Uudised erinevatest allikatest

Euroopa Nõukogu avalikustas võrdleva ülevaate 45 liikmesriigi õigussüsteemidest

Euroopa Nõukogu avalikustas oktoobris võrdleva ülevaate Euroopa Nõukogu 45 liikmesriigi õigussüsteemide kohta, kus tõsteti Eesti õigussüsteemi positiivselt esile. Eesti kohtusüsteem paistab raportist silma sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võrdluses on meil üks odavamaid kohtusüsteeme, suhestatuna SKP-sse.  Raportis on Eestit esile tõstetud seoses kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud sellega, et meil on lühenenud menetlustähtajad kriminaalkohtumenetluses ning et me oleme üks vähestest riikidest, kus tsiviilkohtumenetluses olevate asjade arv on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud. Jätkuvalt paistab Eesti teiste seast silma heade tulemustega IT-lahenduste kasutamise poolest.  Raportiga on võimalik tutvuda siit (CEPEJ raport ja CEPEJ IT raport) ja andmeid võrdleva interaktiivse keskkonnaga siit (CEPEJ-STAT).   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa Nõukogu avalikustas võrdleva ülevaate 45 liikmesriigi õigussüsteemidest

Euroopa Nõukogu avalikustas oktoobris võrdleva ülevaate Euroopa Nõukogu 45 liikmesriigi õigussüsteemide kohta, kus tõsteti Eesti õigussüsteemi positiivselt esile. Eesti kohtusüsteem paistab raportist silma sellega, et Eesti maksumaksja kulutab vähem raha kohtusüsteemi ülalpidamisele kui keskmiselt Euroopa Nõukogu riikide maksumaksjad. Euroopa Liidu 28 liikmesriigi võrdluses on meil üks odavamaid kohtusüsteeme, suhestatuna SKP-sse.  Raportis on Eestit esile tõstetud seoses kohtujuristide ametikohtade loomisega, mis on avaldanud positiivset mõju meie menetlustähtaegadele. Lisaks on Eestit esile tõstetud sellega, et meil on lühenenud menetlustähtajad kriminaalkohtumenetluses ning et me oleme üks vähestest riikidest, kus tsiviilkohtumenetluses olevate asjade arv on alates 2012. aastast pidevalt vähenenud. Jätkuvalt paistab Eesti teiste seast silma heade tulemustega IT-lahenduste kasutamise poolest.  Raportiga on võimalik tutvuda siit (CEPEJ raport ja CEPEJ IT raport) ja andmeid võrdleva interaktiivse keskkonnaga siit (CEPEJ-STAT).   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

E-õiguskeskkonna portaalis on varsti kättesaadavad Euroopa pärimismääruse dünaamilised vormid

24.10.2016 Lõppes justiitsministeeriumi juhitud projekt, mille tulemusena on lähiajal e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavad nii Euroopa pärimistunnistuse kui selle avalduse dünaamilised vormid. Projekti tulemusena koostati juhised info kättesaadavuse parandamiseks infotehnoloogiliste vahendite abil rahvusvahelistes pärimisküsimustes. E-õiguskeskkonna testamendiregistrite liidestamise projekti käigus analüüsiti piiriülese pärimismenetluse tõhustamise võimalusi läbi infotehnoloogiliste vahendite. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendiga seotud andmevahetusele liikmesriikide vahel. „Pärimismenetluse läbiviimise raames on väga oluline tagada, et testament, millest sõltub inimese viimase tahte täitmine, jõuaks õigel ajal pärimismenetluse läbiviijani sõltumata riigipiiridest,“ rääkis justiitsministeeriumis projekti juhtinud Elen Kraavik.   Projekti raames läbiviidud uuringute põhjal selgusid mitmed õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurdepääsu. Takistuste kõrvaldamise võimalusi arutati Euroopa Liidu Nõukogu ekspertgrupis koos liikmesriikide ja notariaadi esindajatega ning koostati ettepanekud poliitilise ja tehnilise koosvõime ning info kättesaadavuse parandamiseks. Ettepanekute kohaselt loodaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali täiendavad interaktiivsed mugavad võimalused info edastamiseks nii kodanikele kui õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised, veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi. „Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse portaalis kättesaadavaks juba lähiajal, siis tehniliste arenduste elluviimine, võimaldamaks tõhusamat ja turvalisemat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, saab olema juba jätkuprojektide tegevus järgnevatel aastatel,“ selgitas Kraavik. Projekti raames tehti koostööd Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Eesti Notarite Koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice ekspertgrupi töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad. Projekt „Further developments in the area of interconnection of registers of wills“  leidis aset ajavahemikul 01.10.2015 – 30.09.2016 ning seda rahastas Euroopa Komisjon.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

E-õiguskeskkonna portaalis on varsti kättesaadavad Euroopa pärimismääruse dünaamilised vormid

24.10.2016 Lõppes justiitsministeeriumi juhitud projekt, mille tulemusena on lähiajal e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavad nii Euroopa pärimistunnistuse kui selle avalduse dünaamilised vormid. Projekti tulemusena koostati juhised info kättesaadavuse parandamiseks infotehnoloogiliste vahendite abil rahvusvahelistes pärimisküsimustes. E-õiguskeskkonna testamendiregistrite liidestamise projekti käigus analüüsiti piiriülese pärimismenetluse tõhustamise võimalusi läbi infotehnoloogiliste vahendite. Peamise teemana keskenduti Euroopa Liidu kodanike testamentide elektroonilisele registreerimisele ning testamendiga seotud andmevahetusele liikmesriikide vahel. „Pärimismenetluse läbiviimise raames on väga oluline tagada, et testament, millest sõltub inimese viimase tahte täitmine, jõuaks õigel ajal pärimismenetluse läbiviijani sõltumata riigipiiridest,“ rääkis justiitsministeeriumis projekti juhtinud Elen Kraavik.   Projekti raames läbiviidud uuringute põhjal selgusid mitmed õiguslikud ja tehnilised takistused, mis ei võimalda õigustatud huvi korral kodanikul, tema esindajal või notaril teisest liikmesriigist teabele juurdepääsu. Takistuste kõrvaldamise võimalusi arutati Euroopa Liidu Nõukogu ekspertgrupis koos liikmesriikide ja notariaadi esindajatega ning koostati ettepanekud poliitilise ja tehnilise koosvõime ning info kättesaadavuse parandamiseks. Ettepanekute kohaselt loodaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali täiendavad interaktiivsed mugavad võimalused info edastamiseks nii kodanikele kui õiguspraktikutele. Nimetatud portaali jaoks loodi koos Euroopa Komisjoniga ka Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse dünaamilised, veebis täidetavad vormid, mis lihtsustavad vormi täitmise ja tulevikus ka edastamise protsessi. „Kui Euroopa pärimistunnistuse ja selle avalduse vormid tehakse portaalis kättesaadavaks juba lähiajal, siis tehniliste arenduste elluviimine, võimaldamaks tõhusamat ja turvalisemat juurdepääsu testamendiga seotud teabele, saab olema juba jätkuprojektide tegevus järgnevatel aastatel,“ selgitas Kraavik. Projekti raames tehti koostööd Euroopa testamendiregistrite võrgustiku ühingu (ENRWA), Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu, Eesti Notarite Koja ning Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellest projekti panustasid Leedu, Ungari, Itaalia, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Austria, kuid vastavas Euroopa Liidu Nõukogu e-Justice ekspertgrupi töös osalesid 20 liikmesriigi esindajad. Projekt „Further developments in the area of interconnection of registers of wills“  leidis aset ajavahemikul 01.10.2015 – 30.09.2016 ning seda rahastas Euroopa Komisjon.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

  Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise. „Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.  Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister. Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

  Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise. „Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.  Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister. Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna on rahvusvaheline inimkaubanduse vastase võitluse päev

18.10.2016 Täna on on Euroopa Liidu inimkaubanduse vastu võitlemise päev, mida tähistatakse juba 10ndat aastat. Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. „Inimkaubandus on tõsine ja kasvav probleem, mis on suuresti seotud ka ebaseadusliku rändega. Eestit puudutab näiteks paljuski meritsi inimkaubanduse võimaldamine Läänemerel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, milles on üheks oluliseks muudatuseks inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmise kriminaliseerimine. Inimkaubanduse tunnuseks on see, et inimese üle on seatud kontroll. Järelikult on inimene sõltuvuses ning riik peab tema kõrval olema ja teda kaitsma. Eriti, kuna tegemist on äärmiselt peidetud kuritegevusega, mis tähendab, et välja tulevad neist juhtumitest vaid marginaalne hulk, kuid erinevate uuringute tulemusel on selge, et probleem on kordades ulatuslikum,“ rääkis Reinsalu. Tänase päeva puhul tuuakse inimkaubanduse teemat tavapärasest enam avalikkuse ette ja on erakordne ka seetõttu, et just selle päeva tähistamise ajaks on valminud kaks uuringut, mis kirjeldavad, mis Eestis inimkaubandusega ja just uute inimkaubandusega seotud nähtustega, seoses toimub. Üks neist analüüsib seoseid fiktiivabielude sõlmimise ja inimkaubanduse kuritegude vahel  ja teine inimkaubanduse ennetuse võimalusi Läänemerel opereerivatel laevaliinidel. Tänaseks on ellu viidud ka kaks strateegiat - inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia aastateks 2006-2009 ning vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014. Inimkaubanduse valdkonna arendust jätkatakse jõudsalt vägivalla ennetamise strateegia kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna on rahvusvaheline inimkaubanduse vastase võitluse päev

18.10.2016 Täna on on Euroopa Liidu inimkaubanduse vastu võitlemise päev, mida tähistatakse juba 10ndat aastat. Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. „Inimkaubandus on tõsine ja kasvav probleem, mis on suuresti seotud ka ebaseadusliku rändega. Eestit puudutab näiteks paljuski meritsi inimkaubanduse võimaldamine Läänemerel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, milles on üheks oluliseks muudatuseks inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmise kriminaliseerimine. Inimkaubanduse tunnuseks on see, et inimese üle on seatud kontroll. Järelikult on inimene sõltuvuses ning riik peab tema kõrval olema ja teda kaitsma. Eriti, kuna tegemist on äärmiselt peidetud kuritegevusega, mis tähendab, et välja tulevad neist juhtumitest vaid marginaalne hulk, kuid erinevate uuringute tulemusel on selge, et probleem on kordades ulatuslikum,“ rääkis Reinsalu. Tänase päeva puhul tuuakse inimkaubanduse teemat tavapärasest enam avalikkuse ette ja on erakordne ka seetõttu, et just selle päeva tähistamise ajaks on valminud kaks uuringut, mis kirjeldavad, mis Eestis inimkaubandusega ja just uute inimkaubandusega seotud nähtustega, seoses toimub. Üks neist analüüsib seoseid fiktiivabielude sõlmimise ja inimkaubanduse kuritegude vahel  ja teine inimkaubanduse ennetuse võimalusi Läänemerel opereerivatel laevaliinidel. Tänaseks on ellu viidud ka kaks strateegiat - inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia aastateks 2006-2009 ning vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014. Inimkaubanduse valdkonna arendust jätkatakse jõudsalt vägivalla ennetamise strateegia kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi