märkis justiitsminister. „Selles asjas peame kindlamalt noorte hoiakuid kujundama.Temaatilised õppematerjalid on olemas, neid tuleb asuda aktiivsemalt kasutama.“ 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja inimeste korruptsiooniteadlikkust, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia, selle rakendusplaani ja täitmisaruandega ning Ernst & Youngi uuringuga saab tutvuda korruptsiooniveebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aastal keskenduti korruptsioonivastases tegevuses avalike äriühingute läbipaistvusele

27.04.2017. Korruptsioonivastase strateegia rakendamisel oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodi neile e-õppematerjal ja moodustati nimetamiskomitee ning kehtestati kohustus anda ülevaade kasutatavatest korruptsioonimeetmetest. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate peamistest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2016. aastal. Urmas Reinsalu tõi esile, et 2016. aastal oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. „Justiitsministeeriumi algatusel loodi elektrooniline õppematerjal avalike äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele, mis aitab suurendada riigi ja omavalitsuste äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete korruptsiooniteadlikkust,“ tõi minister näite. „Samuti on nüüd majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavatel äriühingutel kohustus anda iga-aastase majandusaasta aruande juures aru korruptsiooniennetusmeetmetest. See võiks anda eeskuju teistelegi avalikele äriühingutele,“ lisas ta. Muutub ka riigi äriühingute nõukogu liikmete nimetamine. Selleks loodi eelmisel aastal nimetamiskomitee, kes teeb äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimise, nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. „See kõik loob eeldused, et äriühinguid juhitaks läbipaistvamalt ja vähem politiseeritult,“ lausus minister. Murekohtadena märkis justiitsminister paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel. Seda kinnitab äsja avaldatud kolme sihtrühma korruptsiooniuuring. „Kui mitmes muus valdkonnas on elanike kokkupuuted korruptsiooniga silmanähtavalt vähenenud, siis kokkupuuted tervishoiu korruptsiooniga on endiselt sarnased kuue aasta taguse ajaga. Siis oli meeleheaga tervishoius kokku puutunud 8% küsitlusele vastanutest, nüüd 9%,“ tõi Reinsalu näiteks. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ja valdkonda iseloomustab paigalseis. Samuti rõhutas Reinsalu, et erilist tähelepanu vajab noorte korruptsiooniteadlikkus. „Noored inimesed tunnevad korruptsiooni kehvemini ära ja ka suhtuvad sellesse leebemalt,“ märkis justiitsminister. „Selles asjas peame kindlamalt noorte hoiakuid kujundama.Temaatilised õppematerjalid on olemas, neid tuleb asuda aktiivsemalt kasutama.“ 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja inimeste korruptsiooniteadlikkust, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia, selle rakendusplaani ja täitmisaruandega ning Ernst & Youngi uuringuga saab tutvuda korruptsiooniveebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi