Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: riik peab aitama võlgades või kasutuskõlbmatute majade elanikke

28.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu õiguskomisjonile kirja ettepanekutega, kuidas pakkuda võlgades või kasutuskõlbmatutes majades elavatele heausksetele korteriomanikele riigi ja kohalike omavalitsuste poolset kaitset. „Elukorralduse muutused on jätnud Eesti paljudesse paikadesse hooneid, mis on osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud. Eraldi lahendusi vajava probleemina tuleb siinjuures välja tuua kortermajad, kus osad korterid on võlgades või sisuliselt hüljatud, samas kui teistes on elanikud veel sees. Sageli on sellised majad puuduliku soojusenergia või vee varustatuse tõttu niivõrd lagunenud, et normaalne elu seal on vähemalt kütteperioodil võimatu,“ kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Tavapäraselt on tegemist kaugküttevõrgus olevate vanemate majadega, kus energia- ja veevarustus on tsentraalne ning kus osade korteritega seotud võlgnevuste tõttu saab lülitada võrgust välja hoone vaid tervikuna. „Riigil on vaja selles olukorras inimestele appi tulla ja ka kohalikud omavalitsused peavad probleemi lahendamisele kaasa aitamiseks nendele seadusega pandud ülesandeid täitma,“ rõhutas minister. Selleks, et aidata heauskseid korteriomanikke majades, kus osa korteriomanikke on võlgades, tuleb Reinsalu sõnul seadust muuta. Näiteks tuleks kohtule ette näha võimalus vabastada korteriühistud või korteriomanike ühisused riigilõivu tasumise kohustusest hagide puhul, mis on esitatud võlgnikust korteriomaniku vastu, et motiveerida ausaid korteriomanikke hagisid esitama. Samuti võiks elutähtsate teenuste osas (näiteks soojusenergia, ühisveevärk ja – kanalisatsioon, gaas, elekter) korteriühistule või korteriomanike ühisusele tarnitavate hüvede mittetähtaegse tasumise korral nõutavat viivist vähendada. „Selliste majade puhul, kus tehnilised süsteemid on väga kahjustunud ja enamik kortereid on sisuliselt hüljatud, ei olegi aga võimalik üldjuhul nende jätkusuutliku majandamise taastamine. Eelduslikult hülgavad omanikud sellised majad ükskord nagunii, samas võtab selline iseeneslik protsess aega aastaid ja sellega kaasnevad pidevad olme- ja ohutusprobleemid ning elanike kannatused. Mõistlikum oleks avaliku võimu poolt seda protsessi koordineerida ning kiirendada ja pakkuda näiteks elanikele võimalust erinvatest pooltühjadest korterelamutest kokku kolida, see maja korda teha ja ülejäänud lammutada,“ rääkis Reinsalu. Viimases küsimuses võiksid eelkõige olla vastutajateks ja aitajateks kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tuleks ette näha ka võimalus inimese korter väärilise tasu eest sundvõõrandada ning aidata tal saadud raha eest samaväärne elukoht muretseda. Justiitsministeeriumi hinnangul võiks probleemse maja poolt ühiselt tarbitavate elutähtsate hüvede nagu soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni, gaasi ning elektri eest tasumise kohustus minna teatud tingimustel üle kohalikule omavalitsusele. Seda ulatuses, mis vastab kohustusi mittetäitvate korteriomanike kohustuse suurusele jooksvas kuus. Sellise kohustuse tekkimisel läheks KOV-le üle ka sisuline kortermaja haldamise pädevus. Kohalikule omavalitsusele ei teki kohustust tasuda juba tekkinud võlga, kohustus on tasuda vaid jooksval kuul tarbitud olulise teenuse eest ja talle läheb selles ulatuses üle ka nõue nende korteriomanike vastu, kelle eest ta seda tasub.  Tegemist oleks ajutise leevendusmeetmega elanikele selleks perioodiks, et KOV saaks aidata neil uued elukohad leida.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: riik peab aitama võlgades või kasutuskõlbmatute majade elanikke

28.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu õiguskomisjonile kirja ettepanekutega, kuidas pakkuda võlgades või kasutuskõlbmatutes majades elavatele heausksetele korteriomanikele riigi ja kohalike omavalitsuste poolset kaitset. „Elukorralduse muutused on jätnud Eesti paljudesse paikadesse hooneid, mis on osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud. Eraldi lahendusi vajava probleemina tuleb siinjuures välja tuua kortermajad, kus osad korterid on võlgades või sisuliselt hüljatud, samas kui teistes on elanikud veel sees. Sageli on sellised majad puuduliku soojusenergia või vee varustatuse tõttu niivõrd lagunenud, et normaalne elu seal on vähemalt kütteperioodil võimatu,“ kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Tavapäraselt on tegemist kaugküttevõrgus olevate vanemate majadega, kus energia- ja veevarustus on tsentraalne ning kus osade korteritega seotud võlgnevuste tõttu saab lülitada võrgust välja hoone vaid tervikuna. „Riigil on vaja selles olukorras inimestele appi tulla ja ka kohalikud omavalitsused peavad probleemi lahendamisele kaasa aitamiseks nendele seadusega pandud ülesandeid täitma,“ rõhutas minister. Selleks, et aidata heauskseid korteriomanikke majades, kus osa korteriomanikke on võlgades, tuleb Reinsalu sõnul seadust muuta. Näiteks tuleks kohtule ette näha võimalus vabastada korteriühistud või korteriomanike ühisused riigilõivu tasumise kohustusest hagide puhul, mis on esitatud võlgnikust korteriomaniku vastu, et motiveerida ausaid korteriomanikke hagisid esitama. Samuti võiks elutähtsate teenuste osas (näiteks soojusenergia, ühisveevärk ja – kanalisatsioon, gaas, elekter) korteriühistule või korteriomanike ühisusele tarnitavate hüvede mittetähtaegse tasumise korral nõutavat viivist vähendada. „Selliste majade puhul, kus tehnilised süsteemid on väga kahjustunud ja enamik kortereid on sisuliselt hüljatud, ei olegi aga võimalik üldjuhul nende jätkusuutliku majandamise taastamine. Eelduslikult hülgavad omanikud sellised majad ükskord nagunii, samas võtab selline iseeneslik protsess aega aastaid ja sellega kaasnevad pidevad olme- ja ohutusprobleemid ning elanike kannatused. Mõistlikum oleks avaliku võimu poolt seda protsessi koordineerida ning kiirendada ja pakkuda näiteks elanikele võimalust erinvatest pooltühjadest korterelamutest kokku kolida, see maja korda teha ja ülejäänud lammutada,“ rääkis Reinsalu. Viimases küsimuses võiksid eelkõige olla vastutajateks ja aitajateks kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tuleks ette näha ka võimalus inimese korter väärilise tasu eest sundvõõrandada ning aidata tal saadud raha eest samaväärne elukoht muretseda. Justiitsministeeriumi hinnangul võiks probleemse maja poolt ühiselt tarbitavate elutähtsate hüvede nagu soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni, gaasi ning elektri eest tasumise kohustus minna teatud tingimustel üle kohalikule omavalitsusele. Seda ulatuses, mis vastab kohustusi mittetäitvate korteriomanike kohustuse suurusele jooksvas kuus. Sellise kohustuse tekkimisel läheks KOV-le üle ka sisuline kortermaja haldamise pädevus. Kohalikule omavalitsusele ei teki kohustust tasuda juba tekkinud võlga, kohustus on tasuda vaid jooksval kuul tarbitud olulise teenuse eest ja talle läheb selles ulatuses üle ka nõue nende korteriomanike vastu, kelle eest ta seda tasub.  Tegemist oleks ajutise leevendusmeetmega elanikele selleks perioodiks, et KOV saaks aidata neil uued elukohad leida.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus EL julgeolekuliidu volinikuga

27.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna EL julgeolekuliidu voliniku Julian Kingiga, et arutada terrorismi tõkestamise, deradikaliseerimise ja muudel olulistel teemadel. „Terrorikuritegusid tuleb tõkestada ja selle eesmärgi täitmiseks on väga oluline, et infovahetus riikide vahel toimiks pidevalt ja operatiivselt. Lisaks näen ühe meetmena, et terroristlikes kuritegudes süüdi mõistetud välisriikide kodanikud peab Euroopast välja saatma, nagu plaanib Eesti teha välismaalastest kurjategijate puhul,“ rõhutas kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Kohtumisel toodi välja Eesti edukust terrorismivastases võitluses ning räägiti terrorismi rahastamise teemal. Oluliseks küsimuseks oli ka radikaliseerumine ja mida saaks riigid teha deradikaliseerimiseks, käsitledes seda teemat laiemalt nagu näiteks ka paremäärmusluse küsimustes. Arutati ka julgeolekuteemasid laiemalt ning räägiti küberkuritegevuse vastase võitluse olulisusest. Volinik King külastab Eestit IT-süsteemide agentuuri eu-LISA aastakonverentsi raames.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus EL julgeolekuliidu volinikuga

27.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna EL julgeolekuliidu voliniku Julian Kingiga, et arutada terrorismi tõkestamise, deradikaliseerimise ja muudel olulistel teemadel. „Terrorikuritegusid tuleb tõkestada ja selle eesmärgi täitmiseks on väga oluline, et infovahetus riikide vahel toimiks pidevalt ja operatiivselt. Lisaks näen ühe meetmena, et terroristlikes kuritegudes süüdi mõistetud välisriikide kodanikud peab Euroopast välja saatma, nagu plaanib Eesti teha välismaalastest kurjategijate puhul,“ rõhutas kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Kohtumisel toodi välja Eesti edukust terrorismivastases võitluses ning räägiti terrorismi rahastamise teemal. Oluliseks küsimuseks oli ka radikaliseerumine ja mida saaks riigid teha deradikaliseerimiseks, käsitledes seda teemat laiemalt nagu näiteks ka paremäärmusluse küsimustes. Arutati ka julgeolekuteemasid laiemalt ning räägiti küberkuritegevuse vastase võitluse olulisusest. Volinik King külastab Eestit IT-süsteemide agentuuri eu-LISA aastakonverentsi raames.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa Nõukogu avalikustas võrdleva ülevaate 45 liikmesriigi õigussüsteemidest

Euroopa Nõukogu avalikustas oktoobris võrdleva ülevaate Euroopa Nõukogu 45 liikmesriigi õigussüsteemide kohta, kus tõsteti Eesti õigussüsteemi positiivselt esile. Eesti kohtusüsteem paistab raportist silma sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võrdluses on meil üks odavamaid kohtusüsteeme, suhestatuna SKP-sse.  Raportis on Eestit esile tõstetud seoses kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud sellega, et meil on lühenenud menetlustähtajad kriminaalkohtumenetluses ning et me oleme üks vähestest riikidest, kus tsiviilkohtumenetluses olevate asjade arv on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud. Jätkuvalt paistab Eesti teiste seast silma heade tulemustega IT-lahenduste kasutamise poolest.  Raportiga on võimalik tutvuda siit (CEPEJ raport ja CEPEJ IT raport) ja andmeid võrdleva interaktiivse keskkonnaga siit (CEPEJ-STAT).   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa Nõukogu avalikustas võrdleva ülevaate 45 liikmesriigi õigussüsteemidest

Euroopa Nõukogu avalikustas oktoobris võrdleva ülevaate Euroopa Nõukogu 45 liikmesriigi õigussüsteemide kohta, kus tõsteti Eesti õigussüsteemi positiivselt esile. Eesti kohtusüsteem paistab raportist silma sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võrdluses on meil üks odavamaid kohtusüsteeme, suhestatuna SKP-sse.  Raportis on Eestit esile tõstetud seoses kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud sellega, et meil on lühenenud menetlustähtajad kriminaalkohtumenetluses ning et me oleme üks vähestest riikidest, kus tsiviilkohtumenetluses olevate asjade arv on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud. Jätkuvalt paistab Eesti teiste seast silma heade tulemustega IT-lahenduste kasutamise poolest.  Raportiga on võimalik tutvuda siit (CEPEJ raport ja CEPEJ IT raport) ja andmeid võrdleva interaktiivse keskkonnaga siit (CEPEJ-STAT).   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

E-õiguskeskkonna portaalis on varsti kättesaadavad Euroopa pärimismääruse dünaamilised vormid

24.10.2016 Lõppes justiitsministeeriumi juhitud projekt, mille tulemusena on lähiajal e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavad nii Euroopa pärimistunnistuse kui selle avalduse dünaamilised vormid. Projekti tulemusena koostati juhised info kättesaadavuse parandamiseks infotehnoloogiliste vahendite abil rahvusvahelistes pärimisküsimustes. E-õiguskeskkonna testamendiregistrite liidestamise projekti käigus analüüsiti piiriülese pärimismenetluse tõhustamise võimalusi läbi infotehnoloogiliste vahendite. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendiga seotud andmevahetusele liikmesriikide vahel. „Pärimismenetluse läbiviimise raames on väga oluline tagada, et testament, millest sõltub inimese viimase tahte täitmine, jõuaks õigel ajal pärimismenetluse läbiviijani sõltumata riigipiiridest,“ rääkis justiitsministeeriumis projekti juhtinud Elen Kraavik.   Projekti raames läbiviidud uuringute põhjal selgusid mitmed õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurdepääsu. Takistuste kõrvaldamise võimalusi arutati Euroopa Liidu Nõukogu ekspertgrupis koos liikmesriikide ja notariaadi esindajatega ning koostati ettepanekud poliitilise ja tehnilise koosvõime ning info kättesaadavuse parandamiseks. Ettepanekute kohaselt loodaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali täiendavad interaktiivsed mugavad võimalused info edastamiseks nii kodanikele kui õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised, veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi. „Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse portaalis kättesaadavaks juba lähiajal, siis tehniliste arenduste elluviimine, võimaldamaks tõhusamat ja turvalisemat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, saab olema juba jätkuprojektide tegevus järgnevatel aastatel,“ selgitas Kraavik. Projekti raames tehti koostööd Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Eesti Notarite Koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice ekspertgrupi töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad. Projekt „Further developments in the area of interconnection of registers of wills“  leidis aset ajavahemikul 01.10.2015 – 30.09.2016 ning seda rahastas Euroopa Komisjon.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

E-õiguskeskkonna portaalis on varsti kättesaadavad Euroopa pärimismääruse dünaamilised vormid

24.10.2016 Lõppes justiitsministeeriumi juhitud projekt, mille tulemusena on lähiajal e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavad nii Euroopa pärimistunnistuse kui selle avalduse dünaamilised vormid. Projekti tulemusena koostati juhised info kättesaadavuse parandamiseks infotehnoloogiliste vahendite abil rahvusvahelistes pärimisküsimustes. E-õiguskeskkonna testamendiregistrite liidestamise projekti käigus analüüsiti piiriülese pärimismenetluse tõhustamise võimalusi läbi infotehnoloogiliste vahendite. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendiga seotud andmevahetusele liikmesriikide vahel. „Pärimismenetluse läbiviimise raames on väga oluline tagada, et testament, millest sõltub inimese viimase tahte täitmine, jõuaks õigel ajal pärimismenetluse läbiviijani sõltumata riigipiiridest,“ rääkis justiitsministeeriumis projekti juhtinud Elen Kraavik.   Projekti raames läbiviidud uuringute põhjal selgusid mitmed õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurdepääsu. Takistuste kõrvaldamise võimalusi arutati Euroopa Liidu Nõukogu ekspertgrupis koos liikmesriikide ja notariaadi esindajatega ning koostati ettepanekud poliitilise ja tehnilise koosvõime ning info kättesaadavuse parandamiseks. Ettepanekute kohaselt loodaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali täiendavad interaktiivsed mugavad võimalused info edastamiseks nii kodanikele kui õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised, veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi. „Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse portaalis kättesaadavaks juba lähiajal, siis tehniliste arenduste elluviimine, võimaldamaks tõhusamat ja turvalisemat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, saab olema juba jätkuprojektide tegevus järgnevatel aastatel,“ selgitas Kraavik. Projekti raames tehti koostööd Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Eesti Notarite Koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice ekspertgrupi töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad. Projekt „Further developments in the area of interconnection of registers of wills“  leidis aset ajavahemikul 01.10.2015 – 30.09.2016 ning seda rahastas Euroopa Komisjon.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi